2-20-8069/30 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

maksab alles mitmenda meeldetuletuse peale, laste vajadusi tuleb aga katta igapäevaselt. Hageja I vajadused on suuremad seoses sellega, et ta tegeleb aastaid võistlustantsuga ning on saavutanud häid tulemusi oma vanuseklassides. Hageja II vajadused on oluliselt suuremad tavapärastest, sest hageja II on 1 tüübi diabeetik viimased 9 aastat, kannab insuliinipumpa ning vajab pidevalt järelevalvet. Samuti tuleb hoolikalt jälgida toitumist. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 790 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vaba aja veetmine, õppevahendid jne) 200 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 790 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vaba aja veetmine, õppevahendid jne) 150 eurot. Ema sissetulekud ja varanduslik seisukord ei võimalda lapsi ilma teise vanema toetuseta üleval pidada. Käesoleval ajal on lapsi aidanud üleval pidada ema elukaaslane, kelle kohustus see ei ole. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad mõista kostjalt välja hagejatele elatis alates hagiavalduse esitamisest kummalegi hagejale 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 hagejale I 2496,66 eurot ja hagejale II samuti 2496,66 eurot. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ning oli seisukohal, et hagejate nõue on põhjendamatu ja pahatahtlik ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on tasunud laste arvelduskonto väljavõtetest ja kostja ning kostja lähedaste poolt lastele tehtud elatise maksetest nähtuvalt jooksvalt pidevalt elatist. 2020.aasta juunis, juulis ning augustis on kostja ema Z kandnud lastele üle Q eest elatist 584 eurot igakuiselt, lisaks kandis juuni kuus 50 eurot C SEB kontole, mida kasutab W. Kostjal puudub töökoht, kostja on töövõimetu, kostjale on määratud raske puue ning ta saab riigilt sotsiaaltoetust 35,80 eurot kuus ning töövõime kaotuse eest 254,62 eurot kuus, mis on ka tema ametlik sissetulek tänasel päeval. Kostja arvelduskontod on arestitud seoses abielu lahutamise käigus tekkinud nõuetega, st võlad jäid kostjale, varad hagejate esindajale. Kostjal puudub sissetulek, kostja on meremees, elab merel ning kostja eest tasub elatist kostja palvel rahaliste ülekannetega kostja ema. Samas veedavad lapsed kostjaga/kostja vanematega keskmiselt 90 päeva aastas, mil lapsed on kostjaga reisidel, kostja tasub laste lennupiletid, elamiskulud ning ostab lastele vajalikke asju, annab sularaha ning peab lapsi vahetult üleval ning lapsed veedavad kostja vanematega iga kuu minimaalselt 4 päeva. Lisaks kui kostja viibib Eestis, veedavad lapsed temaga alati aega. 2019.aastal käis kostja lastega kokku 5 nädalast lennureisi, nädal veedeti luksusjahil Vahemerel. Lapsed veedavad iga kuu 4 päeva kostja vanemate juures, lisaks on antud lastele sularaha ning enamus laste riideid on ostnud kostja ema Z. Samuti on ostetud lastele kallid telefonid, iphone 7+ ning pojale sel kevadel iphone 8+. Lisaks elatise maksmisele osaleb kostja hagejate ülalpidamises vahetult, s.o kannab laste kulud ajal, mil lapsed viibivad isaga. Lapsed veedavad iga aasta isaga reisidel minimaalselt 5 nädalat. 2019.aastal tasus isa laste puhkuse kokku 5 nädalat Vahemerel koos lennupiletitega, reiside

