Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata YY poolt apellatsioonkaebusega esitatud tõendid – 02. septembri 2020 e-kiri, Z litsents nr C ja kostja patsiendiportaali saatekirja vastus.
2.Jätta asja juurde võtmata YY poolt ringkonnakohtule 17.01.2021 esitatud seisukoht ja sellele lisatud 26.09.2020 e-kiri.
3.Jätta Harju Maakohtu 07. septembri 2020 otsus muutmata.
6.XX-l menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 02.03.2020 Harju Maakohtule hagi YY vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 07.04.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 2019.a novembrist, sest kostja hakkas abielusuhetes etteheidetavalt käituma. Hageja on proovinud abielu lahutada neljal korral kohtuväliselt, kuid kostja on sellest keeldunud. Menetluse edasine käik
3.Kostja esitatud esimese kohtuistungi (18.08.2020) edasilükkamise taotluse kohus rahuldas ja määras uueks istungi ajaks 03.09.2020.
4.Kostja esitas 02.09.2020 kell 23.28 uue taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendusega, et ta peab viibima alates 03.09.2020 varahommikust Lõuna-Eestis seoses tööülesannete täitmisega WWW-l (tl 21). Maakohus leidis, et istungi edasilükkamine ei ole põhjendatud, sest väidetavate tööülesannete täitmine ei ole istungile ilmumise seaduslikuks takistuseks. Kohus määras asja arutamise kostja osavõtuta (tl 24). Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Abielu kuulub perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 alusel lahutamisele, sest poolte abielusuhted on lõppenud 2019.a novembrist. Poolte suhted on halvad, mida tõendavad nende kirjavahetus ja fotod. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi kostjaga abielusuhteid taastada. Apellatsioonkaebus
7.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohus rikkus olulist menetlusõiguse normi, kui jättis kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. Sellega rikkus kohus ärakuulamise põhimõtet.
9.Hageja poolt esile toodud asjaolud kostjale etteheidetava käitumise kohta ei ole tõendatud. Maakohus rajas otsuse tõendamata asjaoludele ja otsus on sisuliselt põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kostja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega tõendid: 02.09.2020 e-kirja, Z litsentsi nr C ja kostja patsiendiportaali saatekirja vastuse. Ringkonnakohus ei võta neid asja juurde, kuna eelnimetatud e-kiri ja Z litsents on toimikus juba olemas (tl 21-23). Kostja patsiendiportaali saatekirja vastus ei ole asjakohane tõend, kuna see seondub esimese kohtuistungi edasilükkamise taotlusega, mille kohus rahuldas. Ka esitas kostja 17.01.2021 ringkonnakohtule oma seisukoha, millele lisas hageja 26.09.2020 e-kirja. Ringkonnakohus teavitas pooli 14.12.2020 kirjas, et seni esitamata avaldusi ja seisukohti võib esitada viie päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. E-toimiku andmetel sai kostja kohtu kirja kätte 18.12.2020, seega on 17.01.2021 seisukoht esitatud hilinenult ja kohus seda asja juurde ei võta. Kuna seisukoht ja tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid kostjale ei tagastata, vaid kohus eemaldab need toimikust.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
13.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus rikkus ärakuulamise põhimõtet, kui jättis rahuldamata kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.
15.TsMS § 414 lg 2 p 2 järgi ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik kohtusse ilmuda. See loetelu ei ole ammendav, st kohus võib lugeda mõjuvaks põhjuseks ka muu asjaolu, mis takistas kohtusse ilmumist, kuid seda peab taotluse esitaja põhistama.
16.TsMS § 235 järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis. Kostja ei ole oma taotlust eelnimetatud sätte tähenduses ei põhistanud. Väidetav tööülesannete täitmine ei ole iseenesest mõjuvaks põhjuseks. Asjaolu, et kostjal on Zlitsents (tl 22-23), mõjuva põhjuse olemasolu ei põhista.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks, kui ei pidanud kostja tõendit kohtuistungil osalemise võimatuse tõendamiseks piisavaks. Kohus määrab nimetatud sätte alusel tähtaja menetlusdokumendi sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis takistab õiguslikult dokumendi menetlemist. TsMS § 414 lg 2 p-s 2 nimetatud eelduste kontrollimiseks ei pea kohus küsima kohtuistungile ilmumata jäänud poolelt selle eelduse hindamiseks selgitust TsMS § 3401 lg 1 järgi juhul, kui pool on küll enne kohtuistungit kohtule teatanud oma kohtuistungile tulemata jätmisest, kuid ei ole seda piisavalt põhistanud või ei ole tema esitatud ja põhistatud põhjus kohtu arvates mõjuv. Üksnes siis, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poole teade on ebaselge, peab kohus määrama tähtaja selgituse esitamiseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, lk 884, p 3.3 d). Antud juhul oli tegemist selge taotlusega kohtuistungi edasilükkamiseks ja TsMS § 3401 lg 1 ei kohaldu. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus taotluse rahuldamata jätmisel ja asja lahendamisel kostja osavõtuta menetlusõiguse norme.
18.PKS § 67 lg 1 järgi võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele on kohtu järeldused rajatud (TsMS § 442 lg 8). Maakohus leidis põhjendatult, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu tuleb lahutada.
19.Kostja väited selle kohta, et pooled elavad ikka veel ühes korteris, kasvatavad last ja jagavad kulusid, ei tähenda iseenesest abielulist kooselu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolu, et hageja üritas enne kohtusse pöördumist neljal korral abielu lahutada kohtuväliselt, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Asja materjalist järeldub selgelt, et poolte suhted on halvad ja abielu on üksnes juriidiline formaalsus. Pooltel on erinevad arusaamad abielusuhete olemusest ja nende toimimisest. Hageja on kinnitanud korduvalt ka ringkonnakohtule, et ta ei pea abielu jätkumist võimalikuks. Kostja poolt esile toodud asjaolud, et tal ei ole püsivat sissetulekut ja ta soovib edasi elada 4-toalises korteris, kus ta praegu elab, abielu lahutamist ei takista.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.