Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja, laps) esitas oma seadusliku esindaja CC (ema) vahendusel 6. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. veebruar 2019 – 5. jaanuar 2020 eest 667 eurot ning edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
-
hageja vanemad ei ela koos alates 2014. aastast. Hageja elab koos emaga. Lahku minnes oli vanematel kokkulepe, et kostja tasub elatist miinimummääras; kostja täitis kokkulepet, kuid ei suurendanud elatist 2019. aastast, kui alampalk tõusis. Alates septembrist 2019 hakkas kostja elatist maksma 150 eurot kuus. Elatise võlg ajavahemiku 1. veebruar 2019 – 5. jaanuar 2020 eest on 667 eurot; ema kirjutas kostjale võlgnetavate elatissummade kohta iga kahe kuu tagant. Kostja päringutele ei vastanud; hageja vajadustele kulub igakuiselt 595 eurot, sh eluasemekulu 110 eurot, toit 150 eurot, transport 10 eurot, sidekulu 15 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmine 35 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot ning muu vältimatu püsikulu 140 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
Eesti Töötukassa 7. mai 2019 otsusega tuvastati kostjal alates 10. aprillist 2019 töövõime puudus ja see seisund ei muutu vanaduspensionini. Sotsiaalkindlustusameti
29.aprilli 2020 otsusega tuvastati kostjal raske liikumispuue. Seetõttu ei ole kostjal võimalik tööl käia ja tulu teenida; kostja teavitas töövõime puudumisest hageja ema 28. augustil 2019. Samas kirjas teatas kostja, et tal on võimalik tasuda hagejale elatist oma raske majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu kuni 100 eurot kuus; kostjal oli 28. veebruaril 2020 operatsioon, mille käigus eemaldati parem neer. Kostja ei saa teha tööd, sest ta vajab kolm–neli korda nädalas dialüüsi; emale laekub lapsetoetus 60 eurot kuus, mistõttu tuleb elatist vähendada 30 euro võrra; kostjale kuulub korter, kus ta elab. Kostja majanduslik seis on väga raske ja teda aitab tema ema. Kostjal ei ole võimalik eluaset vahetada, sest peab tasuma eluasemelaenu, millest on praegu võtnud maksepuhkuse; kostja hankis taksoveo loa sooviga sissetulekut teenida, aga halva tervise tõttu pole soov realiseerunud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 16. oktoobri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) ja mõistis välja kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuise elatise alates 6. jaanuarist 2020 summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni 16. veebruaril 2025. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. veebruar 2019 – 5. jaanuar 2020 eest 667 eurot. 2 (6)
Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Igakuise elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97, § 100 lg 2, § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 ning põhjendas seda järgmiselt.
3.1.1.Kostja ei tõendanud, et tema majanduslik olukord (nii vara kui sissetuleku teenimise võimalused) ei võimalda hagejale elatist tasuda. Kostja ei esitanud kohtule ammendavat ja täielikku ülevaadet oma sissetulekutest ega vajalikest kulutustest. Kostja ei tõendanud, et puuduva töövõime ja raske liikumispuude määramine oleks vähendanud sissetulekuid.
3.1.2.Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt moodustasid tema väljaminekud 13. märtsist –13. juulini 2020 kokku 7300,23 eurot, talle laekus 3648,02 eurot ja lõppsaldo oli 447,09 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt registreeris kostja end FIE-na 5. mail 2020, kuid tema ettevõtlustegevus peatati 10. juunist 2020 – 10. juunini 2022. Kostja tasus taksoveo loa eest 64 eurot ja sõiduki rendi eest viiel korral 145 eurot.
3.1.3.Kostjale 2020. aasta laekumistest tuvastas maakohus mh järgmised: -
-
M OÜ-lt 15. juunil 74,96 eurot, 22. juunil 30,34 eurot, 29. juunil 42,75 eurot ja
6.juulil 2020; B OÜ-lt 22. juunil 167,40 eurot, 29. juunil 167,10 eurot, 6. juulil 274,76 eurot ja
13.juulil 257,30 eurot; L OÜ-lt 7. juulil 126,67 eurot; Eesti Töötukassa maksis kostjale toetust 5. jaanuaril 427,49 eurot, 5. veebruaril 427,49 eurot, 5. märtsil 399,91 eurot, 5. aprillil 427,49 eurot, 5. mail 446,70 eurot,
5.juunil 461,59 eurot ja 5. juulil 446,70 eurot; kostjale on määratud 31. märtsist 2020 – 30. märtsini 2022 puudega täiskasvanu toetus 49,09 eurot kuus.
