Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
22. veebruar 2021 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 11.02.2021 2-20-131486 A.A. (P.) hagi B.B. vastu elatise 292 EUR nõudes 2628 EUR Leanika Tamm Hageja:
IK xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Mõista kostjalt B.B.lt (A.), IK xxxxxxxxxxxx välja elatis hageja A.A. (P.), IK xxxxxxxxxxxx kasuks alates nõude esitamisest 24.08.2020. välja elatis summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni A.A. täisealiseks saamiseni so xxxxxxxxxxxx.
3.Elatis tuleb igakuiselt tasuda C.C. (P.) arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu 10ndaks kuupäevaks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.A. esitas 24.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.08.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik 1/6
2-20-131486 B.B. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 29.09.2020 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus kohustas 01.10.2020 avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 13.10.2020 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu elatise nõude, millega soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas
3.Kostja vastas hagile 03.11.2020. Pooled arutasid kirjalikus menetluses kompromissi, kuid ei saavutanud seda. Kohus määras asjas kohtuistungi 11.02.2021, ka siis pidasid pooled kohtu kaasabil kompromissläbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutatud.
HAGEJA NÕUE
Hageja A.A. on kostja B.B. poeg. Kostja ja lapse ema C.C. kooselu lõppemise järel jäi laps elama emaga. Kostja on teinud elatise makseid, kuid ei ole seni nõuetekohaselt täitnud oma ülalpidamiskohustust alaealise hageja osas. Vanemate vahel on vaidlus ka lapse ja isa suhtlemise korra üle. Hageja on esitanud nõude miinimumelatise väljamõistmiseks summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates nõude esitamisest s.o. 24.08.2020. Elatis tuleb tasuda igakuiselt, kuu 10-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja C.C. pangakontole XXXXXXXXXXXX selgitusega: „Elatis lapsele“.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja on võimeline maksma igakuiselt elatist 26 eurot. Rohkem ei ole kostja võimeline elatist maksma, kuna: kostja sissetulekuks on töötasu, mis hagile vastamise ajal oli 1045 eurot kuus, kohtuistungil selgitas kostja, et tema praegune sissetulek on 960-1000 eurot kuus (neto); kostjal puudub vara; kostjal on teine alaealine laps, E.A. (sünniaeg xxxxxxxxxxx) keda ta peab ülal pidama; Kostjal on igakuised laenukohustused Inbank AS-i ees 161.84 eurot, OÜ Oma raha ees 234.25 eurot, Holmbank AS ees 89.39 eurot, side ja interneti kulud Ipf digital AS-i ees 38.74 eurot ja Elisa AS-i ees 14.99 eurot ning järelmaksuga soetatud telefoni eest 13.49 eurot, mis kokku moodustab 552,70 eurot (Lisa 3). Lisaks tuleb tasuda Xxxxxxxxxxx üürikorteri üüri ning kommunaalkulusid, auto kütuse eest jne; Kostja leiab, et hageja kulutused on ülemääraselt suured. Kostja hinnangul on lapse e vajadused keskmiselt ühes kuus lähtudes Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu 2020 avaldatud lõpparuandest 1-2 aastastel lastel on 252,00 eurot kuus. Aruandest lähtuvalt on riigi poolt tagatud hageja kulude katmine minimaalselt 200,00 euro ulatuse läbi toetuste ning reaalselt vanemate poolt kaetavaks kuluks kujuneb uuringu kohaselt 52,00 eurot, mis kahega jagades teeks elatise suuruseks 26,00 eurot. Uuringutulemustest lähtuvalt leiab kostja, et temal ei olegi võimalik ega ka põhjendatud elatist tasuda suuremas summas kui 26,00 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on varasemalt tagastanud vabatahtlikult tasutud elatise maksed kostja pangakontole1.
