lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-7753/53

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-7753/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-7753/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7753

Tsiviilasi

E L (L) ja V Li (L) hagi T Li (L) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

E L hagi osas 2628 eurot V Li hagi osas 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

Hagejad: E L (isikukood xxxx) ja V L (isikukood xxxx), seaduslik esindaja E M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner; Kostja: T L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T Lilt E L kasuks E L ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.06.2020 summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni E L täisealiseks saamiseni xxxx.
3.Välja mõista T Lilt V Li kasuks V Li ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.06.2020 summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni V Li täisealiseks saamiseni xxxx.
4.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 15. kuupäevaks ette järgneva kuu eest E Mi (M) pangakontole nr xxxx (selgitusse märkida „E L ja V Li elatis“).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.09.20262-26-15026/9
5.Elatise maksmisel võtta arvesse T Li poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
6.E L ja V Li menetluskulud jätta T Li kanda. T Li menetluskulud jätta tema enda kanda. T Lilt E L ja V Li kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1.E L ja V L esitasid 28.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse T Li vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis E Mi ja T Li kooselust xxxx tütar E L ja xxxx tütar V L. Lapsed E L (hageja I) ja V L (hageja II) elavad alates 01.04.2019 E Mi juures. Kostja maksab hagejatele elatist, kuid antud summa on väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäär. Hagejate seaduslik esindaja E M on pidevalt kirjutanud kostjale, et kostja poolt makstav elatis on liiga väike ning hagejate kulud on oluliselt suuremad kui makstav elatis. Kostja ei ole nõus miinimummääraga ning samuti ei olnud nõus minna notari juurde kokkuleppe sõlmimiseks. Hagejad soovivad ja vajavad kostja poolt tasuda tuleva elatise suurendamist miinimummäärani ja selle sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääraga. Hagejate igakuised keskmised vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta on järgmised: Kulude koosseis Elamispinna kulud (eluasemelaen, elekter, tv, internet) Kommunaalkulud Sidekulu Majapidamisvahendid Toidukulu Koolikohustus Hagejate sünnipäev (250 eurot x 2) Riided ja jalatsid Tervishoid Hügieen Meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino E L tantsutrenn V L tantsutrenn E L ratsutamine (sügisest) V L lasteaed Kokku:

Kulu ühes kuus

41,66

71,25 1173,91 eurot

Hagejad paluvad:

− mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni pooles (1/2) Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras selliselt, et elatise summa vastaks igakordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele; − mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni pooles (1/2) Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras selliselt, et elatise summa vastaks igakordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele; − kohustada kostjat tasuma igakuine elatise makse E Mi arvelduskontole nr xxxx iga jooksva kuu 15. kuupäevaks ette järgneva kuu eest; − jätta kõik menetluskulud kostja kanda; − mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja vastuväited

