XX hagi WW ja MM vastu elatise väljamõistmiseks Kummagi kostja osas 1314 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ Kostja I WW (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II MM (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2020 kohtuotsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.06.2020 esitatud hagis palus XX (hageja, apellant) välja mõista elatise WW-lt (kostja I) ja MM-lt (kostja II) kummaltki osavõlgnikuna 1⁄2 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja elatise välja mõista tagasiulatuvalt. Hagi asjaolude kohaselt on Tartu Ringkonnakohus teinud 06.12.2010 otsuse tsiviilasjas 2-0955271, millega mõisteti lapse isalt DD-lt (edaspidi isa) hageja kasuks välja elatise 168,20 eurot (2631,75 krooni), kuid mitte vähem kui elatise maksmise kohustuse perioodil seadusega kehtestatud elatise miinimummäär ühe lapse kohta kuus alates 23.10.2009 kuni 05.11.2024. Isa vastu algatatud täitemenetlus lõpetati seoses poolte kokkuleppega, et isa tasub elatis igakuiselt ilma kohtutäituri vahenduseta. Alates 30.08.2019 ei ole isa täitnud elatise maksmise kohustust. Kuna isa elatise maksmise kohustust ei täida, siis pöördub hageja vanavanemate poole elatise saamiseks. Kohtutäitur müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel elatise nõude katteks isale kaasomandina kuuluva kinnisasja. Hagejale teadaolevalt isa nimel registervara ei ole ning ta ei oma töökohta Eestis. Hageja leiab, et eeltoodud põhjustel isa vastu uuesti täiteasja alustamine ei anna tulemust. Nõude rahuldamine kohtutäituri vahendusel täitemenetluses on lootusetu. Kostjate varaline seisund võimaldab neil elatist tasuda. Kostjale I kuulub 5 kinnisasja ja kostjale II 1 kinnisasi Lõuna-Eestis. Lisaks töötab kostja I hagejale teadaolevalt juba 10 aastat Soomes ja saab sealt sissetulekut. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Isa on töötu, kuid ta on töövõimeline ning tegeleb tööotsingutega. Hageja ei ole algatanud isa vastu täitemenetlust. Pole tõendatud, et isalt ei ole võimalik elatist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kostjatelt kui vanavanematelt ei saa elatist välja mõista, kuna nende varaline seisund ei võimalda seda ja kahjustaks nende tavalist ülalpidamist. Kostja I saab töövõimetuspensioni 254,62 eurot kuus, millele lisandub sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, lisaks sellele on ta korteriühistu esimees, mille eest makstakse talle igas kuus 50,13 eurot. Seega on tema sissetulek kokku 345,92 eurot kuus. Kostja II töötab brutotöötasuga 627 eurot kuus, millest ta saab pärast maksude tasumist kätte 601,28 eurot. Nimetatud sissetulekutest tuleb kostjatel tasuda korteri kommunaalkulud, muretseda toit, ravimid, riided ja jalatsid jms. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 08.12.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja on sündinud QQ ja isa kooselust XX.XX.XXXX; - kostjad on isa vanemad ja hageja on kostjate lapselaps;
- hageja elab oma emaga ja on tema ülalpidamisel; - kohtuotsusega on isalt välja mõistetud hageja kasuks igakuine elatis vähemalt miinimummääras, mis praegusel ajal on 292 eurot kuus; - isa vastu algatatud täitemenetlus elatise kohtuotsuse täitmiseks lõppes kokkuleppega, mille kohaselt isa tasub elatist hagejale kohtutäituri vahenduseta; - isa tasus hagejale ilma kohtutäituri vahenduseta elatist kuni 30.08.2019; - 2014. aastal võõrandati täitemenetluses enampakkumisel isa kinnistu. Vanavanemate vastu esitatud elatise nõude rahuldamine PKS § 106 lg 2 alusel eeldab seda, et oleks tuvastatud, et kohustatud vanemalt ei ole võimalik elatist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Asjaolu, et kohtuotsuse sundtäitmisel pole mõtet, ei tähenda, et kohtuotsus ei kuulukski sundtäitmisele. Hageja isa töötuks olemisest ei saa teha järeldust, et hageja isal ei ole muud vara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita või et tema varasemast sissetulekust poleks saanud seda teha. Hageja pole tõendanud, et on pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks ja see pole viinud soovitud tulemuseni. Hagi pole veenvalt põhistatud. Tõendatud ei ole hageja väited, et täitemenetluses ei oleks võimalik saavutada hageja isalt elatise tasumine hageja ülalpidamiseks või et see oleks ülemäära raskendatud. Seoses sellega ei hinnanud kohus kostjate varanduslikku olukorda ja asjaolu, kas see võimaldab anda ülalpidamist hageja soovitud ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Kuigi kohus tõdes, et hagejal õigus saada isalt elatist on tuvastatud varasemas kohtumenetluses, jättis kohus hindamata, kas ja millisel määral on isa vastavat kohustust täitnud ja kas ta on võimeline seda täitma. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas täitemenetluse algatamine tõendab isa varalist võimetust. Kohus ei arvestanud, et nii hageja kui ka kostjad on kinnitanud ja tõendanud, et isa on töötu ega oma sissetulekut, varasid, mida realiseerida, ega ole suuteline elatist kohtuotsusega määratud ulatuses tasuma. Ka ei hinnanud kohus, millised võimalused on hagejal sellistel asjaoludel elatist täitemenetluses saada. Kohus ei ole täitnud uurimiskohustust (TsMS § 230 lg 3). 10.11.2020 on algatatud täitemenetlus 06.12.2010 kohtuotsuse täitmiseks. Seega on hageja kohtumenetluse ajal astunud samme, et elatise võlgnevus isalt sisse nõuda. Kohus enne otsuse tegemist vastavat asjaolu ei kontrollinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Seoses materiaalõiguse väära tõlgendamisega on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
6.PKS § 106 lg 2 kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses
lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks. Üksnes sel põhjusel hagi rahuldamata jättes tõlgendas maakohus materiaalõigust kitsendavalt, sest PKS § 106 lg 2 ei sätestata sellist eeldust normi kohaldamiseks.
