Kohtuasja number
2-20-10507
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.02.2021, Narva kohtumaja
Kohtunik
Angelina Abol
Kohtuasi
S S hagi P R vastu elatise vähendamine nõudes. Tsiviilasja hind 1 314.00 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S S (IK XXX ; elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: P R (IK XXX ; elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: A D (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Anneliis Räpo (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
27.10.2020 kohtuistungil
P R
Kohtuotsust on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
1(12)
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja nõue S S (hageja) esitas 21.07.2020 kohtule hagi P R (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja maksab kostjale tsiviilasjas 2-16-125202 tehtud otsuse alusel elatist summas 292.00 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Eesti Vabariigi alampalga määrast. 16.06.2020 sündis hagejal poeg J S . Hageja sissetulekuks on töötasu 562.72 eurot kuus. Hageja maksab igakuiselt eluasemelaenu summas 167.97 eurot ja kommunaalmakseid summas ca 151.00 eurot. Hageja eesti keelt ei valda. Raske majanduslikku olukorra tõttu on hageja sunnitud laenama raha vanematelt, sugulastelt ja kasutama krediitkaarti. Kostjale elatisevõlgnevuse tasumiseks on hageja abikaasa võtnud pangast laenu, mida tuleb samuti tasuda. Hageja elab koos perega oma abikaasa vanemate korteris, kuna see on suurem, kui hageja enda korter. Hageja abikaasa vanemad elavad aga hageja korteris. Kokkuleppel tasub hageja kahe korteri kommunaalmakseid. Arvestades kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust, hageja sissetulekut ja kohustusi, ei ole ta võimeline ülal pidama oma kahte last võrdselt. Hageja ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras kuus ning palub vähendada kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni 146.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 Eesti Vabariigi alampalga määrast, alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, hageja ei ole oma nõuet tõendanud, hageja nõue on alusetu. Samas on kostja teinud hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et hageja tasub lapse täisealiseks saamiseni elatist summas 225.00 eurot kuus. Hageja sellega nõus ei olnud. Kostja leiab, et hageja oli teist last saades teadlik asjaolust, et tal lasub kohustus pidada ülal ka oma esimest last, s.o kostjat. Nii hageja elulaadist kui poolte esitatud tõenditest nähtub, et hagejale kuulub korter asukohaga XXX. Selles korteris hageja oma uue perega siiski ei ela. Seeläbi on kostja veendunud, et hageja teenib mh ka üüritulu. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et hageja elab aadressil XXX. Samuti nähtub hageja konto väljavõttest, et hageja on teinud kodus remonti. Seda, millises korteris on hageja remonti teinud, kostja ei tea, kuid ilmselt on remonditud alalist elukohta selliselt, et hageja teisele
2(12)
lapsele oleks olemas kõik vajalik (samuti nähtub, et soetatud on ka mööblit). Arvelduskonto väljavõte kinnitab, et hagejal on olnud selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Lisaks töökohale F N OÜ-s on hageja korvpallur ja korvpallitreener. Vaadates hageja enda poolt kohtule esitatud konto väljavõtet, selgub, et hageja saab korrapärast sissetulekut ka treeningute läbiviimise eest. Ka kostjale on teada, et hageja töötab lisaks ka treenerina (seejuures on kostjale teada, et hageja taotleb ka treeneri kutset). Seeläbi ei vasta tõele hageja poolt eelmises ja ka käesolevas kohtumenetluses esitatud väited justkui ei oleks hagejal võimalik lisatööd leida. Hagejal on lisaks tööl käimisele võimalik ka tegeleda hobiga, milleks on korvpalli mängimine (seejuures ei ole kostjale teada, kas mängijatele on ette nähtud ka mingisugune tasu, soodustused, hüvitised vms) ning trennide andmisega. Kostja ei usu, et