Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

M. B. ja R. P. esitasid 07.09.2020 Viru Maakohtule seadusliku esindaja kaudu hagi M. B. vastu elatise nõudes, et mõista välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema ja kostja kooselust sündinud hagejad M. B. ja R. P.. Lapsed on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja vajalikul määral materiaalselt lapsi ei toeta. Kostja M. B. vaidles hagile vastu. Kostja on osaliselt töövõimetu ja tema ainsaks sissetulekuks on Töötukassa toetus. Varasemalt töötas ta hagejate emale kuuluvas ettevõttes. Kostjale kuulub sõiduauto VW Passat (2000) turuväärtusega 200-300 eurot, mida ta igapäevaselt vajab. Kostjale kuulub ka korteriomand asukohaga: xxx. Kostja on nõus tasuma elatist kummalegi hagejale 85 eurot kuus. 16.11.2020 toimunud kohtuistungil vähendasid hagejad oma nõuet ja palusid kostjalt välja mõista 150 eurot lapse kohta. Hagejad loobusid elatise tagasiulatuvast nõudest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on hagejate isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagejad palusid kohtuistungil välja mõista kostjalt elatis alates 1.detsembrist 2020 a 150 eurot lapse kohta. Hagi esitati kohtule 07.09.2020.

Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist üksnes sellega, et alates septembrist 2020 puudub tal ametlikult töö, kostja on osaliselt töövõimetu ja sissetulekuks on töötukassa toetus. Hagejate esindaja esitas kohtuistungil arvamuse, et tegelikkuses kostja siiski teenib tulu, ta töötab mitteametlikult ehitajana, kostja on juhatuse liige kahes korteriühistus, mille eest talle makstakse töötasu. Kostja varjab oma tegelikku tulu. Maakohus tuvastas hagejate vanemate varalise seisundi: Kostjale kuulusid hagi esitamise seisuga (07.09.2020) korteriomandid asukohaga: xxx 1/2 korteriomandist ja xxx (tl 53). Korteriomandi asukohaga: xxx kinkis kostja kohtumenetluse ajal, so 01.10.2020 oma isale A. B.le temale kuulunud 1⁄2 korteriomandist. Vallasvarana kuulub kostjale ka sõiduauto Volkswagen Passat Variant (2000 väljalase, registri numbriga XXX). Kostja on osaliselt töövõimetu, kostjal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja liigeshaigus. Need piirangud inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Käte haaramisjõu nõrkuse ja käeliigeste valulikkuse tõttu on kergelt piiratud asjade liigutamine ja käteosavust nõudvate tegevuste sooritamine. (tl 40-41). Kostja on saanud MTA 12.10.2020 tõendi kohaselt perioodil 01.10.2019-30.09.2020 tulu viimase 12 kuu eest 8625,66 eurot, so keskmiselt 719 eurot kuus. Tulu saamise allikateks on olnud Korteriühistu X, korteriühistu X ja A OÜ. Alates 2019 oktoobrikuust on töötukassa teinud kostjale ka väljamakseid summas kokku 7754,88 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on ta jätkuvalt küll eelpool nimetatud korteriühistutes juhatuse liige, kuid 01.09.2020 lõpetati kostja enda soovil tema sõlmitud töölepingud mõlemas korteriühistus. Hagejate emale kuulub korteromand asukohaga: XXX ja vallasvarana sõiduauto Kia Sportage (2017 väljalase reg. nr-ga XXX. Perioodil 01.10.2019 kuni 30.09.2020 on hagejate ema saanud 12 kuu jooksul tulu kokku 7442,07 eurot. Tulu saamise allikateks on olnud korterühistu X, korteriühistu X, OÜ E. Maakohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma kummalegi lapsele elatist 150 eurot kuus. Kostja on kohtumenetluse ajaks/ajal selgelt halvendanud oma varalist seisundit. Teades, et tal on kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus, kinkis ta oma isale 1⁄2 talle kuulunud korteriomandist, lõpetas seni regulaarset sissetulekut andnud töölepingud OÜ-s A. ja kahes korteriühistus. Väide, et tervislik seisund ei võimaldanud tal töölepingute täitmist jätkata, on ümber lükatud Eesti Töötukassa poolt teostatud töövõime hindamise 16.03.2020 otsusega, mille kohaselt kostjal on kerge tegutsemise piirang käelise tegevuse valdkonnas. Piirangud toimetulekul muudatustega on kostjale kompenseeritud ega mõjuta tema töövõimet. Maakohus hindab kostja tegevust ennast kahjustavaks, eesmärgiga näidata enda varalist seisundit halvemana kui see tegelikult oli. Maakohus rahuldab hagi arvestades kohtuistungil muudetud hagi eset. Elatis tuleb kanda laste ema arvelduskontole. Hagi asjaolude kohaselt on kostjale hageja ema arvelduskonto number teada. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.