1.Rahuldada J. T. hagi V. T. vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 30. detsembri 2020 kohtumäärusega nr. 2-19-16189 J. T.lt V. T. (sündinud xxx) kasuks välja mõistetud elatist alates 15.10.2020.
Välja mõista J. T.lt elatis igakuise elatusrahana V. T. (isikukood xxx) kasuks alates 15.10.2020 summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus kuni V. T. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. xxx, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on J. T. hagi V. T. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu 30.12.2019 määruse nr. 2-19-16189 alusel on ta kohustatud maksma kostja ülalpidamiseks elatist 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Kompromissi sõlmimisel oli hagejal kindel sissetulek ja lootus, et jaanuaris 2020 saab endale töökoha. Kahjuks tööle ta ei saanud ja oli sunnitud jääma töötuna arvele Eesti Töötukassas. 2020.veebruaris ja märtsis lootis et leiab töökoha, kuid seoses tekkinud olukorraga Covid-19 põhjusel katsed leida endale töökoht ebaõnnestusid. Tänase päeva seisuga on hageja töötuna arvel Töötukassas. Otsib tööd. Viimaste kuude sissetulek oli järgmine: 2020.a märtsis 122 eurot töötutoetus, mis oli määratud ajavahemikuks 03.12.2019 kuni 01.03.2020, aprillis 23.64 eurot koolituse stipendium; mais 53.76 eurot - koolituse stipendium. Vara puudub. Üürib korterit. Kommunaalmaksed ja elatise lapsele on sunnitud tasuma, võttes võlgu sugulastelt. Hageja on võimeline maksma elatist summas 120 eurot kuus. (tl. 4-28).
2.21.05.2020 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite (AS Swedbank konto(de) 6 kuu väljavõtte(d) esitamiseks. (tl. 29-30) Hageja esitas kohtule hagiavalduse täienduse 31.05.2020, lisades hagile täiendavad dokumentaalsed tõendid. Täienduse kohaselt on ta pöördunud paljude tööandjate poole, kuid ei ole tööd leidnud, osaleb tööturukoolituses. Märkis veelkord, et kompromissi sõlmimise ajal oli 100% kindel selles, et saab jaanuaris tööle. (tl. 35-45)
3.Hageja esitas 09.07.2020 vastuväite kostja esindaja vastusele, milles teatab, et: Ta ei ole keeldunud ega keeldu maksmast elatist oma tütrele. Kompromissiga nõustudes sai ta töötutoetust, samuti pidas läbirääkimisi X OÜ-ga tööle asumise üle ning oli kindel, et saab tööd. Seoses COVID-19-ga tekkisid probleemid tööle asumisega. Maksis elatisraha võimaluste piires (võttis raha laenuks). Tema materiaalne olukord on võrreldes eelmise aastaga halvenenud, ta on pöördunud sotsiaalabiameti poole abi saamiseks. Naine, kellega praegu elab, on rase, ta sünnitab oktoobris 2020. Peab mõtlema ka tulevasele lapsele ning raseda naise eest hoolitsema. Korter, milles hageja elab, kuulub hageja õele alates 2003. aastast, seaduslik abielu kostjaga oli sõlmitud 2011. aastal.