hageja saab töötasu miinimummääras. Kostja usub, et hagejale makstakse tegelikult töötasu suuremas summas, kuid ülejäänu tasu saab ta kätte n-ö ümbrikupalgana. Vaadates hageja enda esitatud konto väljavõtet, nähtub, et hageja teostab suurtes summades sularaha sissemakseid. See annab kinnitust, et hageja saab töötasu lisaks ka sularahas. Hageja räägib eesti keelt, küll mitte perfektselt, kuid ta saab aru, kui teised eesti keeles räägivad ning samuti oskab ka vastata. Hageja on täiselujõus, noor, terve ja sportlik meesterahvas, kellel on kõik eeldused ning võimalused, et teenida märkimisväärset sissetulekut ja täita seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks proovinud leida endale tasuvamat tööd või et ta oleks teinud mistahes jõupingutusi selleks, et oma last miinimummääras ülal pidada. Hageja ei ole varasemalt kostjale elatist tasunud, praegusel ajal täidab ta elatise tasumise kohustust. Kostja elab XXX . E (täpsemalt N ) käib ta paar korda aastas külas, mh selleks, et kohtuda oma isaga. XXX on kõik oluliselt kallim, kui E . Lisaks elamis- ja söögikuludele, riiete, jalanõude, side- ja vaba aja veetmise kuludele, kaasnevad kostja igapäevaeluga järgmised suuremad kuluartiklid: hambaravi (breketid), prantsuse keele õpe, koolikulud, tennis, kolledž, ravimid ning reisikulud. Kostja vajadused on olulised suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Hageja täiendavad ja 27.10.2020 kohtuistungil antud selgitused Kohtuistungil selgitas hageja, et kui talle jääb kohustus maksta elatist sellises suuruses, nagu kohtuotsusega on välja mõistetud, ei ole tal võimalik pakkuda oma teisele lapsele elatist samas ulatuses. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Eelmise lahendi tegemise ajast on hageja majanduslik seisund muutunud halvemaks, sellest ajast peab ta muuhulgas maksma abikaasa võetud laenu, mida võeti kostjale elatise võlgnevuse tasumiseks. Kontole tehtud sularaha sissemaksete kohta selgitas hageja, et tal tuleb laenata raha vanematelt ja tuttavatelt. Mais tehtud sissemakse summas 1 500.00 eurot kohta selgitas hageja, et tema abikaasa vanemad võisid laenu korteri aadressil XXX soetamiskeks, kus hageja praegu perega elab, kuna tal sündis laps. Nimetatud rahasumma jäi pärast laenu saamist järgi ja abikaasa vanemad andsid selle hagejale. Hageja abikaasa vanemad kolisid aga hageja korterisse. On olemas dokument, mis kinnitab, et abikaasa vanemad said korteri omanikeks. 1 500.00 eurot anti hagejale, sest tal oli suur krediitkaardi võlgnevus. Hageja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, tema sissetulekuks on 1 000.00 - 1 100.00 eurot. Hagejal on juriidiline kõrgharidus. Hageja töötab F N OÜ-s, kuna tegemist oli ainsa kättesaadava 3(12)
töökohaga, kui Eestis oli kriis ja hageja koondati. Kuivõrd hageja eesti keelt ei valda, oli see ainuke töö, mida hageja oskas. Hageja käis töövestlustel Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus, kuid edutult. Hageja õpib T Ü korvpallitreeneriks. Hageja korvpallitreeneri õpingute eest tasub R H K , kus hageja hakkab tulevikus töötama. Tööle saab hageja asuda aga alles siis, kui tal on saadud viienda astme luba ja seda alles ca kolme aasta pärast. Hageja käib ka eesti keele kursustel Eesti Keele majas. Kui hageja sooritab eesti keele eksami, lisaks omandatavale treeneri elukutsele, on tal võimalik töötada ka kehalise kasvatuse õpetajana koolis. Hageja üritab igati oma varalist olukorda parandada. Korvpalli eest kontole tehtud sissemaksete kohta selgitas hageja, et ta on korvpallimeeskonna kapten, mängib vaid oma lõbuks, sissemaksed on tehtud teiste mängijate poolt linna võistlustel osalemiseks. Hagejal ei ole võimalik puuduva eesti keele oskuse tõttu juristina töötada, samas ta teeb kõik, et oma sissetulekuid suurendada. Hageja pakkus kostjale kompromissi korras elatist summas 150.00 eurot kuus. Kostja täiendavad seisukohad Kostja esitas oma