Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.veebruaril 2020.a, Tallinnas
X hagihind
2 628 eurot
Q hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-20-14212 X ja Q hagi W vastu elatise nõudes
2 628 eurot nende Hagejad: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Q (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja Z (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja Anu Baum (OÜ HUGO, Endla 15, Tallinn; e-post xxx; xxx) Kostja: W (sünd. xx.xx.xxxx; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Maria Abramenkova (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Jõe 3, 10151 Tallinn; epost [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus nõuda välja hagejate ema pangakonto väljavõte Austria pangas „EasyBank“.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista W’ilt X kasuks elatis 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 30.09.2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.07.2034.
4.Välja mõista W’ilt Q kasuks elatis 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 30.09.2020 kuni Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.04.2037.
5.Kostjal W’il tuleb X kasuks väljamõistetud elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks Z arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega „Elatis X“.
6.Kostjal W’il tuleb Q kasuks väljamõistetud elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks Z arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega „Elatis Q“.
7.Jätta menetluskulud W’i kanda.
8.Välja mõista W’ilt X ja Q kasuks menetluskulu kokku summas 563 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.X ja Q esitasid 30.09.2020 Harju Maakohtule hagi W vastu elatise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja pärast vanemate kooselu lõppu, s.o novembrist 2019 kas üldse andnud lastele elatist või on andnud elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja ei ole juulis ja augustis 2020 lastele elatist andnud, septembris 2020 andis laste isa lastele elatist 200 eurot, s.o kummalegi lapsele 100 eurot.
1.2.Hageja X igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 88 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 42 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulud hobidele 57 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 77 eurot, s.o kokku 584 eurot.
1.3.Hageja Q igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 88 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 80 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 68 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 98 eurot, s.o kokku 584 eurot.
1.4.Hagejate ema on hetkel noorema lapsega kodune ning saab vanemahüvitist 567 eurot kuus ja peretoetust 120 eurot kuus. Hagejate emal on aidanud laste kulusid katta laste ema vanemad.
2.Kostja Indias elavad lapsed on hagejatest vanemad, seega oli kostjal ka juba vanemate kooselu ja hagejate sünni ajal kohustus pidada lisaks hagejatele ülal oma Indias elavaid alaealisi lapsi. Lisaks eeltoodule peavad hagejad vajalikuks märkida, et kostja andis perioodil november 2019 kuni juuni 2020 lastele elatist 600 eurot kuus. Juulis ja augustis 2020 ei ole kostja hagejatele elatist andud. Alates septembris 2020 on kostja andnud hagejatele elatist 100 eurot kuus kummalegi hagejale.
2.1.Ainuüksi peretoetuste suurenemise ja/või maksmise fakt ei saa olla põhjuseks, et kostja vabaneks lapse ülalpidamise kohustusest või et tema panus lapse igapäevaste kulude katmisel oleks minimaalne.
2.2.Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tema igakuised sissetulekud ja majanduslik olukord ei võimaldaks tal anda oma alaealistele lastele miinimummääras elatist sh et selle käigus saaksid kahjustatud tema teiste alaealiste laste huvid või tema enda igapäevane toimetulek.