Auto ostis ta pärast abielulahutust, võttes raha laenuks firmalt X, kuid seoses maksevõlgnevustega võttis firma auto ära. Pangakontole laekuva raha on ta laenanud, võlakirjad on olemas. Tütre raha on hoiul SEB Panga kontol. Mingeid tšekke ta ei kogu. Lisasissetulekuid tal ei ole, praktika läbis firmas X OÜ. Foto, mille kostja esitas, on tehtud praktika ajal. Hasartmänge ei ole mänginud, oli aga ettevaatamatu, tehes makseid oma pangakontolt oma sõbra palvel. Tema, D. G., mängis ja saab seda fakti kinnitada. Kujunenud olukorras aitab teda oma võimaluste piires tema ema. Pärast lahutust sai kostja elamiseks korteri (aadressil xxx, milles praegu elab hageja), kuid kostja keeldus selles elamast. Hageja palub temalt kostja õigusabikulusid mitte välja mõista. (tl. 76-81)
KOSTJA VASTUS
4.Kostja lepinguline esindaja esitas 26.06.2020 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ja palub jätta väljamõistetud elatise suuruse muutmata alljärgnevatel põhjendustel: Asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt kohtumäärusele/ kompromissile, ei ole oluliselt muutunud, lisaks hõlmas kokkulepe ka hageja võlgnevuse nõudest loobumist. Hageja tulud tulenevad eelkõige hageja ema äritegevusest, millisega tegeletakse hagejaga koos. Äritegevuseks on eelkõige bankettide korraldamine ja toitlustusasutus „x“ (asukoht xxx). Hageja varjab oma tulusid ja tegevust ning sissetulek ongi väidetav laen sugulastelt, mis on tegelikult varjatud töötasu. Hageja vara on ostetud sugulaste nimele. Väidetav üürikorter osteti kooselu ajal hageja õe nimele laenuga ning tasuti laenumakseid. Nagu eelnevalt rõhutatud töötasu maksab hagejale tema ema ning hageja kasutatav uuemapoolne sõiduauto Volvo on tõenäoliselt vormistatud hageja ema või tema äri nimele. Juba kooselu ajal kostja seadusliku esindajaga kasutas hageja enamjaolt sularaha. Pangakonto väljavõttest nähtub, et poole aastaga on hageja pangakontole laekunud sissetulekuid ca 600 eurot kalendrikuus, arvestamata sularaha sissetulekuid ja teisi hageja pangakontosid. Seega on hageja sissetulek kohustuste täitmiseks piisav. Piisavust näitab ka asjaolu, et ainult jaanuaris 2020 kulutati hasartmängudele 330 eurot, veebruaris on hageja kulutanud hasartmängudele 130 eurot. Hagejal on ka lapse nimele avatud konto, mida ta kasutab. Väidetav sunnitud töötuna arvel olek Eesti Töötukassas ja hageja töö otsing on näilik. Tõenditest selgub, et käiakse koolitustel väikeettevõtjatele. Seega pigem täiendatakse teadmisi oma olemasoleva äri toimimiseks. Esitatud nimekiri äriühingutest, kuhu väidetavalt on pöördutud on näilik, kuna need on hageja ema äripartnerid ja tuttavate äriühingud. Tänaseks on kostja seaduslik esindaja saanud teavet, et hageja kogub tuttavatelt laste asjade ostutšekke, seega püütakse tekitada kunstlikult näivust, et kulutatakse lapsele olulisi summasid ning on tõenäoline, et selliseid tšekke asutakse ka tõenditena esitama. Käesoleval ajal on kostja seaduslik esindaja sattunud raskesse olukorda, seoses koondamisega on kaotatud töö ja sissetulek. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. (t. 56-69). 29.06.2020 esitas kostja esindaja kohtule täiendavad tõendid (konto väljavõtted, tl. 72-73)
KOHTUISTUNG
5.04.11.2020 kohtuistungil esitas hageja lepinguline esindaja täiendavad tõendid hageja töötamise ja hagejale lapse sündimise kohta. Esindaja sõnul on asjaolud alates kompromissi kinnitamisest