2.Kostja 05.06.2020 vastuses hagile vaidles hagile vastu. Kuni E Mi kohtu poole pöördumisele toimis laste jaotus 50/50 põhimõttel. Kostja kandis laste emale peale ajutist kohtumäärust oma loogika järgi 150,33 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hagejate koostatud tabeli mõte. Kostja ei ole teadlik, mismoodi arvutatakse sellises olukorras elatisnõudeid, aga antud tabel ei loo kostjale mingit arusaama, mis on tegelik lisakulu hagejate seadusliku esindaja jaoks 60/40 suhtluskorra raames. Kostja ei pea üleval pidama laste ema, vaid kandma laste kulusid, kui kohus on ära võtnud kostjalt mingis osas laste õigused. Hageja I sidekulusid on kostja algusest peale tasunud. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on koolikohustus, sünnipäev. Hagejate seaduslik esindaja teeb ise otsuseid, et laps läheb sügisest ratsutamise trenni, mille eest nõutakse kostjalt kompensatsiooni. Kostja on nõus korvama ajutise kohtumääruse lõpuni 10 % lisa lastega aja eest, aga seda juhul, kui see on ära põhjendatud. Hagejate seaduslik esindaja arvab, et ainult temal on kulutused ja kui isa on lastega koos, siis isal kulutusi ei ole. Kostja on üürinud endale kodu, kus lastel on kõik olemas: oma tuba, pesemisvõimalused ja köök. 2-3 toalise korteri vahe on 200 eurot. Suure lapse kooli viimisele kulub kütusele raha 75 eurot kuus. Toiduraha lastele lisaks oma söögile- kokku 15 päeva kuus 120-150 eurot. Kostja jättis kogu vara hagejate seaduslikule esindajale. Kostjale ei anta ühtegi riietuseset kaasa, kui ta lapsed saab. Riiete peale kulub 110 eurot. Kommunaalkulud on kostjal 230 eurot kuus. Kolmekesi elades teeb see 76,70 eurot inimese peale kuus. Kui lapsed on pool ajast kostjaga, siis on kostja kommunaalarved 76,7 x 2=153,40 eurot. See teeb päeva hinnaks 5,11 eurot ning kaks nädalat 71,57 eurot. Meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino samuti 100 eurot kuus. Hügieeni ja tervishoiu, majapidamiskulude arvutuskäiku ei hakka kostja arvutama. Kostja saab kokku 580 eurot kuus. Selline raha kulub kostjal lisaks oma kuludele, kui lapsed elavad temaga 50 % ajast. Kostjale jääb selgusetuks, miks kostja lisaks oma 580-eurosele kulule laste jaoks veel peab maksma 388 eurot hagejate seaduslikule esindajale, sellepärast et lapsed on 10 % rohkem emaga. Kostja arvutuskäigu ja loogika põhjal on kostja nõus maksma kuni kohtuistungini järgmine summa: kui miinimummääraks on 584 eurot kahe lapse kohta, siis 10 % sellest summast on 58,40 eurot. Hageja I tantsutrenn 48 eurot, hageja II tantsutrenn 28 eurot, hageja II lasteaed 71,25 eurot, kokku 147,25 eurot. Pool sellest maksab kostja 73,625 eurot. 10% lisa aeg lastega koos hagejate seadusliku esindaja kasuks 58,40 eurot. Lisandub pool trennidest ja lasteaiast 73,625 eurot, kokku 132,025 eurot. Seaduse järgi, mille kohta on ka kohtulahend olemas, saab kostja nõuda ka sellest summast maha lastetoetuse. Laste ema kontole laekub iga kuu 120 eurot laste eest. Tegelikult peaks 132,025 eurost võtma ka 60 eurot maha. Kostja ei hakka seda senti pooleks saagima. Kostja pakutud ja ka kontole kantud 150,33

eurot 10 % lisa aja eest ja pool trennidest on rohkem, kui kostja arvutuskäik ütleb. Kostja on nõus igakuiselt 15. kuupäevaks kandma 150 eurot laste ema kontole, kuniks kohus on teinud oma otsuse laste suhtluskorra osas. Menetluse käik

3.19.11.2020 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 19.11.2020. Kohus määras menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 03. detsembril 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 08. detsembril 2020 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 18. detsembril 2020. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus selgitas 21.08.2020 ja 07.09.2020 kohtukirjadega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
5.Pooled ei vaidle, et hagejad E L, kes on sündinud xxxx ja V L, kes on sündinud xxxx kostja ja E Mi kooselust, elavad koos emaga E Miga.
6.Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutavad vanemate ja laste vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejatele ülalpidamist anda. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
8.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01.06.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on taotlenud miinimumsummast väiksema elatise maksmist seoses sellega, et lapsed viibivad isa juures 40 % ajast ajutise kohtumääruse alusel; kostjale jääb arusaamatuks tabel hagejate kulutuste osas ning kostja ei pea ülal pidama hagejate ema; kostja kulutab samuti hagejate peale raha; kostja on nõus tasuma hagejatele elatist 150 eurot kuus; kostja jättis kogu oma vara laste emale ning esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
9.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejatele elatist maksma.
10.Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja on märkinud, et lapsed elavad temaga 40 % ajast. Tsiviilasjas nr 2-20-4666 kinnitas kohus 25.08.2020 määrusega kompromissi, mille kohaselt viibivad hagejad kostjaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni sama nädala pühapäevani (tl 172). Hagejad olulist osa ajast kostja juures ei viibi ning hagejatel ei ole vahelduvat elukohta. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
11.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hagejate ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 07.09.2020 kohtunõudega palus kohus hagejatel tõendada, kui suured on iga hageja ülalpidamiskulud kuus. 21.09.2020 seisukohas esitasid hagejad kohtule seisukoha ja tõendid laste vajaduste kohta. Hageja E L vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - üür= 200 eurot (tl 59); - kommunaalkulud (märts kuni september, keskmine tasu 135,96 eurot)= 45,32 eurot (tl 59); - Tv + internet= 10 eurot; - majapidamisvahendid= 20 eurot; - toidukulu= 100 eurot;

