Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Mustvee Vallavalitsus, esindaja vallasekretär Daisy Utsar Puudutatud isik (laps) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Puudutatud isik (vanaema) YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik (ema) QQ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kohalik omavalitsus Türi Vallavalitsus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 5. augusti 2020. a määrus muutmata.
Menetluskulud jätta Mustvee Vallavalitsuse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Puudutatud isikule määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitas 1. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus eraldada alaealine laps XX (edaspidi puudutatud isik) eestkostjast vanaema YY-st ja bioloogilisest emast QQ-st alates taotluse rahuldamisest kuni kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamiseni, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lapse perekonnast eraldamine enam vajalik. SKA palus piirata eestkostja YY isikuhooldusõigust puudutatud isiku suhtes viibimiskoha määramise osas esialgse õiguskaitse rakendamise ajaks, kuid mitte kauem kui alaealise kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamiseni, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lapse perekonnast eraldamine enam vajalik. SKA palus määrata puudutatud isiku viibimiskohaks esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks Tartu Laste Turvakodu. SKA palus määrata puudutatud isiku viibimiskoha määramise ja suhtlusõiguse küsimustes eestkostjaks puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsus Türi Vallavalitsus koostöös puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsuse Mustvee Vallavalitsusega (edaspidi avaldaja) alates avalduse rahuldamisest kuni kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamiseni, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lapse perekonnast eraldamine enam vajalik.
2.Avaldaja esitas 3. veebruaril 2020 seisukoha, milles nõustus SKA esialgse õiguskaitse avaldusega selliselt, et puudutatud isikule määratakse tema viibimiskoha määramise ja suhtlusõiguse küsimustes eestkostjaks puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsus Türi Vallavalitsus.
3.Maakohus rahuldas 3. veebruari 2020. a määrusega SKA avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja eraldas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tema eestkostja YY ja bioloogilise ema QQ perekonnast. Maakohus määras esialgse õiguskaitse korras kuni kuueks kuuks puudutatud isiku ajutiseks eestkostjaks avaldaja ja määras, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal on puudutatud isiku viibimiskoha otsustusõigus avaldajal. Maakohus kohustas avaldajat esitama kohtule avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks ja uue eestkostja määramiseks hiljemalt 3. märtsiks 2020.
4.Lapsele määratud esindaja esitas 10. veebruari 2020 menetlusdokumendis maakohtule taotluse praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-11-52921 liitmiseks, sest mõlemas asjas menetletakse puudutatud isikule määratud eestkostja vabastamist ja uue eestkostja määramist.
5.Avaldaja esitas 3. märtsil 2020 avalduse, milles leiab, et puudutatud isiku uueks eestkostjaks võiks jääda tema registrijärgne omavalitsus Türi Vallavalitsus.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus jättis 5. augusti 2020. a määrusega avaldaja 3. märtsi 2020. a avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata, sest kohtu menetluses oli juba avaldus puudutatud isikule eestkostja määramiseks tsiviilasjas nr 2-1152921, mille kohus on 14. juuli 2020. a määrusega lahendanud.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
7.Avaldaja esitas 8. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja kohustada maakohut võtma avaldaja 3. märtsi 2020. a avaldus menetlusse. Maakohus kohustas avaldajat esitama nõuetekohase avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Avaldaja esitas 3. märtsil 2020 avalduse, milles leidis, et puudutatud isiku uueks eestkostjaks võiks jääda tema registrijärgne omavalitsus ehk Türi Vallavalitsus, et säiliks puudutatud isiku üleskasvamise järjepidevus ning lapse sidemete 2 (4)
säilimine kodukoha ja lähedastega. Avaldaja tugines perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg-le 2, mille kohaselt, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks vallavõi linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Puudutatud isik sattus Mustvee valda väidetavalt 2019. a suvel ning elas Mustvee vallas kõige rohkem pool aastat. Mustvee vallaga ei ole puudutatud isikul muud seost, kui tema viibimine seal vähem kui pool aastat. Puudutatud isik viibis Mustvee vallas olles ema juures, kellel puudub lapse hooldusõigus. Varem ei olnud puudutatud isik seal viibinud, tal ei ole Mustvee vallaga mingit varasemat seost. Mustvee vallas ei ole puudutatud isikul tuttavaid, sugulasi ega sõpru. Türi Vallavalitsusel oli seadusest tulenev kohustus perekonnast eraldatud last jälgida. Türi Vallavalitsus on perega eelnevalt tegelenud, peret hinnanud ja jälginud ning oskab peret ja hetkeolukorda hinnata ning pakkuda puudutatud isikule teenuseid tema abistamiseks.
8.Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus keeldus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Kui avaldaja ei nõustunud, et teda määratakse puudutatud isiku eestkostjaks, oli avaldajal võimalus esitada määruskaebus 14. juuli 2020. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-11-52921, millega määrati avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks.
9.Puudutatud isiku endine eeskostja YY ega puudutatud isiku ema QQ kaebuse osas seisukohta ei esitanud.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12.TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldatakse hagimenetluse sätteid ka hagita asjade menetlemisel, arvestades hagita menetluse erisusi. Ringkonnakohus leiab, et kahe ühesuguse asja samaaegse menetlemise keeld on tsiviilkohtumenetluse üldine reegel, mis kohaldub ka hagita menetluses. Vastupidine olukord tooks kaasa nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursi ebamõistliku raiskamise ning vastuoluliste kohtulahendite tegemise ohu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-11-52921 samal ajal lahendati puudutatud isikule eestkostja määramise küsimust (ehk vaidluse asjaolud ei saanud olla muutunud) ja selles asjas tehtud 14. juuli 2020. a määrus ei olnud praeguses asjas maakohtu määruse tegemise ajaks jõustunud, jättis maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Kohtu menetluses ei saa olla kahes paralleelses menetluses lahendamisel ühe ja sama alaealise lapse eestkostja määramise küsimus. Maakohus oleks võinud küll praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-11-52921 kattuvust varem märgata ja mitte kohustada avaldajat praeguses asjas avaldust esitama, kuid see ei muuda vaidlustatud määrust valeks.
13.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et puudutatud isiku eestkostjaks tulnuks määrata avaldaja asemel Türi Vallavalitsus, ei ole seotud vaidlustatud määrusega, vaid need argumendid saanuks esitada vaidlustades tsiviilasjas nr 211-52921 tehtud 14. juuli 2020. a määrust, millega avaldaja määrati puudutatud isiku eestkostjaks. Vaidlustatud määrusega ei ole avaldajat puudutatud isiku eestkostjaks määratud.
3 (4)
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Puudutatud isikule määratud esindaja kulud tuleb TsMS § 172 lg 3 järgi jätta riigi kanda.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.