Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja igakuised vajadused:

EUR

Eelkool (asendub sügisest

koolitasuga, mis 2020/2021 õppeaastal on 120 eurot kuus, makstav aastaringselt)

90,00 (Lisa 9)

Hügieen

10,00 (Lisa 10)

Jalgpall (trennid lõppesid 03/2020 seoses COVID-19 26,00 (Lisa 11) viiruse levikuga) Juuksur (üle 6–7 nädala)

10–12,00

Kasutuseelis

134,13 (arvutuskäik punktis 12)

Kommunaalmaksed

46,00 (Lisa 13)

Lasteaia kasvatajate klassirahadega kuus

6,00 (Lisa 14)

lisakulud (rühmarahad, kingitused). Asenduvad koolis, arvestuslikult 10 eurot

Lasteaed (asendub pikapäevarühma tasuga toidurahad koolis

alates sügisest 42 eurot kuus, pluss ning pikapäevarühmas)

(Lisa 12)

65,881; 73,002 (Lisa 15)

Muu meelelahutus

5,00 (Lisa 16)

Muud ettenägematud kulud

35,00 (Lisa 17)

Mänguasjad,

raamatud,

meisterdamise tarbed

15,00 (Lisa 18)

MyFitness ujumine

52,00 (Lisa 19)

Nutigeen (huviring lõppes aprill 2019)

29,00 (Lisa 20)

Ravimid

8,00 (Lisa 21)

Sõprade sünnipäevad

10 (Lisa 22)

Taskuraha

50,00 (sama, mis poolõel) (Lisa 23)

Telefoni kuumaks (tõuseb alates 09/2020 kui laps läheb kooli. Hetkel ilma internetita pakett)

4,00

Toit

113,00 (Lisa 25)

Transport

27,00 (Lisa 26)

(Lisa 24)

kulud. Kuivõrd hageja viibib kostja juures 10 päeva kuus ja sellega seoses kaasnevad talle hageja söögikulud ja mõningased elamiskulud (hagejal on kostja juures voodikoht), on hageja nõus vähendama elatist kuni 292 euroni.

Kostja vastus

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot.

Koolikulu. Vaidlus puudub, et laps alustas sügisel 2020.a õpinguid tasulises Tallinna Toomkoolis. Arve nr xxx kinnitab, et oktoobri kuu 2020. a eest oli kooli õppemaks 176,75 eurot (sisaldab õppemaksu 120 eur + koolilõuna 30 eur + pikapäevarühma tasu 18 eur + pikapäevarühma toit 8,75 eur). SEB maksekorraldus nr 2175 tõendab hageja ema poolt 07.10.2020 kantud koolikulu summas 176,75 eurot. Kohus loeb põhjendatud koolikuluks 176,75 eurot kuus.

-

Hügieenikulu. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ja loeb põhjendatud hügieenikuluks 10 eurot.

-

Jalgpallitrenn. Kuna jalgpallitrennid lõppesid 03/2020, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja kohus loeb kuluna 0 eurot.

-

Juuksurikulu. Vaidlus puudub, et laps käib juuksuris. xxx OÜ maksekviitung kinnitab, et hageja kasutab juuksuriteenust summas 12 eurot (I kd, tlk 75).

-

Kasutuseelis. Kasutuseelise on hageja arvutanud järgmiselt. Hageja elab koos emaga Tedre 55-47 asuvas korteris üldpinnaga 102,1 m2 (elamispind 100,4 m2) (Lisa 29). Hageja ainukasutuses on oma tuba suurusega 10,4 m2. Keskmine üürihind samas piirkonnas samaväärse korteri puhul on 10 eurot/m2. Seega on hageja ainukasutuses oleva ruumi hind 104 eurot kuus. Korterit kasutavad kokku 4 inimest. Ühiskasutuses on elutuba/köök 33,6 m2, esik 5,3 m2, pesuruum/vannituba 9 m2, WC 1,5 m2, esik 6 m2 ja veranda 10,3 m2. Kokku on ühiskasutuses 65,7 m2, mille hind on 657 eurot. Jagades ühiskasutuses olevate ruumide hinna neljaga, on hageja osa sellest 164,25 eurot. Hageja ainukasutuses ja ühiskasutuses olevate ruumide hind on kokku 104 + 164,25 eurot = 268,25 eurot. Kummagi vanema osa sellest on 50% ehk 134,13 eurot. Kostja kasutuseelise kuluga ei nõustu ja rõhutab, et E N elab korteris, mis on soetatud pangalaenuga ning kuulub E N’ile. Kostja on seisukohal, et kuna E N’il on võimalik näidata kohtule tegelikku elamiskulu (s.o igakuist laenumakset), siis on hüpoteetilise kasutuseelise arvesse võtmine põhjendamatu. Veelgi enam, hagiavalduse punktist 13 nähtub, et E N on aluseks võtnud ruutmeetri hinna 10 eurot. Kostja hinnangul on see oluliselt suurem, kui E N’i tegelik igakuine kulu. On üldteada, et korteri soetamisel on pangalaenumakse üldjuhul märkimisväärselt väiksem, kui analoogse korteri üürikulu. Võttes arvesse, et laps veedab rohkem kui 1/3 ühes kuus isaga, tuleks aga arvesse võtta ka kostja poolt kantavad elamiskulud (sh arvestada see osa E N’i kuludest maha). Riigikohus on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist.../ Samas märgib Riigikohus, et hageja eluasemekulude kindlaks tegemisel saab arvesse võtta hageja vajadust eluruumi kasutada, mille ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, nagu on märkinud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-69-13 p-des 16-23, kuid hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud, mis kasutuseelise väärtust tõendaksid.