koolikohustus (koolikott, spordiriided, kotid, sporditossud, tööõpetuse materjalid, kunstitarbed, muuseumid, üritused, vihikud, pastakad, pliiatsid jne)= 25 eurot; - sünnipäeva pidu (mängutoa rent ca 180 eurot, tort ca 40 eurot, salatid, maiustused jne ca 30 eurot, kokku ca 250 eurot)= 20,83 eurot; - riided ja jalatsid= 30 eurot; Kuna kulud riietele ja jalatsitele on suured, siis laste ema ostab vahel kasutatud riided Facebooki vahendusel (tl 64-65). Keskmine kulu kasutatud riiete ostu eest (alates jaanuar 2020-august 2020) on 27,19 eurot kuus. Samuti ostab ema lastele ka uued riided ja jalatsid. Laste ema ei teadnud, et ta peab koguma kõik arved, mis tõendaksid riiete ja jalatsite ostud. Igakuised kulud riietele ja jalatsitele on keskmiselt 60 eurot kuus (mõlemale lapsele). - tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel- ninatilgad, palavikku alandavad siirupid, köhasiirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiidid jne)= 10 eurot; - hügieen (šampoon, palsam, dušigeel, seep, salvrätikud)= 10 eurot; - meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino= 50 eurot; - tantsutrenn= 48 eurot (tl 60); - ratsutamine= 80 eurot (tl 61). Kokku on hageja E L vajadused ühes kuus 649,15 eurot. -

Hageja V Li vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - üür= 200 eurot (tl 59); - kommunaalkulud (märts kuni september, keskmine tasu 135,96 eurot)= 45,32 eurot (tl 59); - Tv + internet= 10 eurot; - majapidamisvahendid= 20 eurot; - toidukulu= 100 eurot; - lasteaia üritused (teatrid, muuseumid, sünnipäevad)= 10 eurot; - sünnipäeva pidu (mängutoa rent ca 180 eurot, tort ca 40 eurot, salatid, maiustused jne ca 30 eurot, kokku ca 250 eurot)= 20,83 eurot; - riided ja jalatsid= 30 eurot; Kuna kulud riietele ja jalatsitele on suured, siis laste ema ostab vahel kasutatud riided Facebooki vahendusel (tl 64-65). Keskmine kulu kasutatud riiete ostu eest (alates jaanuar 2020-august 2020) on 27,19 eurot kuus. Samuti ostab ema lastele ka uued riided ja jalatsid. Laste ema ei teadnud, et ta peab koguma kõik arved, mis tõendaksid riiete ja jalatsite ostud. Igakuised kulud riietele ja jalatsitele on keskmiselt 60 eurot kuus (mõlemale lapsele). - tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel- ninatilgad, palavikku alandavad siirupid, köhasiirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiidid jne)= 10 eurot; - hügieen (šampoon, palsam, dušigeel, seep, salvrätikud)= 10 eurot; - meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino= 50 eurot; - tantsutrenn= 29 eurot (tl 62); - lasteaed= 71,25 eurot (tl 63). Kokku on hageja V Li vajadused ühes kuus 606,40 eurot. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (punkt 12). Kostja ei ole esile toonud, millistele konkreetsetele hageja kuludele ta vastu vaidleb, ega tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud

laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud kummagi hageja osas 245,32 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, leiab kohus, et hagejate toidukulu kummalegi lapsele summas 100 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 10 eurot kummalegi hagejale. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 30 eurot kuus kummalegi hagejale, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 10 euro ulatuses kummalegi hagejale. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused laste hobide ja oskuste kujundamisel, hageja E L osas 128 eurot kuus ja hageja V Li osas 29 eurot kuus. Arvestades laste harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus lapsi arendavatele tegevustele. Samuti on põhjendatud hageja V Li lasteaiakulu 71,25 eurot ja lasteaia üritustele 10 eurot kuus. Lisaks käib hageja E L koolis. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada koolikohustusega seotud kuluks kulutusi koolikotile, spordiriietele, kottidele, sporditossudele, tööõpetuse materjalidele, kunstitarvetele, muuseumitele, üritustele, vihikutele, pastakatele, pliiatsitele kokku 25 eurot kuus. Sünnipäeva ja meelelahutusega seonduvad kulud on põhjendatud kokku 70,83 euro ulatuses kummagi hageja osas. Samuti loeb kohus põhjendatuks kulutused televisioonile/internetile ning majapidamistarvetele 30 eurot kummagi hageja osas. Hageja E L kulud moodustavad 649,15 eurot (245,32 + 100 + 10 + 30 + 10 + 128 + 25 + 70,83 + 30). Hageja V Li kulud moodustavad 606,40 eurot (245,32 + 100 + 10 + 30 + 10 + 29 + 71,25 + 10 + 70,83 + 30).

12.Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. 21.08.2020 kohtunõudes selgitas kohus, et kostjal tuleb esile tuua mõjuvad põhjused, millest tulenevalt tuleks kostjalt välja mõista miinimumelatisest väiksem summa (nt tõendada, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus selgitas, et tõendada tuleb konkreetselt iga hageja kulud. Kui kostja tugineb sellele, et hagejad viibivad osa aega tema juures, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, millised ja kui suured on kostja kulud hagejatele ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. 02.09.2020 seisukohas täpsustas kostja, et tema kulutused lastega koos elamise juures on kokku 474,50 eurot: − kodu= 94,72 eurot; − kommunaalid= 22 eurot; − toit= 63,73 eurot; − transpordikulu= 34,65 eurot; − telefon= 16,90 eurot; − trennid= 73,63 eurot; − vabaaeg, koolitarbed, hügieen, meelelahutus, sõprade sünnipäevad= 93,87 eurot. Lisaks on kostja selgitanud, et ülaltoodud kuludele lisandub veel 75 eurot. Hagejad on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud enda kulusid lastele. Hagejad ei nõustu kostja esitatud kuludega transpordile. Kostja on välja toonud autoga kaasnevad kulud summas 34,65 eurot. Kostja elab Tallinnas, kus on transpordi kasutamine tasuta. Hagejad peavad antud kulud

põhjendamatuks, nimetatud kulude arvelt on võimalik kostjalt tasuda hagejatele elatist. Kostja kodu eest käib tramm kooli ette, seega ei näe hagejate seaduslik esindaja põhjust, miks kostjale on vaja last kooli autoga viia, kuna laps oskab ühistransporti kasutada. Hagejatele on arusaamatu, miks kostja jagab üürikulud ja kommunaalkulud 3 inimese peale: lapsed elavad emaga ning isaga nad viibivad ainult 8 päeva kuus. Seega on kostja arvestused ebaloogilised ning alusetud. Antud juhul on kõik üürining kommunaalkulud kostja enda kohustuseks. Kostja on ülaltoodud kulude kandmise osas kohtule esitanud üürilepingu (tl 32-36), 02.09.2020 menetlusdokumenti kopeerinud Elisa arved juunis, juulis ja augustis 2020 (tl 49, pöördel) ning kommunaalkulude osas esitanud Exceli tabeli (tl 52-53, pöördel). Kostja on märkinud, et hagejale I kuulub number xxxx, mille eest kostja tasub. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud number kuuluks hagejale I ja et kostja oleks selle eest ka tasunud. Samuti ei ole kostja tõendanud üüri- ja kommunaalkulude tasumist. Selgusetuks jääb, millise kuluga on tegemist 75 euro osas. Eeltoodud kulu kandmine on ka tõendamata. Kostja on teinud viited toidu- ja transpordikulude, vaba aja, koolitarvete, hügieeni, meelelahutuse, sõprade sünnipäevade kulude suuruse osas mitmesugustele internetilinkidele (tl 48, pöördel, 49, 50). Kohus märgib, et kostja viidatud artiklid internetilinkides ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda kostja väiteid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 56 lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Kostja oleks saanud eeltoodud artiklid välja printida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdffailina. Kostja eeltoodut teinud ei ole. Transpordikulu osas märgib kohus täiendavalt, et hagejatel ja kostjal on võimalik kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti, mis on tallinlastele tasuta. Kohus selgitab, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-37-11, p 13; Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja ei ole tõendanud, et tema kulud hagejatele ajal, mil hagejad viibivad temaga, oleksid 474,50 eurot.

