Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on A. T.e hagi K. H. T.e, K. T.e ja K. T.e vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. 26.08.2020 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse osaliselt ning tagas hagi järgmiselt: - vähendas hagejalt tsiviilasjas nr 2-16-123285 väljamõistetud elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, 215.00 euroni ning mõistis välja hagejalt igakuise elatis summas 215.00 eurot kostja I kasuks alates 26.08.2020 kuni tsiviilasjas nr 2-1920756 käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; - vähendas hagejalt tsiviilasjas nr 2-16-123285 väljamõistetud elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, 215.00 euroni ning mõistis välja hagejalt igakuise elatis summas 215.00 eurot kostja II kasuks alates 26.08.2020 kuni tsiviilasjas nr 219-20756 tehtava kohtulahendi jõustumiseni; - vähendas hagejalt tsiviilasjas nr 2-16-123285 väljamõistetud elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, 215.00 euroni ning mõistis välja hagejalt igakuine elatis summas 215.00 eurot kostja III kasuks alates 26.08.2020 kuni tsiviilasjas nr 219-20756 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 26.08.2020 hagi tagamise määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 määrusega. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 27.12.2019 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostjate isa hageja ning kostjate ema on kostjate seaduslik esindaja. Kostjad elavad koos emaga. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega mõisteti hagejalt iga kostja ülalpidamiseks elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostjate majanduslik olukord on paranenud sellega, et riik maksab kostjatele peretoetust kokku 520.00 eurot. Hageja leiab, et kostjate vajadused on jäänud samale tasemele, kui 2017. aastal või vähenenud, sest nad ei osale treeningutel. 2017. aastal olid kostjate vajadused 430.00-440.00 eurot kuus. Hageja palub vähendada tema kohustust maksta igale kostjale elatist alates 01.10.2020 130.00 euroni kuus või alternatiivselt 170.00 euroni kuus. Hageja ei soovi menetluskulude nimekirja esitada. Kostjate vastuväited Kostjad nõuet ei tunnista. Kostjad leiavad, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud nii, et tal puuduks võimalus kostjaid kohtulahendiga määratud ulatuses ülal pidada. Hagejal on vara, mille arvelt kostjaid üleval pidada. Nt kuulub hagejale kaks korterit.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada elatist iga kostja osas kuni 235.00 euroni kuus, mis vastab 2017. aasta miinimumelatise määrale. Menetluskulud palub kostja hagejalt välja mõista. Kostjad ei soovi menetluskulude nimekirja esitada, kulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostjad on hageja lapsed, kes elavad kostjate seadusliku esindajaga, - Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-123285 mõisteti hagejalt iga kostja ülalpidamiseks elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni iga kostja täisealiseks saamiseni (I kd tl 9-12), - hageja on väljamõistetud elatist tasunud, võlgnevus puudub (II kd tl 86). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-123285 elatis välja mõistetud. Hageja ülalpeetavate arv ei ole alates 29.09.2017 muutunud. Hageja esitatud tõendi kohaselt on tema igakuine brutosissetulek on 2020. aastal 1600.00 eurot (I kd tl 70). Maksu-ja Tolliameti tõendi (I kd tl 187-188) järgi on hageja igakuine sissetulek suurem. Küll on hageja igakuine sissetulek vähenenud võrredes 2017. aastaga enam kui 1000.00 euro võrra (vt I kd tl 187-188). Võttes arvesse siia juurde hageja halvenenud tervislikku seisundit, mis on tõendatud OÜ J 05.12.2019 tõendiga (I kd tl 21), ei saa hagejale ette heita ületundidega töötamise lõpetamist (vt I kd tl 22-25).