2.3.Hagejad elavad koos oma ema ja vanaemaga eramajas. Laste eluasemekulude hulka ei kuulu mitte ainult igakuine vee arve, vaid ka nt kulutused küttele (puud ja brikett), elektrile, prügiveole jne, lisaks on laste eluaseme kuludeks ka lastele vajalikud mööbliesemed jagatuna aasta peale keskmiselt, samuti on eluaseme kuludes kajastatud kulud online sidele, televisioonile, valvesüsteemile jne. Eestis ei ole toit odavam, kui Austrias ning laste ema on seisukohal, et laste isa soovimatus anda lastele elatist seaduses sätestatud määras ei saa olla põhjuseks, miks lapsed ei peaks toituma kvaliteetselt ning viisil mis tagab neile nende eakohaseks arenguks vajalikud toitained. Kostja väited selle kohta, et lastele on lasteaias toit tasuta ei vasta esiteks tõele ning teiseks ei ole ka asjakohased – hagejad ei käi veel lasteaias, kuna hageja II on selleks veel liiga noor ja hageja I on alates 2020 aasta algusest küll lasteaia järjekorras, kuid ei ole veel saanud lasteaia kohta. Seega söövad lapsed kõik söögikorrad kodus. Arvestades, et lapsed käivad neljal päeval nädalas huviringides ja hageja I tervislikku
seisundit, on isikliku transpordi kasutamine igati õigustatud ja põhjendatud. Kostja ei saa kirjutada hagejatele ette, et hagejad peavad kasutama liikumiseks ainult ühistransporti. On õige, et osaliselt on võimalik vanema lapse riideid nooremal taaskasutada, kuid see on vaid osaline ning seda eeldusele et vanemale lapsele ostetud riided on kvaliteetsed. Hageja I käib kahes huviringis – kaks korda nädalas lauluringis, mille kulu on 32 eurot kuus ja kaks korda nädalas balletti ringis, mille kulu on 24 eurot kuus. Muud kulud on kulud mis on seotud laste ajaveetmisega väljaspool kodu nt ka mängutubades käimised, väljasõidud Eestis, veekeskuste külastused jne. Laste ema on esitanud koos avaldusega oma pangakontode väljavõtted, kus on selgelt näha, et laste ema veedab lastega koos vabaaega ka väljaspool koduseinu, külastades lastega erinevaid kohti Eestis. Arvestades laste vanust, on siia hulka arvestatud ka nt kulud joonistustarvetele, mis on teatavasti kulu, mida ei ole võimalik järgmisel lapsel taaskasutada, aga ka nt kulud spordivahenditele jne. Eeltoodu alusel on hagejad seisukoha, et laste muud kulud on kajastatud hagiavalduses õigesti.
2.4.Kostja igakuine sissetulek ajal, mil perekond elas veel Austrias oli ca 4 600 eurot sh makstakse Austrias nö 14 palka st juunis ja detsembris on topeltpalk. Tänaseks on kostja asunud tööle Hollandisse ning tema aastasissetulekuks peaks hagejatele teadaolevate andmete kohaselt olema 63 000 eurot.
3.Hagejate ema varaline seisund võrreldes hagi esitamise ajaga muutnud – hagejate ema sissetulekuks on alates detsember 2020 peretoetus 177,54 eurot kuus ning laste emale kuulub pärandusena saadud kinnisasi – korteriomand Jõhvi linnas, Ida-Virumaal. Kuna hagejate ema sissetulekud ei ole piisavad laste igapäevaste kulude katmiseks ning noorem laps on liiga väike, et ema saaks minna tööle, aitab laste igakuiseid kulusid katta laste vanaema.
4.Hagejad paluvad kostjalt väla mõista hagejatele elatis alates hagiavalduse esitamisest 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kummalegi hagejale so kokku 584 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista esindajakulu summas 640 eurot ja tõlkekulu summas 43 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja tunnistab hagi osaliselt.
6.1.Kostja täidab vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust suuruses, mis arvestab asjaoluga, et tal on kokku neli last.
6.2.Kogu vanemate kooselu väitel, toetas kostja peret materiaalselt. Laste ema ei töötanud kooselu vältel. Kõik kulud kandis isiklikult kostja. Kostja soovib edaspidi toetada lapsi nii moraalselt kui ka materiaalselt, kuid vastavalt nende põhjendatud vajadustele ja võttes arvesse teisi asjaolusid (laste toetusi ja kostja teisi lapsi).
6.3.Kostjal on veel kaks last, kes elavad Indias, H, sünniaeg xx.xx.xxxx ja W sünniaeg xx.xx.xxxx. Lapsed elavad koos emaga Indias. Indias on meditsiin ja haridus tasuline. Lapse vanemad kindlustasid lapsed, selleks, et tagada neile kõik vajalik. Kindlustus kahele lapsele maksab 6 855 eurot aastas.
6.4.Hagejate ema saab lapsetoetust mõlemale lapsele. Kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last, siis toetus on 60 eurot lapse kohta kuus. Samuti saab hagejate ema lapsehooldustasu. Lapsehooldustasu saamise õigus on ühel vanematest, kes kasvatab kuni kolmeaastast last – 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta.