13.Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 21.08.2020 kohtunõudes palus kohus kostjal selgitada ja tõendada, kui suured on tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuised sissetulekud ja väljaminekud. 07.09.2020 kohtunõudes palus kohus hagejatel selgitada ja tõendada, kui suured on nende ja nendega koos elavate perekonnaliikmete igakuised sissetulekud ja väljaminekud ühes kuus. 01.09.2020 seisukohas tõi kostja esile, et tal puudub pikemat aega sissetulek. 21.09.2020 seisukohas on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et ta töötab Välisministeeriumis spetsialistina. Hagejate seadusliku esindaja kulud on seotud lastega ning korteriga, ta ei luba endale midagi muud. 28.09.2020 kirjaga tegi kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele.

Maksu- ja Tolliamet ei omanud andmeid kostja sissetuleku kohta perioodil 01.05.2020-31.08.2020 (tl 91-92). Hagejate seaduslikule esindajale on perioodil 01.05.2020-31.08.2020 tehtud väljamakseid summas 4893,91 eurot (tl 93-94). Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et hagejate seaduslikule esindajale on määratud perioodil 28.05.2020-29.09.2020 lapsetoetus 480 eurot (tl 96-97). Kostjale pensioni/toetusi määratud ei ole (tl 96-97). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et hagejate seaduslikule esindajale kuuluvad Luminor Bank AS-is arvelduskontod nr xxxx ja xxxx, lisaks omab ta krediitkaarti limiidiga 600 eurot (kasutatud limiit seisuga 29.09.2020 oli 249,88 eurot, tl 140). Arvelduskonto nr xxxx väljavõttest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja töötasu suuruseks 1223,47 eurot (29.05.2020, 30.06.2020, 31.07.2020, 31.08.2020 laekumised). Arvelduskonto nr xxxx väljavõttest nähtuvalt oli perioodi 28.05.202029.09.2020 krediitkäive 7875,45 eurot ja deebetkäive 22 290,74 eurot, perioodi lõppjääk on 63,36 eurot (tl 111-134, pöördel). Arvelduskonto nr xxxx väljavõttest nähtuvalt oli perioodi 28.05.202029.09.2020 krediitkäive 2500 eurot ja deebetkäive 518 eurot, perioodi lõppjääk on 1982 eurot (tl 111134, pöördel). Samuti omab kostja arvelduskontot nr xxxx Luminor Bank AS-is. Kontoväljavõttest nähtuvalt oli perioodi 28.05.2020-29.09.2020 krediitkäive 8475,23 eurot ja deebetkäive 8546,49 eurot, perioodi lõppjääk on -4,40 eurot (tl 100-110, pöördel). Kontoväljavõttest nähtuvalt on kostjale laekunud muuhulgas xxxx OY-lt 03.06.2020 440,67 eurot, 607,58 eurot; 10.06.2020 428,05 eurot, 735,38 eurot; 17.06.2020 555,55 eurot, 546,09 eurot; 