kulude nimekirja 30.10.2020. Kostja elab koos oma ema ja ema abikaasaga. Kostja elukoha kasutuseelise suuruseks on 991.30 eurot. Lisaks laenumaksele tasuvad kostja ja tema perekonnaliikmed vee, elektri, gaasi jms kommunikatsioonide eest. Viimane vee arve oli 83.83 eurot ning viimane gaasi ja elektriarve oli kokku 90.94 eurot. Seega on kostja eluasemega seotud kulud ühes kuus vähemalt 1 049.56 naela ehk 1 159.99 eurot (s.o kasutuseelise osa, vee- ja kanalisakstooni ning gaasi ja elektrikulud). Kostja rõhutab, et põhjus, miks pere kolis, seisnes peamiselt selles, et uue elukoha asukoht on väga lähedal kostja koolimajale. Juhul, kui kostja saab järgmisel aastal sisse G kooli, on uus elukoht lähemal ka sellele. Kostja koduse toidu kulude suuruseks on ühes kuus ca 150.00 naela/ 171.00 eurot, s.o ca 5.70 eurot päevas. Kostja saab koolis ühe korra sooja toitu. Vaidlust ei saa olla selles, et kolmeliikmeline pere, kus elavad kostja (15-aastane tütarlaps) ja tema ema ning kasuisa, kasutab majapidamisvahendeid (puhastusvahendid, tualetitarbed, kodukeemia jms). Kostja seadusliku esindaja hinnangul on kostja osa igakuistest majapidamiskuludest vähemalt 25.00 naela ehk 28.50 eurot. Kostja sidekulud on ühes kuus kokku 27.33 naela ehk 31.20 eurot. Kostja kasutab igapäevaselt iPad tahvelarvutit. Kõnealune seade on vajalik koolikohustuse täitmiseks (kõikidelt õpilastelt oodatakse iPadi kasutamisvõimalust). Igakuine kulu seadme soetamiseks (kuutasu) on 14.00 naela. Sideoperaatoriks on X O2. Kostja igakuised sidekulud (paketihind) on 13.33 naela. Kokku on kostja sidekulud ühes kuus seega 27.33 naela ehk 31.20 eurot. Kostja transpordikulud on ühes kuus keskmiselt 150.00 naela. Igakuine kütusekulu hõlmab seda, et kostja ema viib teda tennisetrenni ning toob sealt koju vähemalt 3 korda nädalas. Kostja elukoha ja tenniseklubi vahemaa on 12 miili ehk ca 20 km, mis teeb sõidu pikkuseks ca 40 km. Arvestades, et kostja asub järgmisel aastal ilmselt õppima G kooli, siis selle kaugus kostja kodust on 6 miili ehk ca 10 km, mis teeb ühe sõidu pikkuseks 20 km. Lisaks
4(12)
transpordib kostja ema teda vähemalt ühel korral nädalas sõpradega kohtumistele, sünnipäevadele, avalikele üritustele jne. Kostjal kulub tervishoiule ühe aasta lõikes on ca 328.00 naela ehk 423.00 eurot. Ortodont on määranud kostjale kohuslikus korras hambaklambrid (vale hambumus). Breketitega seotud kulud ulatusid 2019-2020 aastal 4 000.00 naelani (s.o 4 400.00 eurot). Kuu lõikes teeb see ca 366.00 eurot. Ainuüksi seda kulu ei oleks olnud võimalik katta hageja poolt makstavast elatisest. Lisaks ortodontiale käib kostja hambaarsti juures ka korralisel ülevaatusel hambakivi eeldamiseks, aukude parandamiseks jne. Lisaks kasutab ta haigestumise korral külmetusravimeid, toidulisandeid, vitamiine jne. Kostja oli hiljaaegu ka haige. Haigusest tervenemiseks soetas kostja ema ravimeid, mille maksumus oli kokku ca 80.00 naela (s.o 87.00 eurot). Kostja kulud meelelahutuse, reisimise/ sünnipäevade ja mänguasjadega seoses on igakuiselt ca 274.67 naela, mis hõlmab järgmisi kuluartikleid: 1) kostja enda sünnipäeva korraldamine ca 200.00 naela (s.o koha rentimine koos toitlustusega). Kostja tähistab oma sünnipäeva alati koos sõpradega, Eestisse tulles tähistab laps sünnipäeva ka vanaema ja teiste tuttavate ning sugulastega. Igakuine kulu sünnipäevaga seoses on seega ca 16.67 naela; 2) reisimine – 2020 augustis oli kostja koos emaga Eestis 3 nädalat. Uuesti paanivad kostja ja tema ema Eestisse tulla 2020 aasta jõuluks ja uusaastaks. 2021 aastal plaanib kostja Eestis viibida kevadvaheaja ning augustis, samuti jõuludel ja aastavahetusel. 