maksumus oli suurusjärgus kokku umbes aasta elatise summa. See tähendab, et laste isa osaleb aktiivselt laste kasvatamises ning kannab vähemalt 30% laste kuludest (eluasemekulud, toit, esmatarbekaubad, hügieenitarbed, transport, vaba aeg, riided ja meelelahutus jmt) vahetult, st ajal, kui lapsed viibivad tema või tema vanemate hoole all. Selliselt viibivad lapsed isaga üsna suure osa ajast, ja just puhkeajast, mis on kõige kulukam aeg, kus isa annab lastele vahetult ülalpidamist (st laste isa püsikulud lastele on kasvanud), kuid isa peab tasuma laste ülalpidamiseks ka täies ulatuses elatist. Juhul, kui kohus peaks eeltoodule vaatamata leidma, et hagi on mingis ulatuses põhjendatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb arvestada ka laste emale laekuvaid riiklikke toetusi ja kostja vahetut panust laste ülalpidamisel, mis annab aluse elatise vähendamiseks ning kostja majanduslikku seisu ja töövõime kaotust. Kostja on seisukohal, et laste ema kontole laekuvad peretoetused kokku summas 120 eurot tuleb lugeda hagejate ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka ning põhjendatud on selles ulatuses vanemate ühist ülalpidamiskohustust (samuti ka kostja poolt makstavat elatist) vähendada. Kostja peab vajalikuks märkida, et lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest laste ülalpidamiskohustuse täitmisel ning arvestades kostja poolt makstavat elatist, peaks laste ema tegema mõlemale lapsele igakuiselt kulutusi vähemalt 644 euro ulatuses (2x miinimumelatise määr, s.o 584 eurot + riiklik lapsetoetus 60 eurot, mis laekub laste ema kontole) ehk kokku summas 1 288 eurot. Kostja vaidlustab laste igakuised kulutuste summa ning leiab, et need on ülepaisutatud. Lisaks on veebruaris 2020. a avaldatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud RAKE uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille koostajad on seisukohal, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär on liialt suur ja ei arvesta lapse tegelikke vajadusi. Uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis alla 200 euro. Samuti on oluline märkida, et tagasiulatuva elatise perioodil viibisid lapsed iga kuu olulise osa ajast isa vanematega, kes andsid lastele vahetult ülalpidamist. Ning aasta lõikes viibisid lapsed isaga 5 nädalat koos puhkusereisidel, mil isa tasus kõik nende kulud. Sel perioodil olid isal otsesed kulud lastele (eluasemekulud, toit, hügieen, vaba aeg, lennupiletid jmt). Arvestades eelnevalt käsitletud ajaolusid, laste elukorraldust, riiklikke toetusi ning kostja panust laste ülalpidamisse nii vahetult kui laste ema kontole tehtud maksetena, ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks laste ülalpidamiskohustust rikkunud. Esitatud hagi on nii edasi- kui tagasiulatuva elatise nõudes põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et nende igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on nii suured, et hagejate tänase elukorralduse juures ja arvestades ka riiklikke toetusi, oleks kostja senine panus ebapiisav, mis võiks õigustada nii tagasiulatuva kui ka edasiulatuva elatise väljamõistmist. Kohtu põhjendused

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Puudub vaidlus, et alates hagi esitamisest kuni oktoober 2020 on kostja tasunud elatist seadusjärgses summas, novembri eest 400 eurot, detsembris 2020 450 eurot ning jaanuaris 2021 samuti 450 eurot (kd I 195). Samas asub kohus seisukohale, et enne hagiavalduse kohtule esitamist ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja palunud elatise tasumist hageja I arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Hagejad on märkinud, et perioodil 01.05.201930.04.2020 on kostja tasunud kokku 1726 eurot. Lisatud tõendist nähtuvalt võib järeldada, et kostja on tasunud kokku 2610 eurot, millest hagejad on maha arvestanud 884 eurot (kd I lk 11, 51). Samas nähtub vanemate vahelisest vestlusest, et lennupiletite jaoks on palutud 850 eurot (kd I lk 33). Seega loeb kohus, et kostja on tasunud elatisena kokku 1760 eurot viidatud perioodil, so ca 147 eurot kuus, mis teeb hagejale I ca 74 eurot ja hagejale II samuti ca 74 eurot. Kostja on märkinud, et on täiendavalt elatist tasunud ning on esitanud tõendina ka mõlema hageja pangakontode väljavõtted (kd I lk 68-93, 143-151). Kuna tegemist ei ole aga kontodega, millele hagejate ema soovis elatise tasumist, siis ei saa kohus nimetatud kontodele võimalike laekumisi arvestada elatise tasumisena. Kohus selgitab, et kui hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle kindlale pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Kostja on lugenud ülalpidamiseks ka lastele antud taskuraha. Kohus selgitab, et taskuraha ei kata vältimatuid kulutusi (s.h eluasemekulud, ravimid jms). Ka lennupiletid ja puhkusereisid ei ole vältimatult vajalik ülalpidamiskulu. Nimetatud kulutusi ei tehta igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kostja võib lapsi viia reisile lisaks elatise tasumisele või saavutada vastavasisulised kokkulepped lapse emaga. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole enne hagiavalduse esitamist elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav

6.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista mõlemale hagejale elatise miinimumsummas. Hageja I on hagiavalduses välja toonud oma igakuised kulud summas 790 eurot (hageja I) ning hageja II 790 eurot, s.h on mõlema hageja eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele hagejal I 50 eurot ja hagejal II 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot ning hageja I muud vältimatud püsikulutused (vaba aeg, õppevahendid) 200 eurot ning hageja II osas 150 eurot. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei pea kostja hagejate kulutusi väljatoodud summas põhjendatuks. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hagejate poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud kokku summas 200 eurot. Nimetatu koosneb hagejate selgituste kohaselt üürist ja kommunaalkuludest. Üüri tuleb tasuda igakuiselt 1000 eurot ning keskmised kommunaalkulud on 300 eurot. Hagejad on esitanud ka tõendina üürilepingu, mille kohaselt on igakuise üüritasu suuruseks 1000 eurot (kd I lk 135) ning üürileandja e-kirja juuli kommunaalkulude kohta summas 151,54 eurot (kd I lk 119). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega loeb kohus eluasemekulud põhjendatuks 200 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks kokku 200 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kuna hageja II on 1 tüübi diabeetik, siis on usutav, et ta vajab eritoitumist, mistõttu võib keskmine toidukulu tema osas olla suurem. Hageja I osas ei ole välja toodud, et ta peaks jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmiselt kallim. Kohtu hinnangul on seega hageja I toidukulu suurus põhjendatud 150 euro ulatuses ning hageja II osas 200 euro ulatuses. 6.3 Kohtu hinnangul on usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks keskmiseks transpordikuluks mõlema hageja puhul 20 eurot. 6.4 Hagejad on välja toonud kulutused tervishoiule, s.o hagejal I 50 eurot ja hagejal II 100 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning vitamiine. Tõendatud on, et hagejal II on tuvastatud raske puue (kd I lk 12). Tema diabeedi tõttu on vajalikud insuliinipump ja glükomeetriga seotud tarvikud. Hagejad on esitanud ka tõendeid nimetatud kulude osas (kd I lk 108, 111, 115, 116, 133). Samuti loeb kohus usutavaks, et hagejatel tekib igakuiselt kulu hügieenile, s.h pesemistarbed,