Kostja 03.11.2020 vastuse lisa: kostja pangakontolt maksete väljavõte perioodist 01.10.2019 kuni 31.10.2020
2/6
2-20-131486
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: kostja on hageja isa; hageja elab koos emaga sünnist alates; kostja ei ole koos alaealise hagejaga; kostja ei ole hagejale korrapäraselt elatist maksnud; kostjal on lisaks hagejale alaealine laps E.A., kellega kostja elab koos ning keda kostja peab ülal pidama. Hagejale makstav riiklik lapsetoetus laekub hageja ema pangakontole.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 05.03.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning põhjendab, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Samuti jääksid kostja ise ja tema teine alaealine laps hageja kasuks miinimumelatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes oluliselt halvemasse majanduslikku seisu.
10.Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 10.1.Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p. 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja 3/6
2-20-131486 kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 10.2.Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. selgitanud: “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
11.Kohtupraktikast tulenevalt on kostjal tõendamiskoormis elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 tulenevalt. PKS §102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kohus tuvastas, et alates hagi esitamisest s.o. 24.08.2020 on kostja hagejale tasunud elatist 07.09.2020 summas 50 eurot ja 10.01.2020 summas 25 eurot2. Hageja ei loe seda summat piisavaks elatiseks. Kohus analüüsib järgnevalt kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei võimalda kostja majanduslik seisukord hageja poolt nõutavas PKS § 101 lg 1 toodud miinimumulatuses elatist tasuda. 12.1.Kostja töötab, ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu on kohtuistungil avaldatu kohaselt 950-1000 € kuus (neto)3. Kostja eluasemekuludeks on kostja avalduse kohaselt üürikulu 250 eurot kuus, mis jaguneb temaga koos elava elukaaslase ja alaealise lapse E.A. vahel. Kostjal on teine alaealine laps, keda kostja peab ülal pidama. Samas ei osanud kostja 11.02.2021 kohtuistungil nimetada teise lapse kulutusi, mida tema katab, ega summat, mida kostja panustab lapse ülalpidamiseks, vaid selgitab, et tema panus temaga koos elava lapse ülalpidamisse on üürikulu tasumine. Lisaks on kostja välja toonud, et lapsele võiks kuluda raha mähkmete jaoks kuus 60 eurot4. Kostjal on ühine majapidamine elukaaslasega, kes kannab peamiselt lapsega seotud kulud. Kostja kanda on üürikulu, milleks on 250 eurot kuus.
12.2.Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.
Kostja 03.11.2020 hagivastuse lisa, kostja konto väljavõte tasutud elatiste osas. Kohtuistungi protokoll 11.02.2021 kostja selgitus sissetuleku kohta
Kostja 03.11.2020 vastus kohtule p. 7
4/6
2-20-131486 Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike RKL 2-16-2343, p 13. Kostja selgituste kohaselt kulub kostja sissetulek 950-1000 eurot kuus kostja laenukohustuste tasumiseks ja kostja ning temaga koos elava pere elamiskuludeks, millest kostja suudab nimetada üksnes korteri üürikulu. Kostja on enda väitel suuteline tasuma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus, kuid sellisel juhul tal endale elamiseks raha ei jätkuks. Kostja selgitab, et peale kõigi arvete tasumist jääb kostjale töötasust (950-1000 eurot) kuus elamiseks 100 eurot. Kostja vastusest kohtule nähtuvalt on kostja igakuiste laenukohustuste (kiirlaenud, sideteenuste tulud, telefoni järelmakse) kogusummas 552,70 eurot. 12.3.Kohust tuvastas, et kostja peamine maksekoormus seisneb võetud kiirlaenude maksete tasumises. Kohus leiab, et kostja kõrgel maksekoormusel põhinevad vastuväited elatise maksmiseks on asjakohatud. Kostja on ise pannud ennast korduvalt kiirlaene võttes vastutustundetu maksekäitumisega olukorda, kus tema maksekohustused ei vasta tema sissetulekutele. Samas ei ole kiirlaenumaksete, sideteenuste ja järelmaksude näol tegemist maksekohustustega, mida kohus saaks elatise vähendamisel arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et kostja vastutustundetu maksekäitumine ja mõtlematu laenukohustuste võtmine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mis tingiks elatise vähendamise alla elatise alammäära. Kohus märgib (ja selgitas seda kostjale ka kohtuistungil), et kostjal on võimalus lahendada oma makseraskused, juhul kui need on ajutist