2-15-12867/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Kristi Djomin (hageja) esitas 31. augustil 2015. a Viru Maakohtule hagiavalduse Aive Saaver (kostja I) ja MTÜ Lootusekiir (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avalikult vabandamiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja I hageja sõbranna A. Djominaga ühendust ja soovis osta 20 kg naiste suveriideid ja 10 kg lasteriideid. Tehing tehti 8. juunil 2015, seejärel saatis kostja I hagejale sõnumi, et talle kaup ei sobi, kuna riided on kaltsud. Kostja I palus osta kaup tagasi ning tagastada raha kostja II arveldusarvele. Hageja oli nõus riided tagasi ostma, kui kaup vastab sellele, mis kostjale I üle anti. Kostja I ega kostja II ei ole hagejale riideid tagastanud, kuid on avaldanud hageja suhtes avalikult laimavaid postitusi Facebookis. 12. juunil 2015. a sai hageja teada, et Facebooki kommuuni “Petturid avalikuks” lehele on postitatud kostja II Facebooki lehelt hageja foto, tema telefoninumber ja e-posti aadress ning otsene viide tema töökoha kohta koos halvustava ja ebaõigeid andmeid sisaldava tekstiga. Nimetatud postitused olid avalikult üleval ka kostja II Facebooki lehel. Hageja palus kostjal I eemaldada postitus Facebooki kommuuni “Petturid avalikuks” lehelt, kuid kostja I keeldus sellest. Halvustava sisuga postituste avaldamisega on kostja I ja kostja II loonud avalikkusele hagejast põhjendamatu kuvandi kui petturist ja aferistist. Hageja müüs kostjale II ja andis kostjale I üle korralikud ja kvaliteetsed kasutatud riided. Hageja palus hagis kostjat I kohustada kostja II Facebooki lehel avalikult ümber lükkama ajavahemikul 12. juuni – 13. juuni 2015. kostja II Facebooki lehel olnud postitus, mis sisaldas halvustavaid ja ebaõigeid andmeid järgmises sõnastuses: “Aive Saaver vabandab, et on esitanud Kristi Djomini kohta MTÜ Lootusekiir Facebooki lehel halvustava postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid. Kristi Djomini poolt müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit, Ralph Lauren, Zara) on väga korralikud ja kvaliteetsed second hand kaubad.” Hageja palus kohustada kostjat II ümber lükkama kostja II Facebooki lehel Facebooki kommuuni “Petturid avalikuks” lehel ajavahemikul 12. juuni – 14. juuni 2015. a üleval olnud postituse hageja kohta, mis sisaldas halvustavaid ja ebaõigete andmeid avaldamise järgmises sõnastuses: “MTÜ Lootusekiir vabandab, et on esitanud Kristi Djomini kohta postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid. Kristi Djomini poolt müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit Ralph Lauren, Zara) on väga korralikud ja kvaliteetsed second hand kaubad.” Hageja palus menetluskulud jätta kostja I ja kostja II kanda.

8.Ringkonnakohus leiab, et seda, kas kostjate avaldatu on faktiväide või väärtushinnang, ei saa praegusel juhul hageja esitatut arvestades tuvastada hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Ringkonnakohus möönab, et hageja seisukohad on vastuolulised ja raskesti jälgitavad. Hageja on ise nimetanud kostjate väljendit „kalts“ negatiivse tähendusega väärtushinnanguks (tlk. 63). Samas menetlusdokumendis on hageja leidnud üldsõnaliselt, et kostjad on avaldanud hageja kohta halvustavaid ja ebaõigeid andmeid (tlk. 64). Hagiavalduses märkis hageja, et kostjate avaldatu ei vasta tegelikkusele müüdud riiete osas. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka kostja II Facebooki lehel oleva postituse väljatrüki, kus on kasutatud väljendeid, mille liigi suhtes ei ole hageja seisukohta avaldanud ning mille suhtes on hageja leidnud, et tegemist on „ebaõigete andmetega“. Seega on hageja eelduslikult pidanud silmas erinevaid väiteid kogumis. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ja asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-131-12, p-d 12 ja 13). Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p. 13). Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja kohustus ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on, hageja esitatud konkreetse ja üheselt arusaadava nõude alusel. Praegusel juhul ei selgu hageja poolt kohtule esitatust, missuguste väidete ümberlükkamist hageja soovib. Maakohus leidis iseenesest õigesti ja põhjendatult 16. septembri 2015 määruses, et nõuet täpsustades tuleb hagejal eristada, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete andmetega ning valida õiguskaitsevahend vastavalt sellele. Maakohus ei juhtinud aga hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb oma nõuet täpsustada konkreetsete väidete osas. Kohus peab samas siiski arvestama, et pooltest erineva hinnangu andmisel peab olema tagatud poolte eelnev teavitamine sellisest võimalusest. TsMS § 351 lg 1 järgi arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, ja sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (vt Riigikohtu 13. aprill 2007. a 3-2-1-5-07 p. 32.).