Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2020, Narva
Tsiviilasja number
2-20-13792
Tsiviilasi
I B - S hagi D S vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: I B - S (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX lisa- aadress: XXX Kostja: D S (isikukood XXX, elukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
27.10.2020 kohtuistungil
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud I B- S esitas 22.09.2020 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja D S vahel sõlmitud abielu. Hageja sõnade kohaselt on peres olnud pidevalt vägivald. Hageja lootis, et peale lapse sündi kostja muutub, kuid seda ei juhtunud. Hageja on kolinud lapsega Ida – Virumaa Naiste Tugikeskusesse.
Kostja ei ole nõus lahutamisega ja arvab, et hagi on esitatud selleks, et lahutada teda oma lapsest. Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus andis pooltele leppimiseks ühe kuu ning palus leppimise korral hagejal hagiavaldus tagasi võtta. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagi tagasi võtnud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 03.10.2019 Valgevene asutuste poolt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.