Menetlusosalised ja nende Hageja I XX (ik xxxxxxxxxxx), elukoht Xxx xx-xx, xxx esindajad
Hageja II YY (ik xxxxxxxxxxx), elukoht Xxx xx-xx, xxx Hagejate seaduslik esindaja CC (ik xxxxxxxxxxx), elukoht Xxx xxxx, xxx Hagejate lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Hugo Legal OÜ Endla 15 Tallinn, xxx Kostja QQ (ik xxxxxxxxxxx), elukoht Xxx xx xxx Kostja lepinguline esindaja v.adv Ene Mõtte, AB REMO’s [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 30.11.2020 Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista QQlt (Q) elatis XX kasuks perioodi 07.05.2020-09.12.2020 eest summas 1771,40 eurot ning alates 10.12.2020 igakuiselt seadusega sätestatud elatise minimaalses määras, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 292 eurot, kuni 01.04.2025 ehk lapse täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista QQlt (Q) elatis YY kasuks perioodi 07.05.2020-09.12.2020 eest summas 1771,40 eurot ning alates 10.12.2020 igakuiselt seadusega sätestatud elatise minimaalses määras, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 292 eurot, kuni 06.07.2027 ehk lapse täisealiseks saamiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, haginõue ja põhjendused
1.Hagejad esitasid 07.05.2020 hagi, milles palusid tuvastada hagejate põlvnemine kostjast ja välja mõista elatis seadusega sätestatud minimaalses summas alates 07.05.2019. Hagejate sünnitõendil puudub märge isa kohta, kostja on nende bioloogiline vanema ning seetõttu tuleb tuvastada hagejate põlvnemine kostjast. Kostja on olnud kogu aeg teadlik, et on hagejate vanem. Kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust ning seetõttu tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 07.05.2019. Hageja I igakuised kulutused on 670 eurot ja hageja II igakuised kulutused on 680 eurot, kokku vähemalt 1350 eurot. Kostjal on vara, mille arvelt oma ülalpidamiskohustust täita, ta on menetluse käigus varjanud oma varalist olukorda, tal on võimalik teenida lisatulu, mida kostja ei tee. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas hagi põlvnemise tuvastamise osas. Elatise nõudes vaidleb kostja hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kaotas ta töö, ta tervislik seisund ei võimalda tal leida erialast tööd. Kostja töösuhe xxx OÜ-ga lõppes juulis 2020. Kostjale on määratud osaline töövõime katus kuni 08.09.2022 ning tema sissetulekuks on Eesti Töötukassas saadav toetus 412-444 eurot kuus. Kostja on Võrus asuva kinnistu omanik, mille kinkisid talle tema vanavanemad ja ta elab seal koos vanavanematega. Kostja omandis on sõiduauto Ford, mis on sisuliselt amortiseerunud ning kasutuses liisinglepingu alusel sõiduauto Volkswagen, mille tasumisel aitavad tema vanavanemad. Kostja on nõus tasuma elatist 150 eurot kuus. Menetluse käik
3.Kohus rahuldas 03.08.2020 osaotsusega hagi põlvnemise osas ning tuvastas, et hagejad põlvnevad kostjast. Kohtumenetluse käigus pidasid pooled läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid need jäid tulemuseta.
4.Kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde, pakkusid kompromissina välja elatise summas 250 eurot kummalegi lapsele. Hagejate seaduslik esindaja märkis, et kostja kohtub aeg-ajalt lastega Tallinnas, kus ta töötab. Seetõttu ei vasta tõele väide, et kostja elab koos oma vanavanematega Võrus. Kostja on varakam, kui ta näitab ning võimeline oma ülalpidamiskohustust kandma. Kostja esindaja möönis kohtuistungil, et kostja on leidnud tööd xxxna ning tal on võimalik kasutada
tööandja poolt pakutavat eluruumi Tallinnas. Tema sissetulek on 260 eurot pensionina ning 360 eurot töötasuna. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagejate nõuded on põhjendatud osaliselt . Elatise nõudes on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt • Laste vajadused • Kostja majanduslik seis Kohus käsitleb esmalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ning seejärel analüüsib laste vajadusi ning kostja varalist seisu. Kohaldatav õigus
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kohtotsuse tegemise ajal on 292 eurot. Õigustatud isik võib PKS § 108 alusel nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt
6.Hagejad esitasid elatise ja põlvnemise tuvastamise hagi 07.05.2020, põlvnemise osas tegi kohus osaotsuse 03.08.2020. Kohtupraktikas (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-136-13) on selgitatud, et PKS § 108 eesmärgiks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.
