Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-7263 V-N P oma seadusliku esindaja A Pi kaudu esitas 19.05.2020.a elatise nõude J Pi Pi vastu. Hageja palub alammääras elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva alammääras elatise väljamõistmist alates 01.04.2020.a. Hageja kohtuistungil palus elatise välja mõista alates 01.05.2020.a. Hageja vanemate kooselu lõppes septembris 2020.a Kostja lubas osaleda hageja ülalpidamises, kuid ei ole seda teinud. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata nii tagasiulatuva kui edaspidise elatise nõudes. Kostja on hoolitsenud lapse eest hageja emaga võrdselt. Laps elas peale vanemate lahkukolimist võrdselt kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapse elukorraldus muutus riiklikult kehtestatud eriolukorra ajal. Kostja sooviks on endine elukorraldus, kus laps elas kummagi vanema juures, taastada. Hageja ema esitas ootamatult ja poolte kokkuleppe vastaselt kohtusse hagi. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi edaspidise elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust puudub alljärgnevas: A P ja J P P on V N Pi vanemad. Laps on sündinud 10.09.2011.a. Hageja on kostja ainuke laps, hageja seaduslikul esindajal on veel üks alaealine laps. Pere elas koos kuni 2019.a septembri lõpuni. Sealt edasi elas V N P kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Käesoleval ajal elab V N P koos emaga. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hageja kulude suurus võib siiski teatud juhtudel oluline olla. PkS § 99 lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus ei hinda käesoleval hageja vajaduste põhjendatust. Esiteks, kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja vajadustele ja kuludele. Teiseks, kuna vaidluses puuduvad muud isikud, kelle vajaduste katmine võiks elatise väljamõistmisel halveneda ja kolmandaks, kuna kostja ei ole väitnud, et tal ei ole teatud osas võimalik hageja vajadusi katta. Poolte seletustest ilmneb, et laps elas terve 2020.a aprillikuu koos isaga ning oli isa ülalpidamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selles, et osales hageja ülalpidamises alates maist 2019.a. Kostja on esitanud väited selles, et ta on last varasemalt üleval pidanud ja soovib, et laps viibiks edasiselt sageli tema juures ning kostja hakkab hagejat vahetult ülal pidama. Nimetatud väited ei oma vaidluses tähtsust, kuna käesoleval ajal kostja hageja ülalpidamises ei osale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista alammääras elatis. Käesoleval 2020.aastal on alammääras elatise suuruseks 292 eurot. Hageja palus välja mõista tagasiulatuva alammääras elatise perioodi 01.04.2020.a kuni 18.05.2020.a eest. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

2-20-7263 Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine põhjendatud. Esiteks elas hageja 2020.a aprillis kostja juures, seega on tagasiulatuva elatise nõudeperiood ainult 01.05.2020.a kuni 18.05.2020.a. Teiseks arvestab kohus seda, et hageja pole väitnud ega tõendanud, et nõudis kostjalt elatise tasumisest enne kohtusse pöördumist. Kolmandaks ei ole tõendatud, et elatise mittetasumine oleks toonud hagejale kaasa kahjulikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise summas 292 eurot alates 19.05.2020.a. Kohus ei seo elatist alampalga suuruse muutumisega, kuna hageja ei ole seda taotlenud. Tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Täitmise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda tema kontole. PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 5.kuupäevaks. Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus jätab taotluse lahend viivitamata täidetavaks tunnistada rahuldamata. Esiteks ei ole kostja varasemalt elatist tasunud ning pooled on lapse kulud suutnud jagada ilma kohtuta ja lapse vajadused ei ole seeläbi kahjustada saanud. Teiseks ei nähtu, et ajal, kus laps on elanud koos emaga alates maist 2020.a, oleks lapse eluviisis olnud rahaliste vahendite puudumise tõttu selliseid puudujääke, mis tingiksid erandlikult jõustumata kohtulahendi täitmisele pööramise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. Hageja kulud on õigusabikulud 1193,7 eurot. Kostja palub jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt. Kohus arvestab kulude jagamisel seda, et alammääras elatise nõudmine on õiguslikult nii lihtne nõue, et ei eelda esindaja eriteadmisi. Üldjuhul alammääras elatise nõuetes pooltel lepingulised esindajad puuduvad. Nii hageja kui ka kostja vaba valik oli esindaja võtmine ning teine pool ei peaks kandma tekkinud õigusabikulusid. Kohus arvestab menetluskulude jagamisel ka seda, et laps viibis terve aprilli 2020.a isa juures ja juba 19.05.2020.a esitas hageja seaduslik esindaja elatise nõude, eelnevalt kostjaga elatise tasumist arutamata. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.