6.5.Kostjal ei ole võimalik tagada kõigile neljale lapsele elatist miinimummääras 292 eurot kuus.
6.6.Lisaks tuleb kostja hinnangul arvestada mastaabisäästuga, kuivõrd hagejad on samast soost ning nende vanusevahe on 2,5 aastat. Seega saavad hagejad mängida samade mänguasjadega, noorem laps saab kasutada vanema lapse riideid, mänguasju, voodit, käru, tõukeratast jms. Samuti, kui peres kasvab kaks last, siis on toidukulu iga lapse kohta väiksem, võrreldes perega, kus kasvab ainult üks laps.
6.7.Kostja vaidleb hagejate igakuiste kulude suurusele vastu, kuivõrd need on suuremas osas väljamõeldud. Hagejad peavad tõendama eluasemekulude suurust. Põhjendatud toidukulu suuruseks ühele lapsele on 100 eurot. Transpordikulule vaidleb kostja täielikult vastu, kuivõrd Tallinnas on tasuta ühistransport. Samuti vaidleb kostja vastu tervishoiu ja hügieenitarvete kulule, kuivõrd tervishoid on tasutda ning tegemist on ülepaisutatud kuluga. Hageja I põhjendatud riiete ja jalanõude kulu on 50 eurot ja hagejal II 30 eurot. Hageja I ema ei ole teavitanud kostjat, et milles seisneb hageja I hobi kulu, millega laps tegeleb ja kui tihti. Ei ole eluliselt usutav, et laste ema kulutab lastega vabaaja veetmiseks nii suuri summasid.
7.Kostja leiab, et laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Laste elatise suurus ei sõltu otseselt lapse isa sissetulekust. Kui vanaema soovib kinkida kingitusi või aidata lapselapsi, siis see on tema valik. Hagejate ema pole kordagi pöördunud kostja poole palvega midagi kompenseerida.
7.1.Vastavalt RAKE uuringule, peres, kus on kaks last ja kaks täiskasvanut on keskmine kulu lapse kohta 349 eurot. Kuna hagejate esindaja pole piisavalt tõendanud laste igakuiseid kulusid, palume kohtul võtta arvesse RAKE keskmine näitaja.
8.Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist summas 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
9.Kostja palub hagejatelt välja mõista esindajakulu summas 1 152 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrasa. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja lapsed, kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
13.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
14.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
15.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 30.09.2020 igakuise elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
16.Kostja ei nõustu elatise suurusega summas 292 eurot ühele lapsele, kuivõrd kostja ülalpidamisel on Indias veel kaks alaealist last. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist summas 100 eurot kuu alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Kostja leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada riikliku toetusega, mis kantakse hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.
17.Hagejate poolt esitatud arvestuse kohaselt on kummagi hageja kulud ühes kuus 584 eurot (t lk 1 pöördel – 2). Hageja I, s.o X kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 42 eurot, riietele ja jalanõudele 70 eurot, hobidele 50 eurot ning muud kulud (nagu vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 77 eurot. Hageja II, s.o Q kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 80 eurot, riietele ja jalanõudele 68 eurot, hobidele 0 eurot ning muud kulud (nagu vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 98 eurot.
18.Kuivõrd kostja vaidles vastuses hagile hagejate kulude suurusele vastu (t lk 37 jj), palus kohus hagejal 03.12.20202 kirjaga esitada tõendeid hagejate kulude suuruse kohta. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (punkt 12).
19.Kohus asub seisukohale, et hagejad on 28.12.2020 seisukohaga (t lk 67-70) ja koos sellega esitatud tõenditega piisavalt tõendanud oma kulude suurust. Lisaks on hagejad kuludega seonduvat selgitanud oma 27.11.2020 seisukohas (t lk 50 pöördel – 52). Kohus leiab, et kostja 11.01.2021 esitatud vastuväited kulude suurusele (t lk 127-128) on üldsõnalised ja tõendamata.
19.1.Kohus nendib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud kummagi hageja osas 88 eurot.
