juunist 2020. a igakuiselt 200 (kakssada) eurot kuni tütre D täisealiseks saamiseni.
5.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada menetluse ajal makstud elatisega.
6.Elatis tuleb kanda O Si pangakontole xxx.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Kohtla-Järve Linnavalitsusele lapse perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündinud xxx. a tütar D S. Kostja ei ole isana lapse sünniakti kantud ning ei tunnista isadust. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks põlvnemise kostjast ning mõistaks kostjalt välja elatise seadusega sätestatud miinimummääras. Kulutused lapsele on 600 eurot.
2.Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ja välja mõista elatis seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja võttis isaduse omaks, kuid taotles, et kohus vähendaks elatist, seoses sellega, et kostjal on veel üks alaealine laps, kelle osas tal on ülalpidamiskohustus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi põlvnemise osas on põhjendatud isaduse omaksvõtuga ja tuleb rahuldada.
4.xxx. a sündinud D Si sünnitõendil isa kanne puudub (tl 11). Hageja palub tuvastada D põlvnemise kostjast.
5.Kostja võttis kohtuistungil isaduse omaks (perekonnaseaduse (PKS) § 87).
6.PKS § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
7.Kohtuistungil võttis kostja isaduse omaks. Kuna osapoolte vahel vaidlus põlvnemise osas puudub, järeldab kohus, et D põlvneb kostjast ja kostja on hageja bioloogil
8.Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana miinimummääras.
9.Kostja nõustus elatise maksmisega igakuiselt 200 eurot. Kostja selgitas, et ta kaotas töö ning tal on veel üks alaealine laps (V Va), kellele ta maksab elatist 200 eurot kuus.
10.Kohus rahuldab elatise nõude osaliselt. 11 Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.
12.Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Elatise miinimummäär on käesoleval ajal 292 eurot kalendrikuus.
13.PKS § 102 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Praeguseks ajaks on miinimumpalgaga seotud elatis ülemäära suur ning elatise sidumine miinimumpalgaga ei ole õiglane. Kohus nõustub, et elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
15.2020. aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
16.Kohus leiab, et elatise suuruseks tuleb määrata 200 eurot. Seega tuleks kostjal maksta lastele elatist ühes kalendrikuus kokku 400 eurot. Kohus leiab, et kahele lapsele kokku 400 euro suuruse elatise maksmine lastele ei ole kostjale, kui noorele ja täis elujõus mehele liigselt koormav.
17.Kohus mõistab elatise välja alates hagi kohtusse esitamisest, so alates 18. juunist 2020. a, kusjuures elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal makstud elatist.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.