muutunud seoses sellega, et hageja sai teada, et tema elukaaslane on rase. Soovis alustada oma äriga, aga see ebaõnnestus, tööd ei olnud, ta ei valda eesti keelt, seetõttu on probleemid tööga. Hageja ütluste kohaselt tuli koos elukaaslasega käia arsti juures, osta ravimeid. Tööd otsis nii Narvas kui siin regioonis, kuid ei leidnud. Kompromissi sõlmimise ajal ei töötanud, tal olid säästud, mis lõppesid juba enne maikuud. Sõiduauto, mis oli mittemaksmise tõttu ära võetud, on vormistatud firma nimele ning vahel antakse talle kasutamiseks. Praegu on selle autoga. Kasiinos käimise keeldu ei ole, kunagi oli. Praegune tulu on natuke rohkem kui 200 eurot kuus, ema andis laenu ja praegu saab töötasu miinimummääras, Corona-viiruse tõttu on raske teenida. Hageja on võimeline maksma 145 eurot kuus, kuna praegu on suured kulud seoses teise lapsega. Kostja esindaja teatel jäävad nad oma vastuväidete juurde. Juhivad tähelepanu sellele, et väidetavad varad on hagejal tegelikult sugulaste nimel, töötatakse ema ühingus ja tulu ei ole jälgitav ja arusaadav. Näiteks, kui 1. oktoobrist eksisteerib tööleping, on arusaamatu, mis raha eest töötati eelneval ajal. Hagejal on komme mängida hasartmänge ja selleks on ta alati raha leidnud, seda on näha ka tema enda esitatud väljavõtetest. Kuna tal sündis oktoobris laps, siis pakuvad sõlmida uus kompromiss 250 eurot kuus alates oktoobrist. Esindaja märkis, et eelmine kompromiss sõlmiti ka osaliselt sellepärast, et kostja loobus aastasest võlast. Pooled nõustusid asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite, sh menetluskulude nimekirjade, esitamiseks kuni 13.11.2020, teise poole arvamuse esitamiseks kuni 20.11.2020. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.11.2020 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 88-95).
6.Kostja esindaja esitas 13.11.2020 kohtule seisukoha, milles: Jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja seaduslik esindaja märgib, et käesoleval ajal on hageja väidetav materiaalne olukord igal juhul parem, kui kostja seaduslikul esindajal. Tema ainsaks sissetulekuks on töötukassalt saadav hüvitis ca 290 eurot, mille tasumise viimane kuu on detsember 2020 ning siis jääb ta üldse sissetulekuta; Ainus asjaolu hageja varalise seisundi muutumisel on tekkinud alles oktoobris 2020 – st lapse sünd. Juhul, kui kohus arvestab antud asjaoluga on põhjendatud elatise määra muuta alates lapse sünnist ning mitte alla 200 euro (mis oli ka kostja kompromisspakkumiseks). Kostja taotleb, et juhul kui elatist vähendatakse, määratakse kõrvaltingimusena, et elatise suurus ei või olla alla vastava protsendi Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (ei või olla väiksem kui 34% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Hageja majanduslik seis ei ole selge, kuna sissetulekuid ning vara varjatakse. Hageja pangakonto käive ei vasta hageja väidetele; väited, et võetakse laene, on jäänud paljasõnalisteks. Millist töötasu hageja tegelikult saab, ei ole võimalik tõendada, kuna töötatakse oma ema juhitavas äriühingus. Ei ole eluliselt usutav, et väidetavalt niivõrd aktiivsete ja pikaajaliste tööotsingute tulemusena asuti tööle alampalgaga oma ema ettevõttesse. Asjaolu, et sissetulekuid varjatakse, ilmestab osalemine hasartmängudel ning olulise väärtusega sõiduauto valdamine. Kusjuures hageja väide, et seoses raskustega on ka sõiduauto krediidiasutusele tagastatud, on ümberlükatud hageja enda omaksvõtuga, st hageja kasutab sõidukit tänaseni (sh sõideti sellega ka kohtuistungile). Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui elatist siiski muudetakse, palutakse arvestada eeltoodud seisukohti. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 851,04 eurot, tunnihinnaga 144 eurot tund (sh käibemaks). Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, samuti mõista välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud korras. (tl. 115-116).