7.Kohus asub seisukohale, et kostja sai teada oma kohustusest põlvnemise nõude esitamisega ning seetõttu ei ole õigustatud hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas enne hagi esitamist. Elatise suurus
8.Seadus sätestab minimaalse elatise suuruse, mis tähendab, et eeldatakse, et laste vajadused on vähemalt minimaalses elatise suuruses põhjendatud ja vajalikud. Jooksva elatise, ehk pärast hagi esitamist nõutava elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS § 96 ja § 97 punkt 1 sätestatust, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste
rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
10.Käesoleval juhul on hagejate igakuiste kulude suuruseks märgitud hagis 670 ja 680 eurot. Kostja on vaidlustanud hagejate ülalpidamiskulude suuruse ja leiab oma 02.10.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et mõistlikud kulutused ühele lapsele oleksid 315-340 eurot kuus, mis omakorda vastaks ka justiitsministeeriumi läbi viidud lapse ülalpidamise uuringus märgitud tavapärasele lapse ülalpidamiskulude suurusele.
11.Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud vastuväide laste vajadustele ja seega elatise suurusele ei ole millegagi põhjendatud ega vasta ka seaduses sätestatud eeldusele. Elatise minimaalse suuruse väljamõistmisel ei mängi rolli asjaolu, et hagejad on oma kulutused näidanud suuremana, kui minimaalse elatise puhul, sest nad ei ole minimaalsest suuremat nõuet esitanud. Hagejate nõuet minimaalse elatise osas toetab ka hagejate ema pangakonto väljavõte (tl 83-84), millest nähtuvad hagejatele tehtavad kulutused ning hagejate ema sissetulek. Elatise vähendamine
12.Kohtu hinnangul saab erandina alla seaduses sätestatud elatusraha alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et
ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda saab aga kohus arvesse võtta juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
13.Kostjal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada asjaolu, et ta varaline olukord ei võimalda objektiivsetel asjaoludel anda lastele ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalses ulatuses. Kostja on menetluses esitanud vastuolulisi väiteid oma varalise seisu kohta. Ta on väitnud, et on töötu ning elab koos vanavanematega Võrus ning Võrus asub kinnistu on tema ainus elukoht. Samuti on kostja väitnud, et ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu töötada. Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et kostja kasutab Tallinnas asuvat tööandja eluruumi ja töötab xxxna osalise tööajaga. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sõidab tõesti ringi mööda Eestit ning viibib aeg-ajalt ka Soome Vabariigis. Kostja maksed on tehtud regulaarselt Tallinnas ja Võrus, millest saab järeldada, et kostjal on olemas elu- või viibimiskoht mõlemas linnas. Kostja vastuväited ei ole omavahel kooskõlas ja seetõttu ei ole kostja tõendid ja väited ei ole need ka usutavad. Seetõttu ei ole tõendatud ka kostja väited selle kohta, et tal puudub objektiivselt võimalus oma lapsi ülal pidada seadusega sätestatud minimaalses määras.
14.Kohus leiab, et hagejate nõue seadusega sätestatud minimaalse elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista elatis mõlema lapse ülalpidamiseks seadusega sätestatud minimaalses määras, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord
15.Hagejad soovisid määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord. TsMS § 445 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 5. kuupäevaks, nagu hagejad seda soovinud on, laste ema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, märkides maksekorralduse selgitusse kellele ja millise perioodi eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab tagasiulatuva elatise kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete
kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagi hind mõlema lapse puhul 2628.- eurot (9 x 292). Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsuse põhjendusi on osaliselt muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021 otsusega nr 2-20-6693.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.