Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

1(5)

2-20-13806 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt elatis hagejale seaduses sätestatud miinimummääras alates 01. septembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata elatusraha maksmise kohustuse täitmine hageja ema pangakontole. Hageja väitel elavad nad oma emaga ja kostjast eraldi, kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt. Hageja vajadused moodustavad ühes kuus kokku 810 eurot. Kostja vastus Kostja võtab omaks, et kostja on hageja vanem, isa ning et kostja on kohustatud hagejale elatist maksma. Kostja märgib, et ei hoidnud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja sissetulek moodustab 500 euro kuni 600 euro kuus. Kostja maksis hagejale elatist igakuiselt. Lisaks on kostja tasunud elatist 100 eurot septembris 2020, 200 eurot 04. novembril 2020 ning 200 eurot novembri 2020 eest 16. novembril 2020. Kostja on teinud ka hagejale kingituse väärtusega 204 eurot. Kostja omandis ei ole kinnisvara, kostja ei ole tulundus- ega mittetulundusühingute ega ühistute liikmeks ega osanikuks, kostja ei ole kellegagi töösuhetes ega teosta töid võlaõiguslike lepingute alusel. Kostja on kahe sõiduki omanik, millest sõiduki VOLKSWAGEN arvel olek on peatatud, sõiduki MERCEDES-BENZ SPRINTER arvel olek on samuti peatatud. Kostja ei nõustu elatusraha suurusega. Kostja leiab, et hagiavalduse toodud kulutused lapsele on põhjendamatult suured. Kostja leiab, et hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 390 eurot kuus, millest eluasemekulud 40 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 euro, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot ning lasteaia kulud, kooliks ettevalmistamise kulud 80 eurot. Kostja viitab veebruari 2020 RAKE uuringu tulemustele, mille kohaselt on keskmised lapse ülalpidamiskulud tarbijahinnaindeksiga kohandades 388 eurot. Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt väiksemad kui üks miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski laps vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt, siis kostja poolt pakutud elatise summa on mõistlik ja põhjendatud. Kostja nõustub maksma hagejale elatist 195 euro kuus. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta 2(5)

2-20-13806 Hageja nõustub, et kostja on maksnud hagejale elatist, kuigi elatusraha suurus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtestatud alimentide miinimummäärale. Kostja on varem ähvardanud, et soovib katkestada elatise maksmise. Kostja ei ole nõus elatusraha suurusega. Tõenäoliselt ei avalda kostja kõiki oma sissetulekuid. Kostja poolt välja toodud summad hageja kulude osas ei ole mõistlikud, minimaalsed kulud peab kehtestama Eesti Vabariik ning seadust ennast ei tohi kahtluse alla seada. Igakuine elatis lapsele ei saa reeglina olla väiksem kui pool miinimum kuupalgast, mis on valitsuse poolt kehtestatud. Mõjuval põhjusel võib kohus välja nõuda alimendid summas, mis on miinimum määrast väiksem. Mõjuvaks põhjuseks saab olla lapsevanema töövõimetus või teine laps, kes elatise miinimumsumma väljanõudmisel oleks varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Kostja on 34-aastane elujõuline meesterahvas, kelle tervislik seisund võimaldab tal leida sobiv töö, kostjal ei ole teisi lapsi ega ülalpeetavaid ning kostja väidab, et tema sissetulek on 500 kuni 600 eurot kuus. Hagejal ei pea sellepärast jääma rahuldamata oma minimaalsed põhivajadused. Seoses sellega palub hageja kohustada kostjat alates 01. septembrist 2020 maksma elatist fikseeritud summas 292 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on alaealine laps ja nõuab elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates 01. septembrist 2020. Hagi on kohtule esitatud 22. septembril 2020. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu osaliselt, elatusraha suuruse osas. Kostja nõustub maksma hagejale elatist 195 euro kuus. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja vanem, isa ning hagejale ülalpidamist andma kohustatud isikuks (perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96). Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma (PKS § 97 p 1). Hageja elab kostjast eraldi. Lähtuvalt PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 01. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist Hageja on esitanud hagiavalduses oma vajaduste loetelu, mille kohaselt vajab hageja ühes kuus eluasemekulude katmiseks 200 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenile 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muud vältimatud püsikulud 150 eurot, kokku 810 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja kulud ei ole tõendatud. Kostja leiab, et hagiavalduse toodud kulutused lapsele on põhjendamatult suured. Kostja leiab, et hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 390 eurot kuus, millest eluasemekulud 40 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 3(5)

2-20-13806 10 euro, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot ning lasteaia kulud, kooliks ettevalmistamise kulud 80 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et koos hagejaga samal aadressil elavad mitu inimest ja eluasemekulud 200 eurot on kõik hageja kuluks kirjutatud. Samuti ei osanud hageja esindaja täpsemalt selgitada, millised on hageja konkreetsed kulud ühes kalendrikuus. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja kulude kohta. Hageja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kulud kokku 810 eurot kuus ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna hageja nende asjaolude tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja kulud on osaliselt tõendamata ning hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 390 eurot kuus. Kohus märgib, et vastavalt PKS § 96 peavad mõlemad lapse vanemad andma lapsele ülalpidamist. Seega on hageja emal samuti kohustus hagejat ülal pidada. Kohus selgitab, et kuna käesolevas vaidluses nõuab laps elatist ühelt vanemalt, tuleb vaidluse lahendamisel muuhulgas arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab st, et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13 p 16, 3-2-1-11915 p 11). Kohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kalendrikuus moodustavad 390 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatusraha vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel ning kohus arvestab kostja poolt hagejale makstava igakuise elatusraha suuruseks pool hageja kuludest ühes kalendrikuus ehk 195 eurot (390/2). Vaidlust ei ole, et kostja sissetulek töötasuna on 500-600 eurot kuus bruto. Vaidlust ei ole, et sellest sissetulekust saab kostja maksta hagejale elatist igakuise elatusrahana 195 eurot, kahjustamata sealjuures oma igapäevast toimetulekut. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale elatist kokku 500 eurot, s.o 100 eurot septembri 2020 eest, 200 eurot oktoobri 2020 eest ning 200 eurot novembri 2020 eest). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise ühekordse summana

2-20-13806 kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 195 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis elatise kostjalt välja vähemas määras kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalne määr ja seega ei seo kohus elatusraha suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista elatis hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates 01. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud 22. septembril 2020. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha hagejale moodustab kokku 9x292=2628 eurot. Hagihind moodustab 2628 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole määratud ajaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.