-

Kommunaalkulu. Vaidlus puudub, et elamisega kaasnevad kommunaalkulud (sh vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, üldvesi, elekter, prügivedu, heakorrateenus, lifti hooldus jne). Hageja on tõendanud KÜ xxx arvetega (I kd, tlk 7680), et kommunaalteenused moodustavad 10 kuu keskmise 165,30 eurot kuus. Jagades 165,30:4 pereliikmega, on põhjendatud hageja osa 41 eurot kuus.

-

Klassiraha. 04.09.2019 e-kirjast nähtub, et igal õppeaastal on tavaks teha õpetajatele sünnipäeva kingitus (kinkekaart, lilled ja kommikarp). SEB maksekorraldus nr 1876 tõendab, et hageja on kingiraha tasunud 12,61 eurot (I kd, tlk 84). Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse

klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, käiakse teatrites ja muuseumites, tehakse klassipilte. Kohus loeb põhjendatud klassirahaks 13 eurot.

-

Meelelahutus. Hageja toob meelelahutusena esile nt loomaaia külastuse, kino, Sky park, uisutamine jne. Kostja hinnangul ei saa antud elatisevaidluse puhul arvestada meelelahutuse kulu elatise hulka, kuna selle kannavad mõlemad vanemad otse lapsega koos olles. Kohus leiab, et lapse vajaduste hulka kuulub ka lapse vaba aja kulud ja kuivõrd hageja elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest ja kohus loeb põhjendatud meelelahutuskuluks 5 eurot.

-

Muud ettenägematud kulud. Hageja viitab hagi lisale 17, milles äriühing K on esitanud arve nr xxx maksjale R LA–le/I rühm koristustarvete soetamiseks. Kohus leiab, et nimetatud K arve ei tõenda lapsele minevat kulu. Hageja on menetluse kestel esitanud hulgaliselt tõendeid-kviitungeid, arveid, neid asjaoludega sidumata. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, milliseid muud ettenägematud kulud lapsega seonduvad. Nõndasamuti ei saa kohus praeguses asjas tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad juba lõppenud kulusid (nt lasteaiatasu, jalgpallitrenn jne). Niisamuti lapse igapäevaste üksikute kulude kandmine (jäätis, taskurätikud jne) jääb selle vanema kanda, kelle juures laps parasjagu viibib.

-

Arendamiskulu (mänguasjad, raamatud ja meisterdamise tarbed). Vaidlus nimetatud kulu osas puudub. Kohus nõustub, et koolis omandab laps põhilisi kooliteadmisi, kuid on tavapärane, et väljaspool kooli õpetatakse lapsele ka kodus uusi teadmisi ja oskusi läbi erinevate mängude, käeliste tegevuste ja haridust omandavate raamatute, vihikute abil ning selleks on vaja hankida vahendeid. Kohus loeb nimetatud kuluartikli põhjendatud kuluks 15 eurot.

-

My Fitness ujumine nõue 52 eurot. Kohus leiab, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hageja käib 2xnädalas ujumas spordiklubis MyFitness Rocca al Mare. My Fitness arved (I kd, tlk 126-129) ja E N SEB pangakonto väljavõte tõendab, et hageja ujumiskulu on 43,33 eurot kuus (I kd, tlk 130). Kohus loeb põhjendatud ujumiskuluks 43,33 eurot kuus.

-

Nutigeen nõue 29 eurot. Kuna huviring lõppes aprillis 2019, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja kohus loeb kuluna 0 eurot.

