2-20-15969
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Liina Naaber-Kivisoo
Määruse tegemise aeg:
09.02.2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number:
2-20-15969
Tsiviilasi, hageja nõue:
I S hagi A S vastu elatise nõudes
Menetlustoiming:
Kompromissi kinnitamine
Kohtuistung:
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised:
Hageja: I S (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: P K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aivar Haava (volikirja alusel) Kostja: A S (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Sergei Politšev
I. Kinnitada I S ja A S vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
2-20-15969 IV. Menetluskulud (v.a kostja riigi õigusabi kulud) jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.
Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on I S hagi A S vastu elatise nõudes. Pooled sõlmisid 09.02.2021 kokkuleppe. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad õigusest esitada määruskaebus. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. Kohus on määranud tsiviilasjas istungi 09.03.2021 kell 14.00. TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada. Võttes arvesse, et pooled jõudsid kokkuleppele, siis ei ole vajalik istungi pidamine ning kohus tühistab selle.
2-20-15969
Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostjale oli 27.11.2020 määrusega antud riigi õigusabi esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab kostja kandma oma menetluskulusid, s.h riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane riigi õigusabi kulud kostjalt välja mõista. Riigi õigusabi andmisel tuvastas kohus, et kostja varaline olukord ei võimalda tal ise kulusid kanda. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.
/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.