Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagi asjaolud

nõuda tasu viidatud lepingute alusel. Väidetava nõude loovutamise ajaks oli kostja I täitnud oma kohustused hageja (samuti OÜ Keskkonna Toetusjuht) ees ning seega ei saadud hagejale vastavat nõudeõigust loovutada. Kostja I tasus ja tema eest tasuti kokku 11 124 eurot 92 senti ning 6.09.2012 e-kirjast tulenevalt ei ole kostjal I võlgnevust hageja ees. Kostja I palus tuvastada, et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l puudus nõue kostja I vastu, mistõttu ei saanud ta seda loovutada. Lepingud olid tühised seoses vastuoluga heade kommetega. Kostja II hinnangul olid lepingud käsitletavad käsunduslepingutena ja hageja tugines ebaõigesti töövõtulepingutega seonduvale praktikale. Hageja jättis arvestamata, et pooled muutsid kehtivalt tasu maksmise kokkuleppeid. Lepingud olid vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja muutis vastuolus TsMS § 376 lg-ga 1 hagi eset, esitades hagiavalduse terviktekstis täiendava viivisenõude. Maakohtu otsus

Hageja põhinõue (tasu teenuse eest) oli põhjendamatu, sest kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud möödunud ning hagejale ei olnud tekkinud õigust nõuda kohustuse täitmist ega viivist. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus

tugines asjaolule, et hageja nõue kostjate vastu ei olnud põhjendatud, sest nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus kostjate ja maakohtuga ei nõustu ja leiab, et hageja tasunõue on sissenõutav. Hageja esitas teenuste osutamise lepingute täitmisest tulenevad nõuded kostjate vastu. Lepingute p 1.1 kohaselt kohustus hageja koostama kostjale toetusprojekti, mille alusel oli võimalik taotleda PRIA-lt toetust planeeritava investeeringu teostamiseks. Lepingute p 1.2. kohaselt volitas tellija (kostja I) teenuse osutajat (Toetusjuht OÜ, Keskkonna Toetusjuht OÜ) toetusprojekti PRIA-le esitamiseks ja asjaajamiseks PRIA-ga. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja tasuma hagejale toetusprojekti koostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas teenuse osutaja esindaja toetusprojektid PRIA-le. Lepingute p-st 3.2 tulenes, et kostja oli valminud toetusprojektid üle vaadanud, vastu võtnud ning tal ei olnud nende osas pretensioone. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. PRIA rahuldas 7.06.2012 lepingute alusel hageja ja Keskkonna Toetusjuht OÜ koostatud toetusprojektid ja tegi nende suhtes positiivse otsuse ja koostas vastavasisulise akti. Keskkonna Toetusjuht OÜ loovutas VÕS § 164 alusel oma lepingutejärgse tasu nõude kostja vastu hagejale. Kuna kostja I sai 7.06.2012 positiivse otsustuse kõigi lepingute alusel koostatud taotluste osas, muutusid osamaksed sissenõutavaks 08.06.2012. Kostjal tuli VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kuna lepingute alusel tasumisele kuuluvad summad on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus asus lahendi nr 3-2-1-110-05 p-s 18 seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul muutus hageja tasunõue olenemata arvete esitamisest kostja vastu sissenõutavaks, s.o kostjal on kohustus tasuda lepingujärgne tasu vastavalt lepingus kokkulepitule. Tasu maksmist käsitleb lepingute p 2.2 ning viidatud punktis on sätestatud, et tasu nõue oli sissenõutav kogu ulatuses 8.06.2012. Hageja viivise nõude osas selgitab ringkonnakohus järgmist. Lepingute p 2.4. kohaselt on tellija kohustatud tasuma teenuse osutajale viivist 0,05% arve mittetasutud summalt iga arve maksmisega viivitatud päeva eest. Seega ei saa hageja erinevalt põhinõudest nõuda viivist enne arve esitamist. Kohtupraktika võrdsustab arve esitamisega hagimaterjalide kättetoimetamise kostjale. Arvestada tuleb, et kostjale peab jääma mõistlik aeg hagis nõutava tasu maksmiseks. Hageja peab arvestama, et tal on võimalik nõuda kostjalt viivist vastavalt lepingute p-le 2.4 määras 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest pärast vabatahtliku tasumise mõistliku aja möödumist.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise otsustab maakohus asja lahendamise tulemusest lähtudes.

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.