Seega kohus leiab, et hageja igakuine sissetulek koosmõjus tervisliku seisundiga, annaks aluse kaaluda väljamõistetud elatise vähendamist. Hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühisvara jagamise tulemusena (I kd tl 27-28) jäid hageja ainuomandisse korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx, I kd tl 72) ning korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx, I kd tl 73) koos laenu kohustustega. Xxxx Eesti filiaali 01.03.2007 lepingulepingu (I kd tl 30-32) kohaselt on alates 2020. aastast tasuda 16 383.07 eurot, s.o igakuiselt 268.00 eurot. Vanemad on ühisvara jaganud kompromissilepinguga 01.08.2019. Seega sellise kokkuleppega nõustudes pidi hageja endale teadvustama, et kohustus kostjaid üleval pidada jääb alles. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, selles, et hageja majanduslik olukord ei ole paranenud. Hageja ainuomandisse kuulub kaks korteriomandit, milles hageja ei ela ning neid kortereid on võimalik anda üürile või müüa. Hageja leiab, et huvilisi korteritele ei ole. Samas ei ole hageja menetluse kestel ka selgitanud, milliseid samme on ta astunud korteri(te) müümiseks või üürile andmiseks. Hageja olid laenukohustused 2017. aastal (vt I kd tl 14-16). 01.08.2019 on hageja sõlminud täiendava laenulepingu 5000.00 euro ulatuses (I kd tl 17-18). Seega sõlmis hageja laenulepingu samal päeval kui ühisvara jagamise kompromissilepingu (vrdl I kd tl 17-18 ja I kd tl 28). Seetõttu on kohus seisukohal, et ka täiendava laenulepingu sõlmimine ei halvendada hageja majanduslikku seisundit suuremal määral, sest seda tasandavad saadud korteriomandid xxxx alevikus ja xxxx (I kd tl 72, I kd tl 73). Arvestades hageja muutunud tervislikku seisundit koos vara kasvuga (korteriomandid), ei ole hageja majanduslik hakkamasaamine muutunud määras, mis annaks aluse väljamõistetud elatist vähendada. Küll aga tuleb arvestada, et väljamõistetud elatis on suurenenud igal aastal seoses miinimumelatise määra kasvuga. Nii oli 2017. aastal ühele kostjale väljamõistetud elatis 235.00 eurot kuus ning alates 2020. aastast juba 292.00 eurot kuus. Seega on makstav elatise summa suurenenud iga kostja osas 57.00 euro võrra kuus. Samas on aga suurenenud ka riiklik toetus kostjatele 2017. aastal 200.00 eurolt 520.00 euroni kuus. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostjate vajadused võivad olla väiksemad kehtivast kahekordsest miinimumelatisest, nt treeningukulu võrra, kuna lapsed treeningul ei käi. Kostjad on 06.01.2020 esile toonud, et kostjate vajadused on kokku 1785.00 eurot (I kd tl 44). Olenemata kohtu selgitustest (vt I kd tl 118) ei ole kostjad oma vajaduste tegelikku suurust tõendanud määras, mida hageja on vaidlustanud. Hageja leiab, et kostjate vajadused on samad, mis 2017. aastal, s.o 430.00-440.00 eurot kuus iga hageja kohta. Sellega ei saa kohus nõustuda, sest arvesse tuleb võtta vähemalt iga-aastast tarbijahinnaindeksi muutust. 17.11.2020 toimunud istungil möönsid kostjad, et nende keskmised igakuised vajadused on 1600.00 eurot kuus (II kd tl 86), s.o keskmiselt 533.33 eurot kuus. Kohus peab põhjendatuks lugeda iga kostja igakuiseks vajaduseks 533.33 eurot kuus, kuna juba nimetatu on alla kehtiva kahekordse elatise alammäära. Eelnenust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on väljamõistetud elatise vähendamine. Seda mitte hageja majandusliku seisundi tõttu, vaid põhjusel, et iga kostja igakuine keskmine põhivajadus ei ole kahekordses määras miinimumelatis, s.o 2021. aastal 584.00 eurot. Seda on möönnud ka kostjad ise (vt II kd tl 86). Samuti tuleb arvesse võtta, et alates 2017. aastast on kostjatele makstav riiklik toetus suurenenud 520.00 euroni. Hagejalt elatise välja mõistmine ei saa tekitada olukorda, kus kostjate vajadused on suures osas kaetud hageja makstava elatise ning riigi toetusega. Kohus peab põhjendatuks vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-123285 väljamõistetud elatist iga kostja osas alates 01.01.2020 kuni iga kostja täiselaiseks saamiseni 215.00 euroni. (Iga kostja vajadused 533.33 eurot x 3 kostjat – 300.00 eurot,

s.o suurenenud lapsetoetus võrreldes 2017. aastaga = 1300.00 eurot, mis tuleb jagada kahe vanema vahel ning seejärel kolme kostjaga.) Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostjate seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna kohus ei muuda väljamõistetavat elatist tulenevalt hageja majanduslikust seisundist. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et A. T.e hagi K. H. T.e, K. T.e ja K. T.e vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus muudab Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-123285 väljamõistetud elatist iga kostja osas ning mõistab hagejalt iga kostja kasuks igakuise elatise 215.00 eurot alates 01.01.2020 kuni iga kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 161 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.01.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.