1.Tühistada Viru Maakohtu 19. novembri 2020 otsus väljamõistetud elatise suuruse (resolutsiooni p 2) ja otsuse viivitamata täitmisele tunnistamise (resolutsiooni p 4) osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 12. septembrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 19. novembri 2020 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis 100 eurot kuus alates 12. septembrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni X.
4.3.B.B.l tasuda elatis C.C. pangakontole X iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „A.A. elatis“. Elatis tasutakse üks kuu ette.
5.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Jätta rahuldamata B.B. taotlus võtta asja materjalide juurde Valgevene elamisluba. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 22. septembril 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 1. septembrist 2020. Hagiavalduse kohaselt elavad lapse vanemad eraldi alates 7. septembrist 2020. Kostja hagejale elatist ei maksa. Hageja koos emaga viibib X isa vägivalduse tõttu.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja väitis, et tal ei ole võimalust maksta lapsele elatist. Lapse ema viis tütre 4. oktoobril 2020 Eestist ära.
3.26. oktoobri 2020 kohtuistungil oli kostja nõus maksma lapsele elatist 100 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 19. novembri 2020 otsusega hagi osaliselt (p 1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot alates 12. septembrist 2020 kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni (p 2). Maakohus määras, et kostjal tuleb kanda elatis C.C. pangakontole X iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „A.A. elatis“. Elatist tasutakse üks kuu ette (p 3). Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks (p 4). Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Maakohus selgitas, et lapsevanema kohus on leida tulusam töö, et täita oma alaealise lapse ees ülalpidamiskohustus. Arvestades pandeemiast tingitud tööpuuduse kasvu ja X tööhõive olukorda võib tulusama töö otsimine osutuda keeruliseks. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Riigikohus on selgitanud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Maakohus märkis, et veebruaris 2020 valminud RAKE uuringust „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ nähtub, et lapse igakuised kulud vanusegrupis kuni 4 aastat on 400 eurot, s.o ühe vanema kulutuseks on 200 eurot kuus. Mõlemad vanemad peavad panustama lapse kulutuste katmisel võrdväärselt. Vanemal, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad. Maakohus leidis, et elatis summas 200 eurot kuus on põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetlusosalised elavad Valgevene Vabariigis. Lapse ja tema ema alaline elukoht on Valgevenes. Kostja elab Valgevenes elamisloa alusel. Menetlusosalised viibisid Eestis ajutiselt. Maakohus ei ole lahendanud kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Palgad Valgevenes on väikesed ning kostja ei ole võimeline tasuma hagejale 200 eurot kuus. Kulud ja majandustase on Valgevenes oluliselt madalamad. Lapse vajadused on kaetud 100 euroga kuus. Valgevene miinimumpalk on ca 121 eurot 33 senti. Hageja ei ole taotlenud, et otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks.
6.Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles märkis, et võtab apellatsioonkaebuse osaliselt õigeks. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe, et kostja tasub hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostjal on küll Valgevene elamisluba, kuid tegelikult elab Eestis. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.28. jaanuari 2021 menetlusdokumendis märkis kostja, et ta on võimeline tasuma elatist 50 eurot kuus, sest Valgevenes on keskmine sissetulek ca 200 eurot. Kostja on praegu töötu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud elatise suuruse ja otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates 12. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni X. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja taotluse osas jätta hagi läbi vaatamata, sest kostja arvates ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Ringkonnakohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Kohtualluvuse kontrollimisel tuleb käesolevalt kohaldada Euroopa Liidu Nõukogu määrust (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamismäärus). Ülalpidamismääruse artikkel 3 sätestab mh, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja harilik viibimiskoht (ingl k habitual residence); või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku harilik viibimiskoht. Praegusel juhul esitas hageja hagi elatise saamiseks Eesti kohtusse, kuna hagi esitamise hetkel viibisid hageja ja kostja Eestis. Seega olid järelikult täidetud ülalpidamismääruse artikkel 3 punkti a ja b eeldus, st elatise nõuet võib arutada Eesti kohus, kuna nii hageja kui ka kostja viibimiskoht oli hagi esitamise ajal Eestis.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse elatise suuruse osas. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis elatise välja alates
12.septembrist 2020.
10.1.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 200 eurot ehk vähendas elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
7.veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära
üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja varalist seisu arvestades on ta võimeline tasuma elatist 200 eurot kuus. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et ta on võimeline maksma hagejale elatist 100 eurot kuus.
28.jaanuari 2021 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et ta on töötu ning ta on võimeline maksma hagejale elatist 50 eurot kuus. Kostja väitel elab ta Valgevenes, kus elatustase on võrreldes Eestiga oluliselt madalam ning sealne keskmine sissetulek on ca 200 eurot kuus. Asjas puuduvad andmed, et kostja varjab oma sissetulekuid või, et kostjal oleks muud vara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Praeguses asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et kostja varaline seisund on esitatust tunduvalt parem. Hageja on vastu vaielnud kostja väitele, et ta elab Valgevenes, kuid ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt esile toodud asjaoludele varandusliku seisundi kohta, sh ei ole ta vastu vaielnud kostja sissetuleku suurusele. Toimikus olevate andmete alusel ei ole kostja võimeline tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut ning ka seda, et hageja on vastuses apellatsioonkaebusele nõustunud kostja poolt makstava elatisega 100 eurot kuus, siis tuleb kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus.
10.2.Ringkonnakohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Ringkonnakohus möönab, et arvestada tuleb piirkondlike eripäradega töötasudes ja töö hankimise võimalustes, kuid viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva, st vajadusel teenima lisasissetulekut või hankima tasuvama töö.
11.Kostja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks ilma hageja vastava taotluseta. Kohus ei tunnista elatise otsuseid viivitamata täidetavaks automaatselt nii, nagu seda tehakse TsMS § 468 lg-s 1 nimetatud otsuste puhul. Üldreeglina kuuluvad otsused täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 461 lg 1). Hageja ei ole esitanud taotlust tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna praegusel juhul puudub hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, siis tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada. Ringkonnakohus märgib, et otsus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Eelmärgitust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.
12.Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega Valgevene elamisloa soovides tõendada oma elamist Valgevenes. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu taotluse rahuldamata ja tõendi tähelepanuta.
13.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.