Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-12352

Kostja seisukoht Kostja hageja nõudega ei nõustu. Kostja vastuse kohaselt kinnitas kohus 04.05.2020 A Ma elatise lahendamise menetluses tsiviilkohtumenetluses nr 2-20-859 poolte vahel kompromissi, mille kohaselt kostja V M tasub alaealise lapse A Ma ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus, alates maist 2020 kuni A Ma täisealiseks saamiseni, s.o 29.06.2027. Elatise suuruse muutmise nõudega kohtusse uuesti pöördumise eeltingimuseks on hagi aluseks olevate asjaolude muutumine. Hagi ei ole põhjendatud, asjaolud ei ole muutunud, seetõttu asub kostja seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuistung 23.11.2020. a kohtuistungil selgitas hageja, et tema ülalpidamisel on kolm last, tema abikaasa pidi töökohta vahetama, mistõttu on sissetulekud vähenenud. Ta ise käib jätkuvalt tööl ja saab töötasu 635 eurot, millele lisandub lastetoetus 520 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hageja peab tõendama, et alates kompromissi sõlmimisest on asjaolud muutunud. Menetluse käik Pooled olid nõus jätkama kirjalikus menetluses. 04.05.2020. a kohtumäärusega lõpetas kohus A Ma hagi V M vastu elatise nõudes seoses kompromissi sõlmimisega. Kompromissi kohaselt tasub V M alaealise lapse A Ma ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus, alates maist 2020 kuni A Ma täisealiseks saamiseni, s.o 29.06.2027. V M tasub elatist hageja seadusliku esindaja V Ma arvelduskontole xxx (selgitusega „Elatis A Ma“), hiljemalt kuu

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on

2-20-12352 kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on V Ma ja V M. Puudub ka vaidlus, et 04.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-859 lõpetati A Ma poolt esitatud hagi V M vastu elatise nõudes seoses kompromissi sõlmimisega, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 50 eurot elatist. Hagiavalduse kohaselt kostja tasub ülalpidamist vastavalt kokkuleppele. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada kuni 170 euroni.. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad Kohus selgitab täiendavalt, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-21-124-15, p‐d 12 ja 13). Samuti märgib kohus, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Riigikohus on ka selgitanud, et tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist saab nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kui elatis on kindlaks määratud kompromissis tuleb eeldada, et ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9, 11). Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks 04.05.2020 tsiviilasjas nr 2-20-859 kohtulahendi tegemisel. Hageja esitas hagiavalduse elatise nõude, milles palub kostjalt välja mõista elatise 240 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 50 eurot. Hageja palus elatist suurendada põhjusel, et ema abikaasa on pidanud vahetama töökohta ja pere sissetulek on vähenenud. Kohus on seisukohal, et elatise muutmise üheksmuutmise aluseks saab olla sissetulekute muutumine, kuid sissetulekute muutumine või vähenemine saab olla seotud hageja vanematega mitte, hageja ema mehe (kasuisa) töökoha vahetusega.

2-20-12352 Antud juhul ei ole muutunud hageja vanemate sissetulekud, samuti ei ole muutunudkostja töövõime. Kompromissi sõlmides on kostja töötu ja talle oli määratud töövõimetus ning tema sissetulekuteks oli ka sel ajal puudetoetus, töövõime hüvitis ning töötutoetus. Hageja on märkinud, et tema kulutused on 330 eurot kuus. Samas ei ole hageja märkinud, kas need kulud on kahe kuuga suurenenud, mis annaks aluse elatise muutmiseks. Väide, et 50 eurot elatist on väga vähe, ei too välja millised muudatused on lühikese ajaga toimunud, mis annaks õiguse elatise muumiseks. Kohus selgitab hageja esindajale, et kompromissi sõlmimisest on möödas paar kuud ja niivõrd vähese ajaga ei saa olla oluliselt muutunud maksete suurust mõjutvad asjaolud. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et pooled sõlmisid kompromissi mais, uue hagi esitas hageja augustis, seega uue hagi esitamise eelduseks on seaduseandja näinud ette, et peavad olema asjaolude muutumine, mida kohus on ka korduvalt selgitanud. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused on muutunud, mh ka vanemate sissetulek kas on vähenenud või suurenenud. Nimetatud asjaolusid peab hageja tõendama. Hageja on kohtule esitanud oma ema abikaasa konto väljavõtte, millest nähtub töökoha vahetus ja sissetulekute muutus. Kohus selgitab, et ei saa antud konto väljavõtet käesolevas asjas tõendiks lugeda, kuna nn kasuisa ei ole hageja lapsevanem kelle kohustuseks oleks teda üleval pidada. Kohus möönab, et selle tõttu võivad pere eelarve muutuda, kuid samas on vanemate kohustus oma last üleval pidada. Antud juhul hageja vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole muutunud kahe kuu jooksul samuti ei ole muutunud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumäär elatise osas, mis annaks võimaluse elatise suuruse muutmiseks. Kompromissi sõlmides tuli hageja seaduslikul esindaja võtta arvesse lapse vajadusi ning on vähe tõenäoline, et need vajadused on oluliselt kahe kuuga muutunud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hageja igakuised kulutused või vanemate varaline seis oleksid võrreldes kompromissi sõlmise ajaga oluliselt muutunud, mis annaks aluse elatise suuruse muutmisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-12352

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.