8.Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tekib vanavanemal asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 3-2-1-75-11, p 18). Tegemist ei ole Riigikohtu poolt toodud ammendava loeteluga.
9.Praegusel juhul, kui isikul ei ole väidetavalt registrisse kantud või muud realiseeritavat vara ja sissetulekut, ei oleks täitemenetlus tema suhtes eelduslikult tulemuslik ja tekitaks asjatuid kulusid võlgnikule. Seda vähem jääks võlgnikul raha elatise tasumiseks. Seetõttu ei saa PKS § 106 lg 2 kohaldamise eelduseks olla üksnes asjaolu, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole andnud tulemusi.
10.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et isa töötuks olemisest ei saa teha järeldust, et isal ei ole muud vara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita või et tema varasemast sissetulekust poleks saanud seda teha. Maakohus jättis aga isa varandusliku seisundi ja võimekuse elatist tasuda tuvastamata. Kuivõrd tegemist on lapse huvides peetava vaidlusega, oli maakohtul õigus tõendeid ise koguda, kui hageja neid ei esitanud (TsMS § 230).
11.Maakohus saab asja uuel arutamisel teha päringud isa varandusliku seisundi kindlakstegemiseks samal viisil nagu menetlusabi taotluste lahendamisel. Samuti saab maakohus vajadusel pöörduda kohtutäituri poole, kelle menetluses on hageja kohtumenetluses algatatud elatisenõude täitemenetlus. Pöörduda saab ka isa enda poole ja uurida tema kvalifikatsiooni, varasemaid töökohti ning põhjuseid, miks ei suuda või ei suutnud väidetavalt terviseprobleemideta inimene pikema aja jooksul tööd leida ja milliste vahendite arvelt ta ennast ülal peab. Nimetatu on vajalik tuvastamaks, kas elatise saamist isalt on ülemäära raske saavutada. Perekonnaseaduse eelnõu kohaselt võib ülalpidamise saamine olla ülemäära raske, kui isik on maksejõuetu või kui tal on küll vara, kuid see on vähelikviidne (vt Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 546 SE, lk 9).
12.Järgnevalt tuleb analüüsida ja tuvastada, kas kostjad on suutelised hagejale ülalpidamist andma enda ülalpidamisvajadust ohtu seadmata. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolte esile toodud asjaolu, et kostjale I kuulub viis ning kostjale II üks kinnisasi, et kostja I on töötanud vähemalt varasemalt 10 aastat Soomes.
13.Ringkonnakohus asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda, kuna see ei oleks maakohtule siduv (TsMS § 658 lg 2).
14.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtule ei saa ette heita 06.12.2010 kohtuotsuse täitmiseks algatatud täitemenetlusest mitteteadmist, kui hageja seda ise kohtule ei avaldanud. Seoses asjas tagasisaatmisega ei võta ringkonnakohus asja juurde ka hageja poolt esitatud täitmisteadet. Uuele asjaolule ja tõendile on hagejal võimalik tugineda maakohtu menetluses.
15.Kuna maakohus on tõlgendanud materiaalõigust vääralt ja jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (vt RKTKo nr 3-2-1-92-16, p 17; nr 3-2-1-145-14, p 15).
16.Maakohus on määranud ebaõigesti hagihinna, kuna ei ole arvestanud sellega, et kostjad on osavõlgnikud. Hagi hind kostja I vastu on 1314 eurot ja kostja II vastu 1314 eurot. Arvestades, et kostjad on osavõlgnikud ja Riigikohtu praktika kohaselt juba sissenõutavaks muutunud makseid ei liideta, arvestatakse üksnes järgneva 9 kuu makseid. Seega nõutav elatis 292 eurot tuleb jagada kahega ja korrutada 9-ga (146*9=1314).
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.