2021 aastal on kostja koos perega planeerinud reisi ka Lõuna-Aafrikasse. Seejuures selgitab kostja, et reisimine oma kodust XX Eestisse (peamiselt XX) ja tagasi (eelkõige selleks, et kostjal oleks võimalik kohtuda oma isaga) on kostja jaoks üldjuhul minimaalselt ca 500.00 naela suurune väljaminek (s.o taksosõit lennujaama ja lennujaamast koju, lennukipiletid, autorent Eestis, meelelahutus). Reiside maksumus teistesse riikidesse oleneb sellest, kuhu reisitakse, kuid iga-aastasele reisimisele (v.a Eestisse tulek) kulub kostjal vähemalt 1 000.00 naela. Igakuine kulu XXX erinevatesse riikidesse reisimisega seoses on seeläbi ca 208.00 naela (s.o 500.00 * 3 + 1000.00/ 12); 3) ülejäänud vabaaja kulud, mis mh hõlmavad klassikaaslaste ja sõprade sünnipäevadel käimist, kultuuri nautimist (s.o kino ja teater), sõpradega kohtumisi, kohvikutes käimist, vee- jms keskuste külastusi, mälumängude soetamist, arendavate tehnikaseadmete soetamist jne moodustavad igakuisetest kuludest ca 50.00 naela. Kostja koolis käimisega seotud kulud on ca 134.00 naela/ 153.00 eurot ühes kuus. Kõnealune summa hõlmab nii kantseleikaupade (sh eksamiraamatud) ja raamatute soetamist (480.00 naela/ aastas, s.o 40.00 naela/ kuus), ekskursioone, erinevaid väljasõite, muid ühiseid tegevusi koolikohustuse täitmise raames, samuti koolivormi soetamist (iga-aastane kulu 250.00 naela), kuna see on kostja koolis kohustuslik. Kostja peab tasuma ka koolitoidu eest. Igakuine kulu koolitoidu osas on 50.00 naela. Kostja kulud eraõpetajatele ja -tundidele on kokku 360.00 naela ehk 398.00 eurot kuus. Kostja võtab eratunde vastavalt vajadusele. Võttes arvesse, et COVID-19 karantiini tõttu jäid õpilased ka XXX koduõppele, kannatas kostja arusaamine matemaatikast ja loodusteadusest ning sellest johtuvalt võtab ta täna lisatunde 2 korda nädalas. Seega ühes nädalas on kulud eratundidele 60.00 naela. Hetkel õpib kostja ka prantsuse keelt – ühe tunni tasu on 30.00 naela ning iga nädal toimub 1 tund. Kostja kannab riiete, jalanõude, peakatete ja parfüümi soetamisega seoses igakuiselt kulusid keskeltläbi 70.00 naela/ 80.00 euro ulatuses (võttes seejuures arvesse kulude suurust aasta
5(12)
lõikes, kuna on selge, et suve lõpus/ sügise alguses ning talveperioodi alguses on kulud suuremad, muul ajal väiksemad). Huviringikulud moodustavad kostja igakuistest kuludest ca 301.66 naela/ 333.00 eurot. Kostja mängib pühendunult tennist. Tenniseklubisse kuulumise tasu on igakuiselt 41.66 naela/ kuus, s.o 500.00 naela/ aastas. Lisaks võtab ta kahel korral nädalas privaattunde (ühe tunni maksumus 25.00 naela) ning osaleb ühes ühistrennis (15.00 eurot nädalas). Kostja igakuised kulud on seega kokku vähemalt 2 870.22 naela/ 3 185.95 eurot. Hagejapoolne elatise tasumine seadusjärgses miinimummääras moodustab tegelikult vaid marginaalse osa kostja tegelikest igakuistest kuludest. Elatise vähendamine ei saa olla kostja hinnangul võimalik, kuna olukorras, kus tema tegelikud kulud on ca 3 200.00 eurot kuus, saaks elatise vähendamisel oluliselt kahjustada elatise maksmise eesmärk ning lapse huvide ees hakkaksid prevaleeruma hageja huvid. Arvestades kostja vanust ja elukohta, on tema kulud oluliselt suuremad, kui hageja teisel lapsel. Vaatamata sellele, et hageja on noor, sportlik, terve ja juriidilise kõrgharidusega inimene, ei ole ta midagi teinud selleks, et oma sissetulekuid suurendada. Kostja on ka seisukohal, et hageja oma tegelikku majanduslikku olukorda varjab ning omab mitteametlikku sissetulekut (nt ümbrikupalka vms). Kostjale teadaolevalt on ka hagejale kuluv korter antud üürile. Kõik hageja väited ja asjaolud elatise vähendamiseks on välja mõeldud, otsitud ning pahatahtlikud. Hageja enda esitatud tõendid näitavad, et ta ei ela vaesuses, muuhulgas soetab ta oma teisele lapsele hulganisti asju. Ka ainuüksi asjaolu, et hagejal on aega ja võimalusi enesearenguks, näitab, et ta ei ela täielikus vaesuses. Lisaks on hageja ka ise kinnitanud, et asub peagi tööle korvpallitreeneri (ja/ või kohtunikuna ja/ või kehalise kasvatuse õpetaja) ametikohale, misläbi hakkab ta kahtlemata teenima miinimumelatisest oluliselt suuremat töötasu (mida kostja tegelikult teab, et hageja juba täna teenib).
Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
6(12)
PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584.00 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292.00 eurot. Ka 2021 aastal on töötasu alammäär kuus 584.00 eurot, millest pool on 292.00 eurot. Hageja S S on kostja P R isa. Selles osas pooltel vaidlus puudub. Viru Maakohtu 18.01.2019 otsusega tsiviilasjas 2-16-125202 (tühistatud vaid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas 12.09.2019 Tartu Ringkonnakohtu otsusega, I kd, tlk 64-66) on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 215.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on taotlenud elatise vähendamist 146.00 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 Eesti Vabariigi alampalga määrast. Kuna hagejal 16.06.2020 sündis veel üks laps (I kd, tlk 4) ning arvestades tema sissetulekut ja täiendavaid kohustusi oma teise alaealise lapse ees ning samuti ka hageja suuri võlgnevusi, siis ei ole tal võimalik kostjale maksta Viru Maakohtu otsustega väljamõistetud elatist. Kompromissi korras on hageja olnud nõus ka elatise vähendamisega 150.00 euroni kuus. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-125202 on hagejalt mõistetud välja igakuine elatis summas 215.00 eurot. Samuti on kohus näinud ette iga-aastase elatise kasvu, määrates, et elatise suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et laps elab XXX, tema igakuised kulud on summas 1 936.00 eurot. S S töötasu F N OÜ-s on olnud 482.00 eurot kuus, temale kuulus korteriomand XXX. S S igakuisteks kuludeks on olnud laenu tagasimaksed, kindlustusmaksed, korteri majandamiskulud, sidekulud, kulud toidule, järelmaks – kokku summas 472.12 eurot kuus. Viru Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-16-125202 nähtub ka, et S S ei valda eesti keelt ja tal ei ole kutsetunnistust, tema elukoha lähedal ei ole võimalik leida tasuvamat tööd. S S leidis, et tema majanduslik seisund on mõjuvaks põhjuseks elatise alla miinimummäära vähendamiseks (I kd, tlk 64 pöördel). Kohus leidis aga, et mõjuvad põhjused elatise alla miinimummäära vähendamiseks puuduvad. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja abikaasa on võtnud laenu summas 9 800.00 eurot (I kd, tlk 161-162), nimetatud laenusumma kanti hageja kontole (I kd,
7(12)
tlk 163), hageja tasus aga nimetatud summa arvelt kostjale elatise võlgnevust (I kd, tlk 73). Pooled ei vaidle ka, et hageja tasub praegusel ajal kostjale elatist miinimummääras kuus. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja töötab jätkuvalt F N OÜ-s, tema töötasuks on 562.72 eurot kuus (I kd, tlk 15). Kostjale kuulub korter asukohaga XXX (I kd, tlk 68). