2-20-13314
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-13314
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2021, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
A K hagi T K vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
04. märts 2021
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
A K (ik XXX)
Kostja:
T K (ik XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(4)
2-20-13314 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 20. juulil 2001 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Hageja väitel on poolte vahel abielusuhted lõppenud alates 2017. aasta mai kuust ning sellest ajast elavad abikaasad eraldi. Abikaasadel on kaks alaealist last, kes elavad kostja juures, abikaasade ühisvara on jagatud notariaalse kokkuleppe alusel. Kostja ei nõustu lahutama abielu perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. Kostja leiab, et abikaasade suhted on head. Abielu lahutamisel satub hageja ebaausa naise sõltuvusse ning ka abikaasade ühine vanem poeg on lahutamise vastu. Kohus peatas 02. novembri 2020 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis pooltele leppimiseks tähtaja kolm kuud. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasja menetluse. Kohtuistungil 04. märtsil 2021 teatasid pooled, et leppimist saavutada ei õnnestunud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasad Vene Föderatsiooni kodanikud, mõlema abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus järeldab, et poolte abielu lahutamisel kohaldub Vene Föderatsiooni õigus, kuna abikaasad on abielu lahutamise avalduse esitamise ajal Vene Föderatsiooni kodanikud. Lähtuvalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1, kui välislepingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Poolte abielu lahutamise osas kohaldub Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks (Семейный кодекс Российской Федерации) (edaspidi
kättesaadav Internetist aadressilt: [http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody&nd=102038925]. Lähtuvalt VFPKK § 16 lg 2 võib abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel. (Статья 16. Основания для прекращения брака
2-20-13314 супругов). VFPKK § 18 kohaselt lahutatakse abielu VFPKK §§ 21-23 sätestatud juhtudel kohtus. (Статья 18. Порядок расторжения брака Расторжение брака производится в органах записи актов гражданского состояния, а в случаях, предусмотренных статьями 21 - 23 настоящего Кодекса, в судебном порядке.). Vastavalt VFPKK § 21 lg 1 abielu lahutamise otsustab kohus, kui üks abikaasadest ei ole abielu lahutamisega nõus. (Статья 21. Расторжение брака в судебном порядке
2-20-13314 или по месту государственной регистрации заключения брака. (В редакции Федерального закона от 12.11.2012 No 183-ФЗ)). Kohus tuvastas, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud. Hageja selgitas kohtuistungil 28. oktoobril 2020, et pooled elavad eraldi elukohtades juba alates 2017. aasta mai kuust, hagejal on suhted teise naisega alates juulist 2020. Hageja leiab, et abielu taastada ei ole võimalik. Kostja ei nõustunud abielu lahutamisega ja leiab, et abielu saab taastada. Kohus võttis tarvitusele meetmeid abikaasade lepitamiseks ning lükkas asja arutamise edasi. Kohus peatas 02. novembri 2020 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis pooltele leppimiseks tähtaja kolm kuud. Kohus juhtis abikaasade tähelepanu, et pooltel on võimalik pöörduda abielu säilitamiseks perenõustaja poole, et saavutada perelepitust. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasja menetluse. Kohtuistungil 04. märtsil 2021 teatasid pooled, et leppimist saavutada ei õnnestunud. Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust andnud ja hageja ehk üks abikaasadest nõuab endiselt abielu lahutamist ning seega tuleb poolte abielu lahutada. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.