Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2020, Narva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-20-14445 V A hagi A Ai vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistung Hagihind
21.10.2020 3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V A (ik xxx; elukoht: xxx) Kostja: A A (muud nimed xxx) (ik xx; elukoht: xxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-20-13841 V A esitas hagi A Ai vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juba kümme aastat tagasi, kuid kostja ei soovi abielu lahutada. Hageja palub lahutada x sõlmitud abielu. Hageja palub jätta endale perekonnanime A. 21.10.2020. a kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kohus kuulas kostja telefoni teel. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega.
Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja väitel on abielusuhted poolte vahel lõppenud juba kümme aastat tagasi. Hageja on kindlameelsel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielu taastada ei ole võimalik. Hageja ei soovi mingil juhul kooselu kostjaga. Kostja hageja väidetega ei nõustu ning lahutusega nõus ei ole. Olukorras, kus üks abikaasadest on kindlameelselt vastu abielusuhete taastamisele /säilitamisele, leiab kohus, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Asjaoludest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks pooltele leppimisaja andmist. Arvestades, et poolte abielu suhted on läbi ning hageja suhete taastamist ei soovi, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg-le 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-20-13841
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.