Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(3)

2-20-17983 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 16. mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1347 kostja ja hageja vahel kompromiss, millega hageja kohustus maksma kostjale elatist ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 01. septembrist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so kuni 28. veebruarini 2023) summas 100 eurot kuus. Elatis kuulus tasumisele kostja ema arvelduskontole. Peale kompromissi kinnitamist ja kohtumääruse jõustumist asus kostja elama hageja juurde ning on kuni käesoleva ajani elanud kogu aeg isa juures tema ülalpidamisel. Kuna pärast Harju Maakohtu 16. mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1347 kinnitatud kompromissi jõustumist on kostja asunud elama hageja juurde, kes täidab tema suhtes ülalpidamiskohustust vahetult, on hagejalt elatise nõudmise faktiline ja õiguslik alus ära langenud ning hagejal on õigus nõuda seetõttu kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga hagejale tasumiseks määratud elatise vähendamist kuni 0 euroni. Hageja palub vähendada tsiviilasjas nr 2-17-1347 16. mai 2017 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga hagejale tasumiseks määratud elatist kuni 0 euroni.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on isiklikult kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale 11. veebruaril 2021. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud.

2(3)

2-20-17983 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 16. mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1347 kinnitati kostja ja hageja vahel kompromiss, millega hageja maksab kostjale elatist ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 01. septembrist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so kuni 28. veebruarini 2023) summas 100 eurot kuus. Kohtumäärus jõustus 23. mail 2017. TsMS § 459 lg 1 p l ja 2, TsMS § 459 lg 2, perekonnaseaduse § 101 lg 1 ja 2, § 102 lg 1 ja lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, vähendab Harju Maakohtu 16. mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1347 hagejalt kostjas kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates hagi esitamisest 04. detsembrist 2020. Tsiviilasja hind Hageja nõudeks on elatusraha vähendamine 100 eurolt 0 euroni ehk 100 euro võrra. Vastavalt TsMS § 129 lg 2, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kohus leiab, et hagihind on 900 eurot (100*9). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja teatas kohtule, et tal ei ole selles tsiviilasjas hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.