Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(3)

2-19-15570 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel abielulised suhted ei laabunud ning poolte kooselu lõppes rohkem kui 2 aastat tagasi, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastada ei ole võimalik. Kostja ei soovinud abielu lahutada perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kostja oli ära kuulatud Venemaa Föderatsiooni kohtu poolt

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu kinnitatud Narva notari Sergei Nikonovi poolt 10. juunil 2016, abielukanne nr 4899-32-2016/2 (t.l.-5). Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli kostja Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht oli Venemaa Föderatsioonis, hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja ta elab Eestis (t.l.-6,8). Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 2 kohaselt, kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on abielu lahutama pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Kohus järeldab, et poolte abielu on pädev lahutama Eesti Vabariigi kohus ning abielu lahutamisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, kuna abielu lahutamise avalduse esitamise ajal on üks abikaasa, hageja, ühe lepingupoole kodanik, teine abikaasa, kostja, aga teise lepingupoole kodanik ning hageja elab ühe, kostja aga teise lepingupoole territooriumil. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 2(3)

2-19-15570 Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud 2017. aastal ning peale seda elavad abikaasad erinevates riikides. Hageja kinnitab, et abielusuhete taastamine on võimatu. Kostja avaldas Venemaa Föderatsiooni kohtule, et ta tunnistab hagi, kostja arvates on suhted pöördumatult lõppenud. Kostja väitel ei ela pooled koos üle nelja ja poole aasta ning abielu taastamine pole võimalik, kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasad elavad eraldi riikides juba rohkem kui kaks aastat, abielulised suhted nende vahel puuduvad. Seega saab eeldada, et abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abikaasad on ka ise veendunud, et kooselu taastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.