Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-12480
Tsiviilasi
M Ki hagi A Ii vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Kirjalik menetlus Hageja: M K (isikukood xxxx, Elukoha aadress: xxx), Alaealise (seaduslik) esindaja: J Ka (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) Kostja: A I (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx)
2-20-12480 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (viitenumbrita).
M K esitas hagi A Ii vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on elatis välja mõistetud, kuid kostja elatist ei maksa. Hageja palub elatist sea-dusega kehtestatud miinimummääras. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 03.09.2020. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb kooskõlas TsMS § 407 lg-ga 1 rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi jooksva elatise väljamõistmise osas on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97 lg 2, 100 ja 101 lg 1.
2-20-12480 Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär alates 2020 on kuupalga alamäär 584 eurot ning elatise suuruseks on 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). 30.10.2017. a otsusega mõistis Viru Maakohus kostjalt välja mõistetud 200 eurot elatist. Kostja vastuväited ei esitanud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.