3.1.4.Kokkuvõtvalt on kostjal regulaarne sissetulek, sh taksoteenuse osutamisest ja toetustest. Kostjale kuulub neljatoaline korter ja sõiduauto KIA M1 Sportage (edaspidi: auto). Tervikuna ei nähtu kostja sissetulekute vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal tasuda elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Puuduvast töövõimest olenemata pole veenev kostja väide, et ta ei saa teha tööd, mis arvestab tema terviseseisundist tulenevate eripäradega (sh dialüüsivajadus). Samuti ei selgitanud kostja, miks on tal vajalik üksinda elamiseks kasutada neljatoalist korterit, kui eluaseme vahetamine väiksema vastu võimaldaks täita ülalpidamiskohustust. Asjakohane pole väide müügitakistuse kohta seoses eluasemelaenuga.
3.1.5.Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmine ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla selle määra. Need tingimused pole täidetud. Lisaks ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärale vastavast summast väiksemad.
3.1.6.Kostja ei tõendatud, et tema 28. augusti 2019 kiri oleks hageja emale edastatud. Sellele kirjale vastamata jätmine ei tähendaks ka elatise vähendamisega nõustumist, sest ka kirja väidetava saatmise järel on ema teavitanud kostjat elatise võlast.
3.2.Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tugines maakohus lisaks PKS §-le 108. Kosja ei vaidlustanud hageja esile toodud asjaolusid, et alates 2019. aasta algusest ei suurendanud kostja elatist vastavalt alampalga tõusule ja septembrist tasus üksnes 150 eurot. Samuti pole vaidlust, et ema nõudis elatise maksmist. Kostja vastuväiteid ei anna ka tagasiulatuva elatise nõude osas alust jätta see välja mõistmata. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 3 (6)
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada alates
6.jaanuarist 2020 välja mõistetud igakuise elatise summa osas ja määrata selleks 150 eurot. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks korda maakohus vaidlustatud otsuse põhjendavas osas poolte väiteid, aga ei hinnanud neid. Nii on kohtuotsus põhjendamata.
4.2.Teiseks ei arvestanud maakohus, et ema saab lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostja kohustusest hageja ülalpidamisel tuleb 30 eurot lugeda kaetuks riikliku toetusega.
4.3.Kolmandaks ei arvestanud maakohus, et kostja on täielikult töövõimetu ja tema ainus kindel sissetulek on riiklik töövõimetoetus umbes 450 eurot kuus. Kostja küll püüdis taksojuhi ametit pidada, aga see polnud majanduslikult edukas ega tasunud ära. Maakohus ei hinnanud väidet, et kostja töövõime puudumise kõrval tema püüe ikkagi tulu teenida ei olnud majanduslikult edukas seetõttu, et tervislik seisund takistas teha pingutusi nagu terve inimene. Kostjal ei ole võimalik enda toimetulekut kahjustamata maksta elatist kuus 292 eurot. Elukoha kulu on 220 eurot kuus (pangalaenu teenindamine) ja kommunaalkulud samas suurusjärgus või suuremad. Maakohus jättis arvesse võtmata, et kui kostja ei suuda temalt välja mõistetud elatist maksta, siis ei saa otsust täita isegi täitemenetluses. Kokkuvõtvalt on otsuse täitmine võimalik ainult töötukassa hüvitise ja kostja perekonna elukoha arvel.
4.4.Kostja esitas koos kaebusega taotluse võtta tõendina vastu abielutunnistus, millega soovis tõendada uuesti abiellumist ja neljatoalise korteri elamispinnana kasutamise põhjendatust.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu, aga nõustus kostja väitega uuesti abiellumise kohta. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja taotluse auto andmete väljatrüki vastuvõtmiseks, millega soovis tõendada auto võõrandamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Esmalt on põhjendatud käsitleda kaebuse ning selle lahendamisel arvesse võetavate asjaolude ja tõendite ulatust.
7.1.Hageja nõudis ja maakohus mõistis välja elatise PKS § 101 lg-s 1 ette nähtud alammääras (edaspidi: miinimumelatis). Apellatsioonimenetluses on vaidlus, kas esineb alus mõista alates
6.jaanuarist 2020 välja elatis sellest väiksemas summas, täpsemalt 150 eurot kuus. Varem sissenõutavaks muutunud elatise summat ja samas otsuses tehtud muid otsustusi kostja ei vaidlustanud, st ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
7.2.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise üldised eeldused on täidetud. Samuti pole vaidlustatud asjaolusid kostja tegeliku sissetuleku kohta ajavahemikul, mida kajastavad kohtule esitatud ja kohtu enda kogutud kontoväljavõtted ning muud dokumendid.
