Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

1(5)

2-20-11973 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Kohtule 18. augustil 2020 esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis hagejale seaduses sätestatud miinimummääras alates 01. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata elatusraha maksmise kohustuse täitmine hageja pangakontole. Hageja elab oma eestkostjaga ja kostjast eraldi. Hageja vajadused moodustavad ühes kuus kokku 585 eurot. Kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja vastus Kostja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostja leiab, et hageja märgitud kulud on ülepaisutatud. Kuivõrd kostja viibib vanglas, ei ole tal võimalik tulu teenida ja elatisraha tasuda selle alammääras. Kostja palub määrata elatusraha lähtudes kostja majanduslikest võimalustest. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuistung Kohtuistungil 08. jaanuaril 2020 täpsustas hageja nõuet ja palub igakuine elatusraha välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest 18. augustist 2020. Hageja selgitas hagivalduses märgitud hageja igakuiste kulude kohta, et lapse eluasemekulud on 100 eurot kuus, sõltub küttest, igakuiselt on erinevad summad. Eramajas elavad kolm alaealist, nende hulgas ka hageja, ja eestkostja, kokku neli inimest. Eluaseme kuludest 350 eurot läheb maja küttele, elekter on 100 eurot kuus, lisaks vesi ja internet. Kulutused transpordile 50 eurot on sõit autoga lasteaeda, hageja huviringi, sidekulud on 10 eurot, et vastata kui hageja ema helistab ja kui eestkostja helistab. Lasteaia kulu 30 eurot (hagiavalduses märgitud koolikohustuse täitmiseks) ning kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kalendrikuus keskmiselt aasta lõikes. Kostja avaldas kohtuistungil, et kostja viibib alates novembrist 2019 vanglas, jaanuaris 2021 on oodata kohtuotsust, mille alusel võib süüdi mõistmise korral oodata kostjat 3 kuni 15 aastat vangistust. Kostjal sissetulekut ei ole, kuna vanglas ei ole tööd võimalik saada, kostja viibib eeluurimisvanglas ja lisaks on vanglas ka koroonaviirusest tingitud piirangud. Samuti ei ole kostjal mingit vara Eesti Vabariigis, kostja on Venemaa kodanik. Kostjal on sugulastest ema, kes elab Venemaal. Kostja pakkus kokkuleppe korras maksta hagejale elatist määras 100 eurot kuus. Kostja arvas, et sugulased saavad sellisel määral hagejale kostja asemel elatusraha maksta ajal, mil kostja ise asub vanglas. 2(5)

2-20-11973

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on alaealine laps ja nõuab oma vanemalt, isalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 18. augustil 2020. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu osaliselt, elatusraha suuruse osas. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja vanem, isa ning hagejale ülalpidamist andma kohustatud isikuks (perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96). Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma (PKS § 97 p 1). Hageja elab kostjast eraldi, kostja viibib vanglas ning kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Lähtuvalt PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et hageja poolt hagiavalduses märgitud hageja igakuised kulud on üle paisutatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja selgitas kohtuistungil, milles hageja igakuised kulud seisnevad ning kui suured on hageja väljaminekud erinevate kululiikide kaupa. Kohus nõustub hageja seisukohtadega ning leiab, et hageja igakuised kulud kokku 585 eurot vastavad hageja minimaalsetele vajadustele. Kostja ei ole hageja igakuiste kulude osas konkreetseid vastuväiteid esitanud ega hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja kulud on ülemäära suured ega vasta hageja vajadustele. Kohus loeb hageja igakuiste vajaduste minimaalseks suuruseks 585 eurot, millest kostja peab kandma poole 292 eurot, mis vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud igakuise elatusraha miinimumäärale. Kostja esitas vastuväite, et kostja viibib vanglas ning seetõttu ei ole tal võimalik tulu teenida ega elatusraha tasuda selle alammääras. Kostja palub määrata elatusraha lähtudes kostja majanduslikest võimalustest. Lähtuvalt PKS § 102 lg 2 ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib 3(5)

2-20-11973 mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on seisukohal, et kostja vangistuses viibimine ei ole PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Ka vangistuses viibides peab kostja tegema kõik selleks, et tema laps saaks elatist. Kostjal on võimalik kasutada sugulaste või teiste vabaduses viibivate isikute abi oma lapse ülalpidamisel, peale süüdimõistmist asuda vanglas tööle või vabanemisel koheselt leida töökoht või muu sissetulek ja hakata hagejat ülal pidama. Vangistuses viibimine ei ole selline objektiivne takistus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks, mida kostja ise mõjutada ei saanud. Kostja ise on oma eluviisiga jõudnud selleni, et temalt on võetud vabadus. Eluviisi valikul pidi kostja arvestama, et tal on alaealine laps ülal pidada ning vastavalt ka käituma. Vabaduse kaotus oli kostja enda valik, mitte objektiivne põhjus, mida kostja ise ei oleks mõjutada saanud. Kohus järeldab, et kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks kooskõlas PKS § 102 lg 2 eesmärgiga ning seetõttu ei ole põhjendatud elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusega sätestatud miinimummääras igakuise elatusrahana 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast alates 18. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459. Hagi hind Hagejate nõudeks on välja mõista elatis hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates 18. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud 18. augustil 2020. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha hagejale moodustab kokku 9x292=2628 eurot. Hagihind moodustab 2628 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. 4(5)

2-20-11973 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled avaldasid kohtuistungil, et neil menetluskulud puuduvad ja nad ei soovi menetluskulude hüvitamist. Et pooled ei soovinud menetluskulude hüvitamist, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja arvelduskontole jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.