CC hagi YY vastu elatise välja-mõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi esindajad ringkonnakohtus Kents Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-104987 muutmata.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud CC (hageja) hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis 19. detsembri 2019. a otsusega hageja hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. mai 2020. a otsusega Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi elatise nõudes täielikult ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõudes osaliselt ning jättis menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja esitas
1.juulil 2020 Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 28. septembri 2020. a määrusega menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 5. detsembril 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga, millega palus kostja poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata maakohtus 650 eurot (käibemaksuta). 14. mail 2020 palus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kostja poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata ringkonnakohtu menetluses 3 tunni eest 300 eurot (käibemaksuta) ning 4 tunni eest 624 eurot (käibemaksuga), kokku 924 eurot. Lisaks palus hageja hüvitada riigilõivu summas 50 eurot ja välja mõista seadusjärgne viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kassatsioonimenetluses hagejal menetluskulusid ei tekkinud.
3.Kostja vaidles maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1574 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise. Maakohus leidis, et hageja menetluskulu riigilõivu 50 euro osas ei olnud põhjendatud, kuna hageja ei tasunud apellatsioonimenetlusega seoses riigilõivu. Kohtu hinnangul olid täies ulatuses põhjendatud hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulud 6 tunni ja 30 minuti eest summas 650 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on kohtupraktika kohaselt mõistlik. Samuti olid täies ulatuses põhjendatud hageja ringkonnakohtu menetlusega seoses kantud lepingulise esindaja menetluskulud 7 tunni eest summas 924 eurot. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3 tunni ulatuses mõistis kohus välja käibemaksuta. Hiljem hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kohus mõistis ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4 tunni ulatuses (tunnitasuga 130 eurot) välja käibemaksuga. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 830 eurot ületavas osas. Kostja palub hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 830 eurot, millest maakohtus kantud menetluskulud on 350 eurot (ilma käibemaksuta) ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4 tunni eest on 480 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtus kantud menetluskulud 6 tunni ja 30 minuti ulatuses põhjendatud. Hageja ei saa nõuda 21. septembril 2019 arvamuse koostamise eest menetluskulude hüvitamist 1 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 150 eurot, kuna vastavat dokumenti ei ole 21. septembril 2019 kohtule esitatud. Hageja menetluskulud 1. oktoobri 2019. a kohtuistungil 1 tunni ja 30 minuti eest summas 150 eurot ei ole põhjendatud, kuna kohtuistung kestis 1 tund. Menetluskulud 2 tunni eest suuruses 200 eurot kliendiga nõupidamise ja vastuse koostamise eest ei ole põhjendatud ning vastuse koostamiseks kulus esindajal kõige rohkem 1 tund. Mõistlikud hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus on 350 eurot, s.o ajakulu 3 tundi ja 30 minutit tunnitasuga 100 eurot. Kostja leiab, et ringkonnakohtus kantud menetluskulud on osaliselt tõendamata. Menetluskulude nimekirjas on märgitud hageja esindaja Liisi Kentsi 17. jaanuaril 2020 Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsusega tutvumine ja analüüs ning apellatsioonkaebuse koostamine. E-toimikus sai Liisi Kents asjale juurdepääsu 20. aprillil 2020, mistõttu pole
17.jaanuari 2020. a tööd 3 tunni ulatuses õigustatud ning on tõendamata. Mõistlikud hageja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus on 480 eurot, s.o ajakulu 4 tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta).
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 2 (4)
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 830 eurot ületavas osas. Seega ei vaidlusta kostja hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid 830 euro ulatuses ega viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
10.Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures on maakohus õigesti arvestanud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele kulunud aega. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes kostja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
11.2.Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks
5.detsembri 2019. a menetluskulude nimekirjas toodud hageja lepingulise esindaja
21.septembril 2019 avalduse koostamiseks kulunud aja 1 tund ja 30 minutit, kuigi nimetatud kuupäeval ei ole hageja kohtule ühtegi dokumenti esitanud. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud 20. septembril 2020 menetlusdokumendi „Hagi täpsustus ja täiendavate tõendite esitamine“. Hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et nimetatud dokumendi koostamise eest oleks enne
21.septembrit 2019 menetluskulusid arvestatud. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et nimetatud kulu arvestamine on põhjendamatu. Menetluskulude nimekirjast ning KIS-i andmetest lähtuvalt on arusaadav, et hageja on menetluskulude nimekirjas kajastatud
21.septembri 2019. a toimingu kuupäevaga eksinud, sest vastav toiming on tehtud
20.septembril 2019. Seega on maakohus õigesti nimetatud toimingut arvestanud ning selle sisu ja mahtu hinnates on menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit põhjendatud.
11.3.Määruskaebuse väite kohaselt arvestas maakohus põhjendamatult 1. oktoobri 2019. a kohtuistungi ajakuluks 1 tund ja 30 minutit. Kostja väidab, et istung kestis 1 tund. Kolleegium märgib, et maakohtu istungi protokolli järgi algas istungi kell 11.22 ja lõppes kell
12.51.Kohtuistungil tehti kaks vaheaega, mis kestsid kokku 6 minutit. Kolleegium leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei tohtinud istungi vaheaega hageja lepingulise esindaja ajakulu sisse arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2014. a määrus 3 (4)
tsiviilasjas nr 2-10-39571). Samuti oli vastavalt kohtuistungi kutsele istungi alguseks määratud kell 11.00. Seega pidi hageja lepinguline esindaja kell 11.00 olema kohtus valmis asja arutamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui arvestas kohtuistungiga seotud ajakuluks 1 tund ja 30 minutit.
11.4.Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus luges põhjendatuks 23. – 24. oktoobri 2019. a hageja lepingulise esindaja nõupidamise kliendiga, tõendite analüüsimise ja vastuse koostamise 2 tunni ulatuses. Kostja leiab, et dokumendid polnud sedavõrd mahukad, et nendega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
23.– 24. oktoobri 2019. a 2 tunni toimingute väljundiks oli 29. oktoobril 2019 esitatud arvamus kostja 15. oktoobril 2019 esitatud vastusele. Hageja on menetlusdokumendis esitanud detailsed arvutuskäigud elatise kujunemise kohta ning vastavad tõendid. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ning 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks, tõendite analüüsimiseks, seisukohtade koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on põhjendatud ajakulu.
12.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise osas heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja Liisi Kentsi
17.jaanuari 2020. a toimingud maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile ning apellatsioonkaebuse koostamisele. Kostja hinnangul ei olnud Liisi Kentsil enne 20. aprilli 2020 asjale juurdepääsu. Kolleegium märgib, et vastavalt hageja selgitusele ei ole 14. mai 2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud seotud konkreetse lepingulise esindajaga, vaid märgitud on kõik apellatsiooniastmes hagejale osutatud õigusteenusega seotud kulud. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses lisaks Liisi Kentsile ka Willem Ignatjev, kes KIS-i andmete kohaselt esitas 17. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse. Seega ei saa kolleegium nõustuda kostja väitega, et maakohtu otsusega tutvumise, analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamise toimingute kulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud.
13.Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik suurus on 100 eurot (käibemaksuga). Määruskaebusest nähtuvalt peab kostja apellatsiooniastmes mõistlikuks tunnitasu suuruseks ka 100 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt hinnanud tunnitasu suurust ja leidnud, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasud suuruses 100 eurot (käibemaksuta) ja 156 eurot (käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata
15.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.