-

Ravimikulu nõue 8 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja esmaabi kaupu. Kohus loeb põhjendatud ravimikuluks 8 eurot.

-

Sõprade sünnipäevakulu nõue 10 eurot. Lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, siis on neil ka kulutused seoses nimetatuga. Arvestades lapse vanust, peab kohus põhjendatud kuluks 10 eurot.

-

Taskuraha. Kostja vastuse kohaselt 7-aastasele lapsele ei ole mõistlik anda taskuraha 50 eurot/kuus. Seda eriti veel olukorras, kus laps saab ema poolt antud taskuraha kasutada üksnes emaga koos olles. Kohus leiab, et taskuraha ei ole põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada, kui palju ning millises osas on ta suuteline oma lapsele taskuraha andma. Juhul, kui lapse ema soovib lapsele sellises ulatuses taskuraha võimaldada, on see tema enda isiklik soov ja väljaminek.

-

Telefonikulu. Lapse ema SEB pangakonto väljevõte tõendab, et 07.07.2020 on Tele2 Eesti AS teenust tarbitud 19,09 euro eest ning jagades 4-ga on põhjendatud telefonikulu 4,70 eurot.

-

Toidukulu. Vaidlus puudub, mistõttu kohus arvestab hageja toidukuluks 113 eurot kuus.

-

Transpordikulu. Kostja nõustub, et käesoleva õppeaasta raames 27 eurot/kuus võib olla lapsega seotud transpordi kulu. Hageja on esitanud Circle K teenindusjaamadest võetud kütusekulu aruande (I kd, tlk 156). Kohus leiab, et kuna laps alustas sel sügisel kooliteed ja liiklussõlmed võivad väikese (7-aastase) lapse jaoks olla keerukad või ühistransporti mingil põhjusel sobival ajal ei lähe, või on koolikott koos trenniasjadega liiga raske, siis kohus tõdeb, et sõiduauto kasutamise vajadus võib hagejal esineda, mistõttu peab põhjendatud transpordikuluks 27 eurot kuus.

-

Kulud riietele ja jalatsitele nõue 1000 eurot aastas. Kostja leiab, et võiks kuluda ca 42 eurot kuus. Kohus võtab riiete ja jalatsite kulude kindlaks määramisel aluseks Tartu Ülikooli uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et Tallinnas elava lapse vanuserühmas 7-12 aastat on kulud riietele ja jalatsitele keskmiselt 63 eurot kuus. Samas märgib kohus, et nimetatud kulu on individuaalne ja ka RAKE uuringus on jõutud järeldusele, et selles vanusrühmas lastel kulub kõige enam riiete ja jalaõude peale, va toit, mis moodustab suurima kulu. Arvestades, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas (7.a), kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid ning nimetatud kuluartikkel on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kohtu arvates on põhjendatud arvestada riietele ja jalatsitele 100 eurot kuus.

-

Sünnipäevakulu. Hageja palub elatisena välja mõista sünnipäevakulu 300 eur. Hageja ema põhjendab, et tal on kaks last, keda ta kasvatab võrdsetel alustel ja põhimõtetel. Mõlemal lapsel on valida sünnipäeval kahe valiku vahel: kas suurem pidu kõigi oma sõpradega või väike kodune koosviibimine parima sõbraga, kuid suurem/ kallim kingitus. Taoline praktika on käigus juba sellest ajast, kui kostja ja hageja ema elasid koos. Kohus nõustub hageja märgituga, et kostja väide, et nii kallilt pole lapse sünnipäeva varasemalt tähistatud, on ebaõige. Lapse sünnipäev peeti Skypargis ka aastal 2018 (Lisa 1). Kohtule esitatud 31.10.2018 e-kirjavahetus kinnitab, et kostja on

varasemalt lapse sünnipäevasid hageja emaga kooskõlastanud ja arvestanud lapse sünnipäevakuluks 400 eurot (I kd, tlk 188). Seega kostja väidab ekslikult, et temaga ei ole lapse sünnipäevasid kooskõlastatud, kuivõrd kostja on andnud sünnipäevapeoks ja selle kuludeks oma nõusoleku. Kuid nagu kohus on eelnevalt segitanud, ei saa praeguses asjas tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad juba lõppenud kulusid.

alus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Võttes 289,39 eurost maha isa vahetu ülalpidamiskulu 96,46 eurot, siis tuleb kostja poolt täiendav igakuine elatis 192,93 eurot.

on enamvähem võrdne ja hinnates kostja varalist seisu leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 192,93 eurot kuus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.