19.2.Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, kes vajavad tervislikku ja mitmekülgset toitu, leiab kohus, et hagejate toidukulu kummalegi lapsele summas 200 eurot (s.o. keskmiselt ~6,5 eurot päevas) on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Siin võtab kohus arvesse, et laste kõik toidukorrad on kodus.
19.3.Kohus loeb mõistlikuks ka transpordikulu 50 eurot hageja kohta. Hagejad oma nooruse tõttu iseseisvalt ei liikle, mistõttu on põhjendatud nende transportimine hagejate ema poolt sõiduautoga. Asjaolu, et sõiduauto on liisitud, ei muuda kulu lubamatuks ega ülepaisutatuks.
19.4.Kohus peab tõendatuks ja põhjendatuks ka hagejate kulutusi tervishoiule ja hügieenitarvetele vastavalt hagejal I 42 eurot ja hagejal II 80 eurot. Hagejad on esitanud nimetatud kulude kohta tõendeid ning selgitanud, et need kulud sisaldavad kulusid igapäevasele hügieenile, sh nt kulusid mähkmetele, ja ka kulutusi toiduslisanditele ja vitamiinidele ning käsimüügiravimeid külmetushaigustele.
19.5.Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on neli aastaaega ja vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on kasvueas, on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 70 eurot kuus hagejale I ja 68 eurot kuus hagejale II. Hagejad on põhjendanud ja tõendanud vastavate kulude suurust ja kandmist arvestatuna aasta peale keskmiselt.
19.6.Hageja I on esitanud hobidega seotud kuludena 57 eurot, kuna ta käib kaks korda nädalas lauluringis, mille kulu on 32 eurot kuus, ja kaks korda nädalas balletti ringis, mille kulu on 24 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetud kulud on mõistlikud ja
tegemist ei ole ülemääraselt kulukate hobidega. Hageja I huvides on koos omavanuste lastega ühiste hobidega tegelemine ja sotsialiseerumine.
19.7.Hagejad on hagiavalduses toonud muude kuludena välja kulutused vabaaja veetmisele, mänguasjadele, raamatutele jne kogusummas 77 eurot hageja I ja 98 eurot hageja II kohta. Hagejad on selgitanud, et nimetud kulude hulka on arvestatutud ka kulutused, mis on tehtud seoses perekonna elama asumisega Eestisse (kulud laste tubade remondiks ja mööblile) arvestusega keskmiselt 340,31 eurot kuus (170,15 eurot kuus hageja kohta). Kohus võtab arvesse, et nimetatud kulutused ei teki igal aastal, kuid siiski iga 4-5 aasta järel seoses laste kasvamisega ja nende vajaduste ja nõudmiste muutumisega. Kohus loeb need kulud tõendatuks ja põhjendatuks.
19.8.Kostja vastuväide selles osas, et paljud hagejate kulud on kandnud hagejate vanaema, s.o hagejate seadusliku esindaja ema, C, ei ole asjakohane. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millisel pangaarvel olevaid vahendeid kasutades peetakse hagejaid ülal.
20.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejate ülalpidamise põhjendatud ja tõendatud ulatuseks 584 eurot kummagi hageja kohta. Hagejad on põhistanud, et tegemist on hagejate tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga, millega hagejad olid koos kostjaga elades harjunud. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 p 12). Kostja mingeid arvestatavaid tõendeid selles osas esitanud ei ole.
21.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
22.Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
23.Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
24.Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt selle Riigiohtu otsuse p‐d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
25.Kohus on teinud 03.12.2020 kirjas (t lk 64-65) kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selles osas, et kostja osaleb Indias elavate laste ülalpidamises. Kohus palus kostjal täpsustada, millised on need asjaolud, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi. Samuti palus kohus kostjal esitada 23.10.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 märgitud tõendid.
25.1.Kostja on esitanud kohtule osalised konto väljavõtted (t lk 143-147), millisest peaks nähtuma, et kostja on teinud perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 Indias elavatele laste ülekandeid kokku 15 744 ruupiat mänguasjade ostmiseks, 14.09.2020 ülekande summas 50 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 04.12.2019 ülekande summas 70 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 06.11.2018 ülekande summas 50 000 ruupiat ning 15.11.2018 summas 13 000 ruupiat.