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et muu kinnisvara, osalused äriühingutes ja sõidukid kostjal puuduvad. Hageja on käinud eesti keele kursustel (I kd, tlk 198-201) ning 03.10.202005.12.2020 läbinud korvpallitreeneri III taseme kursusi (I kd, tlk 204). Hageja korvpallitreeneri kursuste eest on tasunud MTÜ R H K (I kd, tlk 206-207, 211-212), kes on muuhulgas kinnitanud, et hageja R H K ei tööta, kuid pärast korvpallitreeneri kutse omandamist on nad huvitatud tema palkamises (I kd, tlk 209). Hageja esitatud 01.07.2019-29.08.2020 (I kd, tlk 8-14 pöördel, 31 pöördel-33) konto väljavõttest nähtub, et sellele on lisaks töötasule tehtud suurtes summades sularaha sissemaksed (100.00, 300.00, 500.00, 1 500.00 eurot jne) ja maksed eraisikutelt, summas kokku ca 8 000.00 eurot. Hageja on tema kontole tehtud sularaha sissemaksete osas selgitanud, et need on olnud laenud sugulastelt ja tuttavatelt. Ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta aga hageja kohtule esitanud ei ole. Ka hageja poolt tõenditena esitatud kirjavahetused, milles ta on palunud enda tuttavatel endale kinnitada, et ta on saanud neilt laenu (I kd, tlk 165-170) siiski kohtu hinnangul usaldusväärsed ei ole. Eluliselt ei ole usutav, et inimesed (ka sõbrad) annavad hagejale suurtes summades laenu vormistamata mistahes kirjalikku dokumenti (laenuleping vms), seda eriti veel põhjusel, et hageja on ka ise avaldanud, et tal puudub maksevõime ning ta ei oska isegi öelda, millal ta saab laenu tagasi maksta. Eluliselt ei ole usutav ka, et kõik väidetavad laenud on antud sularahas, jätmata selle kohta mistahes jälge. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et kui isikud tõepoolest astuksid laenusuhtesse (seejuures veel väidetavalt niivõrd maksevõimetu hagejaga), jääksid sellest maha nt pangaülekanded, mida on võimalik tõendada konto väljavõtetega, laenulepingud või laenulepingueelsed läbirääkimised, mida oleks võimalik tõendada e-kirjadega jms. Hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Hageja väide seega, et kõik tema lähikondsed on väljastanud temale suurtes summades laenu (teadmata, millal nad selle tagasi saavad) sularahas, on eluliselt ebausutav ning kohtu hinnangul tõendamata. Kohus on seisukohal seega, et hageja kontole laekunud eraisikutelt saadud ja sularaha sissemaksete näol on tegemist siiski mistahes hageja mitteametliku sissetulekuga. Kohtul küll puuduvad tõsikindlad tõendid, millest nähtuks, mille arvelt see tuleb. Kuivõrd kostja kontole on perioodil 01.07.2019-29.08.2020 laekunud sularaha ning makseid eraisikutelt summas kokku ca 8 000.00 eurot, teeb see lisaks teenitud töötasule (562.72 eurot) lisaks ca 571.42 eurot kuus (8 000.00/ 14). Hageja sissetulekuks (ametlik ja mitteametlik) on seega kohtu hinnangul ca 1 134.14 eurot kuus. Hageja konto väljavõttest nähtub ka, et sellele on laekunud väikesed summad (7.15, 7.50 eurot jne) eraisikutelt, selgitusega „basketboll“, „just“ jne. Hageja on selgitanud, et ta mängib korvpalli ja on ka meeskonna kapten ning nimetatud maksed on mängijate tasud võistlustel osalemiseks. Kohus peab nimetatud hageja väidet eluliselt usutavaks, kuna ilmselgelt tuleb võistlustel osalemise eest tasuda ning tavapärane on, et keegi üks (nt meeskonna kapten) raha eelnevalt kogub. Krediitkonto väljavõttest (I kd, tlk 37-39) nähtub, et hageja on teinud sellelt makseid ning hiljem tagastanud kontole raha.
