Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused XXX osaühing esitas 04.05.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 06.05.2015 makseettepaneku, millele võlgnik esitas 20.05.2015 vastuväite. Kohtunikuabi andis 05.06.2015 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2015 kohtumäärusega kohustas kohus XXX osaühingut esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 01.07.2015 esitas XXX osaühing hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. XXX osaühing nõuab XXXOÜ-lt menetluskulude hüvitamist. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 12.11.2015, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul pole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu 120 eurot (sh käibemaks) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja 120 eurot (sh käibemaks) hagiavalduse koostamise eest, kokku 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja eelnimetatud asjaolusid pole kinnitanud. Seega tuleb antud summast käibemaks maha arvata. Kohus leiab, et arvetel 307-K ja 319-K näidatud toimingud ja ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb lepingulise esindaja tunnitasu määra 100 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kuivõrd kohus arvestab tulenevalt TsMS § 174 lg 10 käibemaksu õigusabikuludelt maha ja toimingute ajakulu oli kokku 2 h, siis määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.