7.3.Käesolevas asjas hindas maakohus õigesti 10. juuli 2020 päringuga krediidiasutustelt ja riigiasutustelt kostja majandusliku olukorra kohta kogutud tõendeid. Kui pool vaatamata kohtu nõudmisele ise neid andmeid ei esitanud, siis võib kohus TsMS § 230 lg 5 alusel nõuda asjakohast teavet mitmetest allikatest. TsMS § 230 lg 3 mõtte kohaselt on sel viisil toimimise eesmärk kaitsta lapse huve. Kohtul puudub elatise vaidluses pädevus koguda omal algatusel tõendeid asjaolude kinnituseks, millele tuginedes kostja soovib ülalpidamiskohustuse täitmisest vabaneda. Maakohus tuvastas viidatud dokumentide alusel, et kostjal on võimalus anda hagejale ülalpidamist miinimumelatise ulatuses. Seega ei tuvastanud maakohus asjaolusid hageja kahjuks, mistõttu oli tõendite hindamine korrektne. 4 (6)
7.4.Apellatsioonimenetluses esitatud poolte taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamiseks (eespool p-d 4.4 ja 5) jäävad rahuldamata. Kostja soovis tõendada abielus olemist ja hageja avaldas, et ta ei vaidle sellele asjaolule vastu. Kui asjaolu pole vaidlusalune, siis jääb selle kohta esitatud tõend TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata. Hageja soovis tõendada, et kostja ei ole autot võõrandanud, aga see ei kuulu hageja tõendamiskoormisesse. Maakohus tuvastas kostjale auto kuulumise ja kostja väitis kaebuses selle võõrandamist. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool ise tõendama oma väite. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada, aga ringkonnakohus ei lisa nende väljatrükke toimikusse. Käesoleval ajal ei ole tehnilised võimalused piisavad elektrooniliselt esitatud tõendite tagastamiseks.
8.Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja tõi maakohtus esile ja tõendas asjaolud, mis võimaldavad mõista välja elatise alla miinimumelatise alates hagi esitamisest.
8.1.Kokkuvõtvalt saab miinimumelatise osas märkida, et üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud alammääras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30 ja 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20, samuti neis viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas tugineb kostja mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses oma töövõimetusele ja halvale varalisele seisundile.
8.2.Eelmises p-s 8.1 refereerituga on kooskõlas Riigikohtu praktikas juba varem kinnistunud ja vaidlustatud otsuses asjakohaselt aluseks võetud arusaam, et vanem peab tegema kõik endast sõltuva leidmaks võimalus saada stabiilset igakuist sissetulekut, st hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vrd 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 216-100215, p 21). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks.
8.3.Kostja väitis maakohtus, et ta on alates 10. aprillist 2019 tunnistatud töövõimetuks ja alates 29. aprillist 2020 on tal tuvastatud raske puue. Lisaks tugines kostja väitele, et tal on raviprotseduurid kolm kuni neli korda nädalas, mis koostoimes muude väidetega viitab tavapärases rütmis töötamise takistusele. Lõpuks märkis kostja, et tema ainus sissetulek on pension või riiklik toetus 500 eurot kuus, ning selgitas 18. juuni 2020 menetlusdokumendis, et taksoteenuse osutamisest algselt kavandatud sissetulekut ta ikkagi ei saa samuti tervisliku olukorra tõttu. Apellatsioonkaebuses täpsustas kostja, et tal on kohustus tasuda pangalaenu 220 eurot kuus. TsMS § 230 lg 1 järgi oli kostja kanda oma väidete tõendamise koormis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei tõendanud tema loetletud asjaoludest muud kui töövõime puudumise tuvastamist, aga ka selles osas jäi esile toomata ja tõendamata tegelik takistus tulu teenimiseks.
8.4.Kostja sissetulekuna tuvastas maakohus Töötukassa toetuse 427,49–461,59 eurot (viimati 446,70 eurot) kuus ja Sotsiaalkindlustusameti toetuse 49,09 eurot kuus. Neid asjaolusid kostja kaebusega ei vaidlustanud, kuigi nimetas oma igakuise sissetulekuna 450 eurot kuus. Tegelikult nähtub maakohtu tuvastatust otsuse tegemise aja seisuga igakuiste toetustena saadav tulu umbes 495 eurot (≈ 446,70 + 49,09).