25.06.2020 342,99 eurot, 416,79 eurot; 01.07.2020 300,01 eurot, 471,34 eurot; 08.07.2020 563,48 eurot, 525,33 eurot. Lisaks on kostja tasunud F-Hoones 28.05.2020 18,70 eurot, 11.06.2020 12,90 eurot, 12.06.2020 14,50 eurot, 16.06.2020 4 eurot, 18.06.2020 7,40 eurot, 10.07.2020 4,90 eurot; xxxx restoranis 18.06.2020 80 eurot, Burger Kingis 18.06.2020 6,95 eurot; McDonaldsis 08.06.2020 5 eurot, 30.06.2020 7,50 eurot; xxxx restoranis 11.06.2020 12 eurot, 8 eurot, 15 eurot, 03.07.2020 10 eurot. xxxx OÜ-lt on kostjale laekunud laenu tagasimakse 10.07.2020 70 eurot. Kostja on teinud E L kontole ülekanded selgitusega „ülekanne“ järgmiselt: 01.06.2020 6 eurot ja 01.07.2020 6 eurot. Kostja omab blokeeritud arvelduskontot nr xxxx Swedbank AS-is. Kontoväljavõttest nähtuvalt oli perioodi 28.05.2020-07.10.2020 + käive 2221,14 eurot, - käive 2385,22 eurot ja lõppsaldo 27,68 eurot (tl 159-160). Kontoväljavõttest nähtuvalt on kostjale laekunud muuhulgas Postikana OÜ-lt laenu tagasimaksed 28.05.2020 120 eurot, 30.05.2020 170 eurot, 31.05.2020 200 eurot, 09.06.2020 30 eurot, 07.07.2020 200 eurot, 09.09.2020 675 eurot. A O on kostjale laekunud laenu tagasimakse 06.09.2020 200 eurot ja 05.10.2020 200 eurot. H J on teinud kostjale ülekande 12.07.2020 100 eurot ja M O 05.08.2020 laenu tagasimakse 200 eurot. Lisaks on kostja tasunud kohvikus Suveterrass 31.05.2020 39,40 eurot; F-Hoones 01.06.2020 8 eurot ja 4 eurot; Pudelibaaris 01.06.2020 20 eurot; Kohvikus Ankur 02.06.2020 3 eurot; McDonaldsis 08.06.2020 6,40 eurot ja Radissonis Blu Tallinn 27.06.2020 25,50 eurot. E L kontolt on kostjale tehtud ülekanded selgitusega „kanen“ järgmiselt: 20.07.2020 12 eurot ja 30.07.2020 12 eurot. Kostja on teinud E L kontole ülekanded selgitusega „ülekanne“ järgmiselt: 06.08.2020 40 eurot, 09.09.2020 750 eurot, 11.09.2020 100 eurot ja 06.10.2020 200 eurot. Lisaks on teinud kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on oktoobris 2020 hagejate seaduslikule esindajale tehtud väljamakse xxxx poolt (tl 173). Hagejate seaduslikul esindajal puudub registrisse kantud vara. Kostjaga on seotud järgmised äriühingud (tl 179): 1) OÜ xxxx- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osanikuna osamaks 1375 eurot (keelumärge Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks, täiteasi 025/2020/1855), 2) xxxx Osaühing- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, 3) xxxx OÜ- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osanikuna osamaks 1250 eurot (keelumärge