pesupesemistarbed, puhastusvahendid, deodorandid, kreemid jms. Kohus peab seega nimetatud kulud põhjendatuks hageja I osas 50 euro ulatuses ja hageja II osas 100 eurot. 6.5 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Garderoobi uuendamine aeg-ajalt on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas on kohus seisukohal, et riiete ostmisel saab jälgida ka sooduspakkumisi ning vajalik ei ole osta kallimate firmade riideid. Seega on kohtu hinnangul mõlema hageja osas mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riiete ja jalanõude osas 80 eurot. 6.6 Hagejad on välja toonud ka muud kulud hageja I osas 200 eurot ja hageja II osas 150 eurot. Hagejad on viidanud oma menetlusdokumentides nii vaba aja kulutustele, koolikulutustele, kui ka treeningutele ja sidekuludele. Arvestades, et hagejad on kooliealised, siis on eluliselt usutav, et teatud kulutused sellega tekivad. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Ka kulusid vabale ajale ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. Samas pakutakse peredele vaba aja veetmisel tihti soodushindasid ning samuti ei pea igakord vaba aega sisustama tasuliste tegevustega. Igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele samuti kohtu hinnangul kasulik ja arendav. Hagejad on välja toonud, et hageja I tegeleb professionaalsel tasemel tantsuspordiga ning teeb 5 korda nädalas trenni. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kulusid sideteenustele, s.o telefonid, internet, teleteenused. Hageja on esitanud nimetatud kulutuste osas ka tõendeid (kd I lk 114, 120, 124, 126, 130). Kohus ei arvesta esitatud telefoniarvetega, kuna nimetatust ei nähtu, et tegemist oleks hagejate kuluga (kd I lk 113, 127). Kohus peab eeltoodust tulenevalt mõistlikuks igakuiseks muuks kuluks (s.h vaba aeg, kool, treeningud, side) kokku hageja I osas 200 eurot ja hageja II osas 150 eurot. 6.7 Seega on hageja I kulud põhjendatud 700 euro ulatuses ja hageja II osas 750 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa hageja I puhul 350 eurot ja hageja II puhul 375 eurot. Samas nõuavad mõlemad hagejad kostjalt üksnes elatise tasumist miinimumulatuses.

9.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses välja toonud, et tal puudub töökoht, ta on töövõimetu, talle on määratud raske puue ning tema sissetulekuks on üksnes sotsiaaltoetus 35,80 eurot ning töövõime kaotuse eest toetus 254,62 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud raske puue ning talle on määratud puude toetus 35,80 eurot (kd I lk 95, 96). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja suhtes on käimas täitemenetlus, kus kostjalt nõutakse sisse võlasummat 302 899,09 eurot (kd I lk 102, 154). Kohus on teinud päringu Eestis asuvatele krediidiasutustele, millest nähtub, et kostjal puuduvad Eestis pangakontod (kd I lk 155-164, 179-186). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostjal on pangakonto Belgias, mille väljavõtteid ei ole kostja kohtule esitanud (kd I lk 167-168, 173, 178). Äriregistri kohaselt on kostjaga seotud 6 äriühingut, s.h xxx OÜ (kostja on juhatuse liige); xxx OÜ (kostja on juhatuse liige); xxx OÜ (kostja on üks juhatuse liikmetest); Mittetulundusühing xxx (kostja on üks juhatuse liikmetest); MTÜ xxx (kostja on üks juhatuse liikmetest); MTÜ xxx (kostja on juhatuse liige ja üks asutajatest). Kinnisvara ja sõidukid kostjal kohtule teadaolevalt puuduvad. Kohus on 31.08.2020 kirjas palunud kostjal välja tuua oma igakuiste kulude loetelu ja tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (kd I lk 136-137). Kostja ei ole kohtule oma igakuiseid kulutusi välja toonud. Kostja on menetlusdokumentides kinnitanud, et veedab lastega aega luksusjahil nii Horvaatias, Napolis, Sitsiilias, Kreekas ning on andud lastele ülalpidamist välisreisidel, kattes kõik nende kulud, s.h ostnud neile lennupileteid ja riideid. Seega asub kohus

13.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 02.06.2019 kuni 02.06.2020 hageja I kasuks summas 2496,66 eurot ning hageja II kasuks samuti 2496,66 eurot. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-21-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse