Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja seaduslik esindaja: CC Hageja lepinguline esindaja: Maria Abramenkova (epost XXX) Kostja (vastustaja): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta YY määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX hagi YY vastu. 10.03.2020 kohtuotsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. 09.04.2020 esitasid nii hageja kui ka kostja nimetatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
Tallinna Ringkonnakohus 29.05.2020 kohtuotsusega tühistas Harju Maakohtu 10.03.2020 otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks alates 9. augustist 2019 välja mõistmata igakuiselt elatise 220 eurot ületavas osas. Samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jättis maakohtu otsuse muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldati
1(4)
osaliselt oj kostja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsus jõustus 30.06.2020.
3.Maakohus tegi 07. juuli 2020.a määruse millega mõistis välja kostjalt YY-lt hageja XX kasuks menetluskuluna 2356,20 eurot ja määras, et YY-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus
4.YY esitas maakohtu määrusele määruskaebuse vaidlustades Harju Maakohtu 07. juuli 2020.a. määruse osaliselt. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja nõus, et maakohtus kulus hageja esindajal esindamiseks 19 tundi ja 36 minutit. Kulud suurusega 550,00 eurot hagiavalduse vormistamise ja hagiavalduse esitamise eest ei ole põhjendatud. Hagiavaldus ei ole koostatud väga keeruliselt ega mahukalt. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et 28.08.2019 kulus hageja esindajal suhtlemisele kliendiga ja kohtuvälise kompromissi koostamiseks 1 tund ja 32 minutit, kaebaja arvates antud kuluartiklid pole põhjendatud, kuna hagejale pole esitatud ühtegi kohtuvälist kompromissi. Kostjale esitati notariaalne projekt, mis oli perekonnaseadusega vastuolus. Hageja kuluartiklid 2 kokkusaamise kohta hagejaga 30 minutit summas 132 eurot on põhjendamatud, kuna antud juhul pole võimalik kindlaks teha, kas kohtumised toimusid ja kui kohtumised toimusid, kas need kohtumised olid otseselt seotud elatise nõudega. Hageja väidetel kulus vastuse koostamiseks 26.11.2019 1 tund ja 30 minutit. Etoimikus ei nähtu ühtegi hageja vastust. Sellest lähtudes pole see kuluartikkel põhjendatud. Kostja 28.11.2019 ja 09.12.2019 vastustega tutvumise ja hageja vastuse koostamise eest 20.12.2019-ks kokku 5 tunni ulatuses esindajakulu nõudmine on põhjendamatu, sest esiteks pole kostja esitanud ühtegi vastust 28.11.2019. 09.12.2019 kostja esitas vastuväite, mis ei kujuta keerulist vastuväidet. Vastuse koostamiseks 5 tundi ajakulu on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Hageja esindaja esitas kohtutele erinevad tunnitasud. Seega leiab kostja, et maakohtus tuleks tunnitasuks arvestada 110 eurot tunnis, ilma käibemaksuta. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamise eest 5 tunni ulatuses esindajatasu nõudmine on ülepaisutatud, sest maakohtu otsus polnud nii keeruline ja raskesti mõistetav, et esindajal kui kvalifitseeritud advokaadil kulus otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse esitamiseks 5 tundi.
5.Kostja arvates saaks põhjendatuks lugeda hageja maakohtu menetluskuludeks kokku 1100 eurot ja ringkonnakohtu menetluskuludeks kokku 630 eurot, s.o kokku 1730 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1211 eurot. Menetluse edasine käik
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks teisele poolele. Hageja palus kostja määruskaebuse rahuldamata jätta. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2(4)
Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
9.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on ebaõigesti lugenud hageja esindaja teenuse tunnihinnaks 132 eurot koos käibemaksuga. Maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tunnihind käibemaksuga 132 eurot ja ringkonnakohtus 110 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtus palus hageja välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga ning menetluskulude nimekirjas on see vastavalt esile toodud. Koos käibemaksuga moodustab ka ringkonnakohtus esindaja tunnihinna suurseks 132 eurot. Seega on põhjendamatud kostja väited, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli kohtuastmete kaupa erinev.
10.Kuivõrd määruskaebuse esitaja viitab oma seisukohtade põhjendamisel dokumentide lehekülgede arvule, selgitab ringkonnakohus, et õige ei ole kostja seisukoht, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel on põhjendatud lähtuda üksnes vastava dokumendi lehekülgede arvust. Kuivõrd seadusest tulenevalt on kohus menetluskulude väljamõistmisel seotud kohustusega hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust, tuli maakohtul käesoleval juhul hinnata ka hageja esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust väita, et hagejate esindaja ajakulu on selgelt ülemäärane. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 4 tundi ning isegi rohkem ei ole küll väike, kuid ilmselgelt põhjendamatuks seda pidada ei saa, sest hagiavaldus sisaldab ka hageja kulusid iga kululiigi lõikes, mille põhjendatuse vajadust tuleb ka esindajal volitajale selgitada ja samuti on hagiavalduses esile toodud asjaolud, millest nähtuvalt ei ole kostja nõuetekohaselt hagejat ülal pidanud.
11.Kostja konkreetsed etteheited maakohtule, mille kohaselt ei arvestanud maakohus sellega, et hageja lepingulise esindaja osutatud teenus on põhjendamatu seetõttu, et kostjale pole esitatud kohtuvälist kompromissi, hageja pole esitanud 26.11.2019 vastust, mistõttu pole kulunud ka esindajal vastavateks toiminguteks aega ning samuti pole kostja esitanud 28.11.2019 vastust, millega tutvumiseks vajas hageja esindaja aega, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Asjas on esitatud poolte kirjavahetus seonduvalt kompromissi sõlmimiseks, samuti ettepanek, et kompromiss sõlmitakse notari vahendusel, vastav projekt on ka toimikus. Samuti on poolte, sh kohtu ettepanekul olnud menetluse kestel läbirääkimisi asja lõpetamiseks kompromissiga. Asja materjalidest nähtub, et kuna pooled peale maakohtus toimunud istungit kompromissi ei sõlminud, esitas hageja 25.11.2019
3(4)
täpsustused hageja igakuiste kulude kohta, sh lisades ka vastavad tõendid, 29.11.2019 esitas kostja oma seisukoha, tuues esile, kuidas ta on last ülal pidanud (tlk 63jj), seejärel esitas kostja 09.12.2019 (tlk 68jj) seisukoha hageja 25.11.2019 täpsustusele ja hageja esitas kostja 29.11.2019 seisukohale oma vastuse 20.12.2019 (tlk 73jj). Lisaks osutab ringkonnakohus, et maakohus vähendas hageja 20.12.2019 esitatud seisukoha koostamise kulu, leides, et kostjalt tuleb välja mõista selle seisukoha koostamise kulu vähendatud ulatuses. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigesti hinnanud.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.