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks, täiteasi 025/2020/1855), 4) xxxx OÜ- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osanikuna osamaks 1250 eurot (keelumärge Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks, täiteasi 025/2020/1855) ja 5) xxxx OÜ- kostjale kuulub osanikuna osamaks 2500 eurot (keelumärge Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks, täiteasi 025/2020/1855). Maksu- ja Tolliameti andmetel on märtsis 2020 kostjale tehtud väljamakse xxxx OÜ poolt (tl 178). Lisaks kuuluvad kostjale mootorsõidukid (üldkasutatavad autod: xxxx, registreerimismärk xxxx ja xxxx, registreerimismärk xxxx) (tl 186-187). 22.10.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute osas kohtule hiljemalt 29.10.2020. 12.11.2020 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule oma seisukoha, milles märkis, et arusaamatu on, miks on kostja Swedbank AS-i konto blokeeritud. Esitatud konto väljavõttest nähtub, et T Li kontole on laekunud raha xxxx OÜ poolt selgitusega „laenu tagasimakse“. Avalikus allikas on xxxx OÜ (registrikood xxxx) märgitud kostja T Li kontaktandmed. xxxx OÜ on toimiv ettevõte ning hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et kasusaajaks antud ettevõttes on kostja. Samuti pole takistust, miks kostja ei võiks oma kohustusi täita talle kuuluva vara arvelt. Ometi pole ta seda teinud. Kostja teenib tulu oma ettevõtte kaudu, kostja omab sissetulekut, kuid millegipärast ei kajastu tema sissetulek Eestis registreeritud pankades. Kostja püüab kohut oma kehva majandusliku seisundi osas eksitada. Arusaamatu on, millise raha eest kostja elab ning kuidas inimene, kes ei oma sissetulekut, võib elada üürikorteris ning maksta üüri- ja kommunaalkulusid jne. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ta kannab raha E L kontole, samuti E L kontolt laekub raha kostjale. Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et E L konto on kostja valduses, hagejate seaduslik esindaja ei oma ligipääsu sellele. Seega on hagejate seaduslik esindaja seisukohal, et pole välistatud, et kostja sissetulek laekub tütre kontole. Kostja oma seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek ca 1223,48 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus, võimaldab hagejaid üleval pidada. Kuigi kostja on väitnud, et tal puudub sissetulek, nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja on saanud tasu xxxx OY-lt ca 2966,63 eurot igakuiselt. Samuti on erinevad isikud (xxxx OÜ, A O, M O, H J) teinud kostjale ülekandeid kokku 2165 eurot ning kostjaga on seotud mitmed äriühingud (OÜ Keila Kaubamaja- kostja juhatuse liige, xxxx Osaühing- kostja juhatuse liige, xxxx OÜ- kostja juhatuse liige, xxxx OÜ- kostja juhatuse liige ja xxxx OÜ). Lisaks nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja saab endale lubada erinevates meelelahutusasutustes ja restoranides käimist. Kostjale kuulub ka kaks mootorsõidukit. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise 150 eurot kummalegi lapsele. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lisaks ei viibi hagejad kostja kui lahus elava vanema juures olulist osa ajast, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees täidetuks vahetult.

14.Kostja on märkinud, et ta jättis kogu oma vara laste emale. Seega on väär hagejate väide, et hagejate kohtusse pöördumise eesmärgiks on laste esmavajaduste täitmine, mida kostja piisaval määral ei täida. Kohus selgitab, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. See kokkulepe jääb vanemate vahel kehtima ka pärast lapse

kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 25). Eelviidatud seisukohast järeldub üksnes vanema tagasinõudeõigus. Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet ka tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel (PKS § 100 lg 3 teine lause). Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe selles, et hagejate seaduslik esindaja katab vastutasuna kostjalt saadud hüve eest üksi laste ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses.

15.Kostja on seisukohal, et ta ei pea ülal pidama hagejate seaduslikku esindajat. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud hagejate seaduslikule esindajale ülekandeid hagejate ülalpidamiseks ja hagejate seaduslik esindaja oleks kasutanud hagejatele kuuluvat ülalpidamist enda huvides. Kohus selgitab, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12, p 11). Seega kui kostja tasub temalt väljamõistetud elatise hagejate seadusliku esindaja kontole, loetakse hagejate ülalpidamiskohustus kostja poolt täidetuks.
16.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse võrra. Vaidlus puudub, et hagejate seaduslikule esindajale laekus lapsetoetus 480 eurot (periood 28.05.202029.09.2020). Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et kostja varaline seisund ei ole halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejatele tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdselt.
18.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja E L kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ning V Li kasuks 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.06.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
19.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hagejate menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.

30.07.2020 seisukohas teatasid hagejad, et hagejate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 80 eurot. Eeltoodud seisukohast ei nähtu õigusabikulude suuruse kujunemist. 19.11.2020 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 03.12.2020. Hagejate lepinguline esindaja menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja kohtule esitanud ei ole. Kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2).

22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja