YY ja CC apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Apellatsioonkaebuse hind hageja I osas 702 eurot ja hageja II osas 306 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind hageja I osas 720 eurot ja hageja II osas 720 eurot
ning
XX
Menetlusosalised ja nende Hageja I YY (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hagejate lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Janika Drobot Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus osas, milles XX-lt mõisteti välja YY kasuks igakuine elatis 165 eurot ületavas osas ja CC kasuks igakuine elatis 195 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Välja mõista XX-lt igakuiselt elatis YY kasuks alates 10.09.2019 summas 165 eurot, kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o 17.09.2020). 3.3 Välja mõista XX-lt igakuiselt elatis CC kasuks alates 10.09.2019 summas 195 eurot, kuni CC täisealiseks saamiseni (s.o 09.08.2025).
3.4 Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 8.ndaks kuupäevaks DD arvelduskontole selgitusega „elatis“. 3.5 Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Võtta tsiviilasja materjalide juurde XX poolt 14.04.2020 ja 09.11.2020 esitatud tõendid.
6.Jätta rahuldamata YY ja CC taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja I) ja CC (hageja II) esitasid 10.09.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu elatise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos alates 2019. a märtsist. Hageja I kulud ühes kuus on kokku 540 eurot, sh eluase 50 eurot, spordiga tegelemine 60 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, toit 240 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, hügieenivahendid 10 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus 30 eurot ja suvine puhkus 60 eurot. Hageja II kulud ühes kuus on kokku samuti 540 eurot, sh eluase 50 eurot, spordiga tegelemine 140 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, toit 220 eurot, hügieenivahendid 10 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus 20 eurot, suvine puhkus 60 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks 270 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab vabatahtlikult kohustust laste ülalpidamiseks, s.o maksab igakuiselt nii eluaseme kui ka teisi kulusid. Samuti saab laste ema riiklikku toetust kahe lapse eest kokku 120 eurot kuus. Kostja palub seda summat arvesse võtta ja vähendada
väljamõistetava elatise summat vastavalt. Hagiavalduses näidatud hagejate kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma elatist kahele lapsele kokku 320 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 21.02.2020 otsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja I kasuks 192 eurot ja hageja II kasuks 236 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
5.Maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või teinud muid vajalikke kulutusi. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Maakohus märkis, et erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise eesmärki. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
6.Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuistele kuludele, mis puudutavad toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks eraldi hinnata hagejate kulusid spordi (hageja I 60 eurot, hageja II 140 eurot), riiete ja jalatsite (hageja I 50 eurot, hageja II 30 eurot), hügieenivahendite ja hooldustarvete (mõlemal hagejal 10 eurot), meelelahutuse (mõlemal hagejal 30 eurot) ja suvise puhkuse (mõlemal hagejal 60 eurot) osas. Maakohus märkis, et nimetatud kulud on vajalikud ja nende suurus on usutav ja mõistlik.
7.Maakohus asus seisukohale, et mõlema hageja eluasemekulud 50 eurot on vajalikud ja mõistlikud. Laste ema on kinnitanud, et on valmis ise kommunaalkulusid tasuma. Seega puudub kostjal vajadus täiendavalt ise laste eest kommunaalkulusid tasuda. Maakohus leidis, et hagejate märgitud toidukulu on ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Maakohus pidas mõistlikuks toidukuluks mõlema hageja osas 150 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hagejad välja toonud, et vajaksid aastaringselt ravimeid ja vitamiine või et nad tarvitaksid keskmiselt kallimaid retseptiravimeid. Arvestades, et ravimite ja vitamiinide kulu tuleb jagada aasta peale, siis luges maakohus põhjendatud kuluks 10 eurot. Seega leidis maakohus, et hageja I igakuised põhjendatud kulud on 420 eurot ja hageja II kulud 480 eurot ning kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista 210 eurot ja hageja II kasuks 240 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
8.Maakohus leidis, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Maakohtu hinnangul ei esine asjas selliseid asjaolusid, mis annaks aluse elatist peretoetuse arvel vähendada.