8(12)
Hageja viitab ka oma teise lapse olemasolule ja oma mitmetele kohustustele. Kohus on seisukohal, et üksnes lapse sünd ei ole selline asjaolu, mis annab aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise otsustamisel tuleb arvestada ka elatise vähendamist taotleva vanema varalist seisundit. Samas ka ainuüksi vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjale elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatis on kooskõlas lapse minimaalsete vajadustega ega ole ülemäära suur. Kostja on seisukohal, et tegelikult on tema vajadused veelgi suuremad. Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). Kostja on esitanud oma kulude nimekirja, millest nähtub, et tema kulutused kuus on kokku summas 2 870.22 naela/ 3 185.95 eurot. (I kd, tlk 138 pöördel-140). Kostja on esitanud ka oma kulutuste tõendamiseks hulgaliselt arveid, lepinguid jne (I kd, tlk 74-88, 143-156). Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. [...] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohus nõustub kostjaga, et kulud XXX on oluliselt suuremad, kui XX. Samas olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, kohus ei pea õigustatuks, et hageja lapsele peab olema võimaldatud laialdane huvitegevus ja reisimine, samas kui hageja ise on oma rahalistes vahendites piiratud. Kostja on kohtule teatanud, et ta on andekas noor sportlane, kes soovib tegeleda tennisega ja kelle silmaringi on vajalik avardada. Kohus on küll nõus sellega, et reisimine ja tennis on lapsi arendav, kuid tegemist ei ole esmavajadustega. Samuti ei ole laste esmavajaduseks meelelahutusüritused. Sarnaselt reisimisele on tegemist kindlasti toreda ajaviitega, kuid seda ei saa kuidagi pidada esmavajaduseks. Esmavajalikud on kohtu hinnangul lapse elu-, toidu-, haridus-, ravi- ja mõistlikud kulutused riietusele. Riiete osas on seejuures ka oluline, kust neid ostetakse, millest sõltub ka suuresti nende hind. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 9(12)
kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja ema sissetulekute kohta kohtul tõendid puuduvad, samas ei ole ka poolte vahel vaidlust, et ta on lapsele kõik eluks vajalikku (ja rohkemgi veel) võimaldanud. Kostja ema sissetulek on ilmselgelt hageja omast suurem. Riigikohus on 07.02.2018 tsiviilasjas 2-16118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Arvestades kostja hinnangulisi kulusid, siis peab kostja ema kostjat üleval kindlasti sama suures ulatuses, kui mitte enamas. Samas on kohus seisukohal, et asjaolu, et kostja ema sissetulek on suurem, ei saa olla põhistuseks, et hageja ei peaks oma kohustusi täitma. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise kostja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Kuivõrd hageja on muuhulgas tuginenud sellele, et 16.06.2020 sündis tal teine laps, selgitas kohus, et hagejal tuleb põhjendada ning tõendada mil määral täidab ta ülalpidamiskohustust oma teise lapse suhtes. Hageja esitas teise lapse kulutuste tõendamiseks hulgaliselt arveid, ostutšekke ja oma abikaasa konto väljavõtteid (I kd, tlk 172-193, II kd tlk 26-34). Vaatamata sellele, et hageja ei ole siiski kohtu hinnangul täpselt välja toonud ega tõendanud, kui palju hageja teise lapse ülalpidamiseks kuus kulub, on iseenesest mõistetav, et iga lapsega kaasnevad igapäevased kulud. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud oma teise lapse igakuised kulusid, lähtub kohus uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning kuni aasta vanuses laste ülalpidamiskulud on summas 584.00 eurot, 1 – 2 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 534.00 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 0–1 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 355.00 eurost – 594.00 euroni ning vanuses 1 - 2 aastat on kulud 252.00 eurost – 534.00 euroni. Nimetatud uuringust nähtub ka, et kuni ühe aasta vanuste laste kulud on tegelikkuses kõige suuremad. Kohus lähtub keskmisest ja leiab, et hageja teise lapse kulud on hinnanguliselt summas 475.00 eurot, millest poole osas on hageja kohustus, s.o 237.50 eurot. Seega, hinnates hageja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja oma teise lapse tavalist
10(12)
ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt makstavat elatise summat. Kohus märgib ka, et võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ning tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on menetluse käigus teinud hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et hageja tasub temale elatist summas 225.00 eurot kuus (I kd, tlk 56 pöördel). Kohus on seisukohal, et nimetud summa on arvestades hageja sissetulekut ja teise lapse olemasolu, mõistlik ning põhjendatud. Suurema elatise väljamõistmine asetaks hageja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ning tagada kõigi laste ühetaoline ülalpidamine. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et tuleb muuta Viru Maakohtu 18.01.2019 otsusega tsiviilasjas 2-16-125202 väljamõistetud elatise suurust ning mõista S S P R kasuks välja elatis alates 21.07.2020 kuni P R täisealiseks saamiseni summas 225.00 eurot kuus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
11(12)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.