7.Hageja esindaja esitas 13.11.2020 seisukoha, milles jäi esitatud hagi juurde. Hageja leiab, et õige otsuse tegemiseks kohtul tuleb analüüsida, millised on kummagi vanema võimalused lapse
ülalpidamisel ja millised on lapse reaalsed vajadused. Praegusel momendil on koroonaviiruse ja majandusliku kriisi tõttu piiratud võimalused raha teenimiseks. Tekkinud olukorras on vajalik, et elatisraha määramine vastaks nii lapse kui ka vanemate huvidele ja majanduslikele võimalustele. Alates 2020 hageja otsis endale töökohta. Hageja osales perioodil märts-juuni 2020 seminaridel „Väikeettevõtja“ ja muudel ettevõtlusega seotud seminaridel. Plaanis oli kirjutada äriplaan, kuid majandusliku kriisi tõttu ei olnud otstarbekas seda teha, majandus on languses. Hageja üritas leida endale töökohta teistes firmades, kuid see ebaõnnestus. Hageja töötab miinimumtasu eest alates oktoobrist 2020. Paar kuud saab ta veel toimetulekutoetust ja seejärel jääb vaid töötasu. Ettevõte ei saa talle pakkuda suuremat töötasu, sest vaid alustas oma tegevust. Kohtumenetluse käigus sündis hagejal laps. Seega on hageja ülalpidamisel kaks alaealist last. Lisaks laste ülalpidamiskohustusele on hagejal vajadus ka enda ja oma naise, kes viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel, ülalpidamiseks. Kompromissi arutamise käigus tegi hageja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summas 175 eurot. Kuivõrd hageja sissetulekuks on tema töötasu ja vahepeal ta sai toimetulekutoetust, siis tuleks otsuse tegemisel arvestada ka lapsele määratud riiklike toetuste summaga, mida tuleks maha arvestada elatisraha miinimumsummalt. Hageja leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid varasemas kohtumenetluses kompromissi, mille kohus kinnitas 30.12.2019.a. määrusega ts. asjas 2-19-16189, siis ei ole eriti otstarbekas analüüsida varasema menetluse asjaolusid. Hageja esitab kohtule andmed enda varalise seisundi kohta 2019. lõpu seisuga ja pangakonto väljavõtte viimaste kuude kohta ehk aktuaalsed laekumised. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Juhul, kui kohus otsustab jagada menetluskulusid teisel viisil, palub hageja kindlaks määrata tema menetluskulud. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 600 eurot, maksumusega 120 eurot tund (sh käibemaks). (tl. 121-142)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja J. T. ja kostja seaduslik A. T. on xxx sündinud V. T. vanemad. Viru Maakohtu 30.12.2019.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16189 kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt kostja J. T. kohustub maksma igakuiselt elatist V. T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 17.10.2019 summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni V. T. täisealiseks saamiseni, so. xxx ning hageja seaduslik esindaja loobus tagasiulatuva elatise nõudest ajavahemikul oktoober 2018 kuni oktoober 2019. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise tütre V. T. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 120 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et ta pole tööd leidnud ning oktoobris peaks sündima teine laps. 04.11.2020 kohtuistungil nõustus hageja elatisega summas 145 eurot kuus; hagejal sündis xxx tütar E. T. ning hageja asus alates 01.10.2020 tööle OÜ-s X (tl. 91-93, 94). 13.11.2020 seisukohas nõustus hageja elatisega summas 175 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja hagi ei tunnista. Kostja esindaja teatel ei ole töötus aluseks elatise vähendamisel, kostja seadusliku esindaja hinnangul on hagejal varjatud sissetulekud, tema vara on registreeritud sugulaste nimele, töötab sugulastele kuuluvas ettevõttes, seega on tegelikud sissetulekud märgitust suuremad. Hageja on hasartmängusõltlane. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et on nõus elatise summaga 250 eurot kuus alates teise lapse sünnist, so alates xxx. Kostja arvamuse kohaselt on see ainus alus elatise vähendamiseks. 13.11.2020.a seisukohas nõustus elatise määra muutmisega alates lapse sünnist ning mitte alla 200 euro kuus (mis oli ka kostja kompromisspakkumiseks). Kostja taotles, et juhul kui elatist vähendatakse, määratakse kõrvaltingimusena, et elatise suurus ei või olla alla vastava protsendi Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäära (ei või olla väiksem kui 34% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära).
9.Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
11.Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Seega on väär hageja esindaja arusaam sellest, et kuna kohus varasemas menetluses kinnitas pooltevahelise kompromissi, siis „ei ole eriti otstarbekas analüüsida varasema menetluse asjaolusid“, kuna nii seadusest, so TsMS § 459 lg 1 ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on kohtul kohustus elatise muutmise (vähendamise) korral hinnata eelneva menetlusega seotud asjaolusid. Kohus jääb siinjuures 21.05.2020 hagi käiguta jätmise määruses äratoodud põhjenduste juurde, mille kohaselt „Hageja palub käesoleval juhul muuta Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Tegemist on kompromissmäärusega, millega kinnitati kostja, so J. T. poolt väljapakutud kompromiss. Kohus, võrreldes tsiviilasja nr. 2-1916189 ja käesoleva asja materjale, tuvastas, et juba eelneva menetluse ajal oli J. T. arvel Eesti
Töötukassas, seega ei saa öelda, et oleks toimunud asjaolude suur muutus (kui hageja oleks kompromissi sõlmimise ajal töötanud ja seejärel jäänud töötuks, siis oleks võinud öelda, et on toimunud asjaolude oluline muutus). Kohus nõustub sellega, et praeguseks on hageja sissetulekute suurus muutunud, kuid samas ei ole hageja märkinud, mida on teinud töö leidmiseks. Ainuüksi väljend „otsin tööd“ ei tähenda ja ei tõenda aktiivseid tööotsinguid, samas ei anna töö puudumine iseenesest alust elatise summa vähendamiseks, kuna hageja peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida ülalpidamist nii endale kui ka lapsele. Seega, kohus praeguseks ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust 30.12.2019 kompromissmäärusega kinnitatud elatise summa muutmiseks/vähendamiseks.“
12.30.12.2020.a kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-19-16189) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et kostja J. T. tegi ise kompromissettepaneku, milles nõustus elatise maksmisega seadusega ettenähtud miinimummääras ning sellest lähtuvalt kohus kompromissi ka kinnitas. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise muutmiseks kas isiku töövõimetus või teise lapse/laste olemasolu. J. T. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud töövõimetus, seega on ainsaks mõjuvaks põhjuseks teise, xxx sündinud lapse olemasolu. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolude olulist muutust kuni 15.10.2020, so kuni J. T.l teise lapse sünnini, kelle suhtes ta on samuti kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Käesolevaks hetkeks on hagejal 2 last, so kostja V., kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis ning laps Evelina, kes elab koos hagejaga ning kellele ta on kohustatud ülalpidamist andma. Ülaltoodust lähtuvalt võib öelda, et alus elatise suuruse vähendamiseks tekkis hagejal alates 15.10.2020.