25.2.Kostja enda pangakonto väljavõtet viimase 3 kuu kohta ja andmeid enda varalise seisu kohta kuni käesoleva ajani kohtule esitanud ei ole. Kohtule esitatud osalistest konto väljavõtetest (t lk 143-147) ei ole võimalik järeldada, kellele ja mis eesmärgil need rahaülekanded või sularaha väljavõtmised on toimunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised on tema teiste laste vajadused ja ema võimalused neid ülal pidada. Kohus on kostjale selgitanud, et tema peab tõendama PKS § 102 lg 2 kohaset mõjuva põhjuse esinemist vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja seda tõendanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik hagejatele tasuda seaduses sätestatud määras elatist. Varasemalt on kostja tasunud hagejatele ka miinimumelatisest suuremat elatist, mis näitab, et selle maksmine kostjale üle jõu ei käi. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis oleks tema võimet vähemalt miinimumelatist maksta negatiivselt mõjutanud.
26.Kostja on palunud kohtule esitatud vastuses palunud arvestada elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejad saavad hagiavalduse kohaselt arvestada hagejatele makstava riiklikul peretoetusega.
26.1.Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
27.Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud kostjat esitama tõendid enda majandusliku kindlustatuse kohta ning kostja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejatele seaduses sätestatud määras elatist ning et arvestada tuleb hagejatele makstava riikliku peretoetusega.
28.Lisaks on kostja palunud arvestada hagejate kasuks elatise väljamõistmisel mastaabisäästuga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et peaegu viie- ja peaegu kaheaastane laps kasutaks olulisel määral samu mänguasju ja et see annaks märkimisväärse säästu laste ülalpidamisel. Samuti on kohtu hinnangul hagejad oma arenguetapis hetkel piisavalt erineval astmel, nii et mastaabisääst arvestatavat efekti ei anna, igatahes ei ole kostja seda tõendanud.
29.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
30.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda välja hagejate ema pangakonto väljavõte Austria pangas „EasyBank“. Kostja ei ole selgitanud, mida ta soovib sellega tõendada ja kuidas see mõjutaks asja lahendamist. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga.
Hagejad on esitanud nõude miinimumelatise tasumiseks ning kostjal tuleks eelkõige tõendada enda võimalusi (või võimatust) seda tasuda. Kostja ei ole põhistanud, et hagejate ema saab Austria Vabariigilt mingit raha laste eest hoolimata sellest, et ta Austrias enam ei ela.
31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate poolt esitatud hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
32.Kohus leiab, et kooskõlas PKS § 77 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 30.09.2020.
33.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja X kasuks väljamõistmisele elatis igakuiselt alates 30.09.2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.07.2034, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja Q kasuks väljamõistmisele elatis igakuiselt alates 30.09.2020 kuni Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.04.2037, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
34.Hagejad on palunud tasuda väljamõistetav elatis XXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette 10. kuupäevaks.
Z
arvelduskontole
35.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
36.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hagejate ema arvelduskontole 10. kuupäevaks.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on X hagihind 2 628 eurot ja Q hagihind 2 628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista esindajakulu summas 640 eurot ja tõlkekulu summas 43 eurot.
41.Kostja vaidleb hagejate esindajakulu suurusele vastu ning leiab, et on esindajakulu on suuremal määral ülepaisutatud.
42.Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr on 40 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 40 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa õigusabiteenuse turuhinda.
43.Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 13 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hagejate esindajakulu summas 520 eurot (13 tundi x 40 eurot), mitte aga 640 eurot nagu on hagejad avaldanud.
44.Kohus leiab, et kostja etteheited hagejate esindaja ajakulule põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et esindaja poolt märgitud ajakulu vastab käesoleva tsviilasja materjalidele ning esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide mahule.
45.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tõlkekulu summas 43 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1.
46.Eelnevast tulevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 564 eurot, s.o esindajakulu summas 520 eurot ja tõlkekulu summas 43 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.