laadi, võlgade ümberkujundamise menetluses, kuid kostja poolt võetud erinevate laenukohustuste täitmine ei ole elatise vähendamise aluseks. Kohus leiab samuti, et asjakohatu on kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 26 eurot kuus. Kostja on küll istungil pakkunud elatise suuruseks 100 eurot kuus, kuid ka sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga koos elav laps on sellisel juhul hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus. 12.4.Kohus analüüsib ka seda kostja väidet, kas miinimumelatise väljamõistmisel sattuks kostjaga koos elav laps hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes olulisel halvemasse majanduslikku seisu. Kostja igakuine sissetulek on 950-1000 EUR. Hageja poolt välja nõutud miinimumelatus 292 eurot kuus moodustab sellest ~31%. Seega jääb kostjal enese ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 69 % kostja sissetulekust, mis on lapse kohta 3,5% enam, kui hageja kasuks välja mõistetav elatise miinimum. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKL 3-2-1-33-11, p 20). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul asjaolu, et välja mõistetav elatis oleks vanemale tema sissetuleku juures ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus vanemal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kohus on seisukohal, et vanem ise on oma ebamõistliku sissetulekuga ümberkäimisega ja mõtlematute laenukohustuste võtmisega ise ennast ebamõistlikult koormanud, kuid see ei anna alust kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks alla elatismiinimumi. 12.5.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsivilasjas 2-16-11905 p. 17-19 võib mõjuvaks põhjuseks, mis lubab PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu 5/6
2-20-131486 ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada lapsetoetust. (p-d 18–20). 12.6.Kohus arvestab ülaltoodut elatise suuruse määramisel ja leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud ning ei esine alust elatise summa vähendamiseks põhjusel, et ema saab lapse kasvatamise eest lapsetoetust. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et lapse vajadused oleksid minimaalmäärast väiksemad. Kohus leiab, et kuigi lähtudes Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu 2020 avaldatud lõpparuandest on lapse vajadused minimaalselt kaetud 1-2 aastastel laste puhul 252,00 euroga kuus, ei ole uuringu tulemus iseenesest aluseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära, vaid selleks peab kohus tuvastama PKS §102 lg 2 toodud alused, mille esinemise kohus antud juhul juba on välistanud.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt B.B.lt (A.), IK xxxxxxxxxxxx välja elatise hageja A.A. (P.), IK xxxxxxxxxxxx kasuks alates nõude esitamisest 24.08.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus , kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni A.A. täisealiseks saamiseni so xxxxxxxxxxxx. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, lähtudes hageja taotlusest, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja arveldusarvele selgitusega: „elatis lapsele“. Menetluskulude jaotus
14.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus käesolevas menetluses ei tuvastanud. Seega jätab kohus tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6/6
2-20-131486 Tallina Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2021 otsus osas, milles B.B.lt mõisteti välja A.A. kasuks igakuine elatis ajavahemiku 24.08.2020 – 31.05.2021 eest 204 eurot 50 senti ületavas osas ja alates 01.06.2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 154 eurot 50 senti ületavas osas. Tühistatud osas jätta hagi rahuldamata.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Mõista kostjalt B.B.lt (A.), IK xxxxxxxxxxxx hageja A.A. (P.), IK xxxxxxxxxxxx kasuks alates nõude esitamisest 24.08.2020 kuni 31.05.2021 välja elatis summas 204 eurot 50 senti kuus ja alates 01.06.2021 elatis summas 154 eurot 50 senti kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni, so xxxxxxxxxxxx. 3.3 Elatis tuleb igakuiselt tasuda C.C. (P.) arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. 3.4 Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 3.5 Jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Võtta asja materjalide juurde B.B. poolt Tallinna Ringkonnakohtule 25.08.2021 esitatud tõend (Pärnu Maakohtu 31.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14107).
7/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.