13.Kohus tegi 05.11.2020 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 97). Maksu- ja Tolliameti 06.11.2020.a vastuse kohaselt moodustas J. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019 kuni 30.09.2020 925,36 eurot, so keskmiselt 77,11 eurot kuus (tl. 101-103). Hageja poolt kohtule esitatud Eesti Töötukassa 12.12.2019.a otsuse kohaselt on hageja 29.05.2019 töötuna arvele võetud ning 12.12.2019.a otsusega on hagejale määratud töötutoetus, päevamääraga 5,65 eurot kuus (tl. 24-25). Hageja poolt esitatud Eesti Töötukassa 01.10.2020.a otsuse kohaselt hageja töötuna arvelolek lõpetatud 30.09.2020. (tl. 89-90). Hageja esitas kohtule alaealise E. T. sünnitõendi (tl. 94) ja OÜ-ga X 01.10.2020 sõlmitud töölepingu (tl. 91-93). Maksu ja Tolliameti 06.11.2020.a vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja A. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019 kuni 30.09.2020 6 222,36 eurot, so keskmiselt 518,53 eurot kuus (tl. 105-111). Kostja seaduslik esindaja esitas kohtule 21.05.2020 koondamisteate ja töölepingu ülesütlemisavalduse, millest nähtub, et tööleping lõpetatakse seoses OÜ X pankrotimenetlusega (tl. 67-68). Kostja seaduslik esindaja esitas samuti konto väljavõtted, millest nähtuvad nii OÜ X, kui ka Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksed (tl. 72-73, 118)
14.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt 19.05.2020 esitatud konto väljavõtted (konto väljavõte ei pruugi kajastada kõiki sissetulekuid/väljaminekuid; elatise maksmisega seotud info kajastab perioodi enne hagi esitamist – seega ei ole see käesoleva vaidluse esemeks, tl. 7-23); 31.05.2020 esitatud arved ja 13.11.2020.a konto väljavõtte (tl. 126, elamispinnaga seotud kulude kandmise kohustus on samuti ka kostja seaduslikul esindajal, tl. 38-40), samuti 09.07.2020 esitatud skrinnid SMS-dest (SMS-id oleksid sobivaks tõendiks siis, kui menetluse esemeks oleks suhtluskorra määramine, tl. 79-81), kuna need ei oma olulist tähtsust elatise vaidluse lahendamisel ning kannavad pigem informatiivset tähendust. Seega ei anna kohus nimetatud tõenditele sisulist hinnangut. Hageja poolt esitatud Tööturukoolituse osavõtulehtede (tl. 41-42) ja väljastatud tunnistuste (tl. 137, 140-142) osas märgib kohus, et need oleks omanud olulist tähtsust juhul, kui koolitused oleks andnud tulemusi, so hageja oleks avanud oma ettevõtte, asunud tööle FIE-na, jne. Antud juhul kannab info koolitustest samuti informatiivset tähendust, seega ei anna kohus nimetatud tõenditele sisulist hinnangut.
Hageja poolt 31.05.2020 esitatud konto väljavõttest (tl. 43-45) nähtub hageja poolt hasartmänguasutuse/kasiino sage külastamine ning hageja ei ole tõendanud, et maksed on tehtud teise isiku eest, nagu ta väidab – ei ole loogiline, et hageja lihtsalt viibis kasiinos ning kasutas pangakaarti teise isiku huvides – seega, kui hagejal on olemas rahalised vahendid hasartmängudeks, siis on tal vahendid ka elatise maksmiseks. Hageja poolt 13.11.2020 esitatud konto väljavõttest nähtub, et hagejale on Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt määratud toimetulekutoetus (tl. 127-136) Väidetavalt on hageja sunnitud võtma laenusid kostjale elatise maksmiseks. Hageja ei ole oma väidet millegagi tõendanud.
15.Kohus jätab tähelepanuta kostja seadusliku esindaja poolt esitatud fotod x, kuna antud fotod on tehtud perioodist, mis oli oluliselt enne hagi esitamist (tl. 61-62), seega ei oma nad tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja seadusliku esindaja poolt esitatud väljavõtte tööpakkumistest, kuna antud väljavõte tõendab küll seda, et tööpakkumised on olemas, kuid käesoleva asja lahendamise seisukohalt omab see pelgalt informatiivset tähendust (kohus kahtleb selles, kas hagejale oleksid erialaliselt sobinud kõik nimekirjas märgitud tööpakkumised, tl. 63-66)
16.Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid J. T.l puuduvad, ta on kantud liiklusregistrisse 2 sõiduki, millest üks kuulub tema emale, teine X OÜ-le, kasutajaks (tl. 148-149, 151). Kinnisvara hagejal puudub (tl. 152). Kostja seadusliku esindaja väide, et hageja vara on registreeritud sugulaste nimele ei ole antud juhul tõendatud, kuna kohus saab lähtuda ainult ametlikest andmetest. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. A. T.le kuulub sõiduauto KIA CEED, reg.märgiga XXX, 2008.a väljalase (tl. 150) . Kinnisvara kostja seaduslikul esindajal puudub (tl. 153).