8.5.Maakohus tuvastas lisaks, et 2020. aasta esimesel poolel tegi kostja taksoteenuse osutamiseks ühekordse kulutuse 64 eurot ja maksis juunis–juulis iganädalaselt 145 eurot. Tulu M OÜ-lt ja B OÜ-lt oli samal ajal suurusjärgus 150–280 eurot nädalas. Sellest saab järeldada, et vähemalt kahe viidatud kuu jooksul oli kostja võimeline teenima takso- vm sõiduteenuse 5 (6)
osutamisega tulu kuni 135 eurot (= 280 – 145) nädalas ehk umbes 580 eurot kuus (≈ 135 : 7 × 30). Viidatud ajavahemik on hilisem kui töövõimetuse ja raske puude tuvastamise, aga ka kostja esile toodud operatsiooni aeg. Osaliselt jäävad kostja tegevust taksoteenuse osutamisel kajastavad kulud ja tulud ajavahemikku pärast 18. juuni 2020 menetlusdokumenti, kus kostja avaldas, et ta ei saa teha tööd. Apellatsioonkaebuses ei tugine kostja väitele, et tema töövõime oleks muutunud pärast 2020. aasta juunit–juulit. Seega ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud takistust teenida samas suurusjärgus tulu praegu ja edaspidi. Kaebuses sisaldub viide sellele, et taksoteenuse osutamisega kaasnes kulu kütusele, aga seda kulu kostja selgelt esile ei toonud.
8.6.Elatise nõude lahendamisel tuleb kohtul vastavate asjaolude esile toomise korral hinnata kostja varalist seisu üldisemalt. Vastuseks maakohtu küsimusele teatas kostja, et tal ei ole autot. Maakohus tuvastas, et kostjale siiski kuulub auto. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et ta on auto võõrandanud selleks, et tasuda varasem elatise võlg, aga seda väidet kostja ei tõendanud. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku esitada seisukohad mh auto väärtuse kohta. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et see jääb vahemikku 2000–3400 eurot. Kuigi eluasemena kasutatava korteri ja auto omamine ei tähenda kostja ülemäära suurt varalist seisu, siis ei saa neist ka järeldada takistust miinimumelatise maksmiseks. Õige on maakohtu põhjendus, et kui suure korteri laenumaksed ja ülalpidamiskulud seavad ohtu lapse ülalpidamiskohustuse täitmise, siis on põhjendatud ja vajalik vahetada see väiksema vastu.
8.7.Maakohtu tuvastatud asjaolud kostja sissetulekute ja tulu teenimise võimaluste kohta annavad eespool p-des 8.4 ja 8.5 esitatud kokkuvõtte põhjal tulemuse, et kostja igakuine tulu on keskmiselt 1075 eurot (= 495 + 580). PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tuleb see jaotada poolte ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatud jaotus ei tähenda alati, et vanema käsutuses olevad vahendid jagatakse aritmeetiliselt ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tuleb vahendeid kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu
19.oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11 kolmas lõik). Muude asjaolude (ja tõendite) puudumisel tuleb vanema sissetulek jagada siiski nii, et talle endale jääb sellest kahekordne osa võrreldes igale lapsele jääva osaga. Punktis 8.6 märgitud asjaolud ei viita sellele, et kostja käsutuses olevate varaliste vahendite jaotust tuleks hageja kahjuks muuta. Käesoleval juhul tähendab eelnev, et hageja ülalpidamiseks saab kostja kulutada 1⁄3 sissetulekust ehk umbes 358 eurot (≈ 1075 : 3). Miinimumelatis on praegu 292 eurot (pool Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 §-s 1 nimetatud kuutasu alammäärast). Järelikult ei ole kostjal takistust maksta elatist maakohtu välja mõistetud ulatuses.
9.Eelmise p 8 alapunktides märgitud kaalutlustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud otsuse muutmiseks. Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamisel oluliselt menetlusõigust. Otsuse põhjendavas osas poolte teatavate väidete kordamine pole küll vajalik, aga ei muuda otsust ka põhjendamatuks. Tervikuna on maakohtu otsusest aru saada, kuidas kujunes kohtu siseveendumus, et kostjal on võimalik maksta hagejale miinimumelatist. Siinjuures hindas kohus kostja väiteid sissetuleku teenimise väidetava takistuse osas. Maakohus jättis õigesti arvestamata lapsetoetusega, sest ei tuvastanud PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseid. Kostja lähtub ekslikust arusaamast, et töövõime puudusest järeldub alati ebapiisav sissetulek. Käesoleval juhul tuvastas maakohus õigesti, et kostja tegelik varaline seisund ja sissetuleku teenimise võimalus on sellised, et temalt saab välja mõista miinimumelatise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.