17.Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast kompromissi määruse tegemist, so 15.10.2020 on hagejal sündinud veel 1 laps, kes elab koos hagejaga ja kelle ülalpidamise kohustus hagejal on. Seega võib öelda, et hageja ülalpidamisel on 2 last, hageja väitel moodustab tema töötasu alates 01.10.2020, so tööle asumisest, miinimummäära, so 584 eurot kuus. Hageja väitel puudub ettevõttel võimalus tasu maksmiseks suuremas ulatuses, kuna ettevõte alles hiljuti alustas tegevust. Kohtul on kahtlus selles, et ettevõttel puudub võimalus tasu maksmiseks suuremas ulatuses, kuna ettevõte OÜ X tegutseb alates 2011. aastast ning ettevõtte omanikuks on hageja ema (tl. 147), samas tuleb kohtul lähtuda kohtule esitatud tõenditest, sh töölepingust. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus hindama seda, et hageja teine lapse ei osutuks elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, so kostja. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks 1 laps (kostja), ta on arvel Eesti Töötukassas, tema igakuine sissetulek moodustab keskmiselt 320-330 eurot kuus.
18.Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr 2-16-16189 puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud
miinimummääras, seda enam, et menetlus lõpetati kostja poolt väljapakutud kompromissi kinnitamisega. Samuti oli 2019. aastal hagejal ülalpidamiskohustus ainult ühe lapse, so V. suhtes. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub. Hageja esindaja väitel tuleks võtta arvesse kostja seadusliku esindaja poolt saadavaid toetusi (peretoetus 1 lapse kohta moodustab käesoleval ajal 60 eurot kuus). Toetustega arvestamise osas peab kohus vajalikuks selgitada, et nimetatud toetusi on põhjendatud võtta arvesse elatise määramisel seadusega sätestatud määras või elatise vähendamisel 1⁄2 toetuse summa võrra, mitte aga elatise olulisel vähendamisel. Pealegi on samade toetustega kaetud ka hageja teise, tema ülalpidamisel oleva lapse vajadused ning hageja elukaaslase ülalpidamine on tagatud tema poolt saadava vanemahüvitisega.
19.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 175 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja nõustus elatise määraga 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34% miinimumpalgast, mis käesoleva ajal moodustab 198,56 eurot. Hageja väitel on tema sissetulekuks töötasu miinimumpalga ulatuses, so summas 584 eurot kuus, seega lähtub kohus otsuse tegemisel just nimelt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast.
20.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste (kostja ning E. T.) vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 30.12.2019.a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-16-16189) väljamõistetud elatiste suurust, kuid mitte alates hagi esitamisest, vaid alates teise lapse sünnist, so 15.10.2020 ning mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast, so 584 eurot kuus, mis kuulub jagamisele 3-ga (hageja ja kahe lapse vahel), so keskmiselt summas 195 eurot inimese kohta kuus. Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 195 euroni kuus. Antud summa on ligilähedane summaga, millega nõustus kostja seaduslik esindaja.
21.Kohus mõistab hagejalt välja tütre V. T. ülalpidamiseks elatise alates 15.10.2020 summas 195 eurot kuus kuni V. T. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. xxx, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
22.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
24.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. Seoses sellega ei anna kohus sisulist hinnangut hageja ja kostja lepinguliste esindajate menetluskulude põhjendatusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.