9.Hagejad on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3 kohaselt. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik.
Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitasid 20.03.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis
mõlemale hagejale vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad taotlevad otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt vähendas maakohus hagejatele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ilma seadusliku aluseta. Samuti on maakohtu otsuse põhjendav osa vastuolus kohtuotsuse resolutsiooniga. Põhjendustes mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja elatis 210 eurot ning hageja II kasuks 240 eurot, kuid resolutsioonis on summad vastavalt 192 eurot ja 236 eurot. Maakohus on põhjendamatult jätnud kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamata. Väljamõistetav elatis on hagejate jaoks hädavajalik. Vastuapellatsioonkaebus
12.Kostja esitas 14.04.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning vähendada väljamõistetud elatist kummagi hageja osas 80 euro võrra, s.o eluasemekulude 50 euro osas ja 1⁄2 lapsetoetuse, s.o 30 euro, osas. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
13.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus jättis tähelepanuta, et laste ema on omaks võtnud, et eluasemekulusid on maksnud kostja. Kostja maksab korteri kommunaalkulusid, kuigi korteris elavad hagejad ja nende ema ning kostja ise seal ei ela. Elatise määramisel peab kohus seda arvestama. Hagejate ema nõustus eluasemekulusid isiklikult kandma, kuid ta ei ole seda teinud. Samuti tuleb arvesse võtta laste emale makstavat riiklikku peretoetust, kuna selle summa võrra on laste kulud kaetud. Vastused apellatsioonkaebustele
14.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja I kasuks välja igakuine elatis 165 eurot ületavas osas ja hageja II kasuks 195 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
16.Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis mõistnud välja väiksema summa, kui on pidanud põhjendatuks kohtuotsuse motiveerivas osas. Kohtuotsuse motiveerivas osas on maakohus pidanud põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise summas 210 eurot ja hageja II kasuks 240 eurot. Kohtuotsuse resolutsioonis on aga maakohus mõistnud kostjalt välja igakuise elatise hageja I kasuks 192 eurot ja hageja II kasuks 236 eurot. Lähtudes maakohtu arvestusest, on õiged kohtuotsuse motiveerivas osas märgitud igakuise elatise summad.
17.Hagejad on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti mõistnud välja elatise alla miinimummäära. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse §
101 lõikes 1 sätestatud määra. Kolleegiumi hinnangul ei välista PKS § 102 lõige 2 elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka juhul, kui lapse tegelikud vajadused on väiksemad (vt ka Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
18.Maakohus on lähtunud hagejate poolt hagiavalduses väljatoodud kuludest. Kostja vaidlustas toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja I toidukulud 240 eurot kuus ja hageja II toidukulud 220 eurot kuus. Maakohus leidis, et mõistlikud toidukulud kummagi hageja kohta on 150 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses märgitud toidukulud on liialt suured. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid mingil põhjusel järgima erilist toiduvalikut, mille tõttu on nende toidukulud tavapärasest suuremad. Hagejad ei ole teinud usutavaks, et nende toidukulud on suuremad kui maakohus on pidanud põhjendatuks. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks tuleb lugeda 10 eurot kuus kummagi hageja kohta.
19.Hagiavalduses on esile toodud, et eluasemekulud kummagi hageja kohta on 50 eurot kuus. Kostja märkis, et hagejad elavad koos oma emaga kostja korteris ning kostja on tasunud ka eluasemekulud. Maakohus leidis, et eluasemekulud 50 eurot kummagi hageja osas on põhjendatud ning kuna hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et ta on valmis ise kommunaalkulusid kandma, siis ei pea kostja laste eest kommunaalkulusid tasuma. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses välja toonud, et ta maksab temale kuuluva korteri kommunaalkulud, kuigi ta ise seal ei ela, ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kostja märkis, et hagejate ema lubas maakohtus eluasemekulusid tasuda, kuid ei ole seda teinud. 09.11.2020 avaldas kostja, et ta on tasunud hagejatele elatusraha ning maksnud kuni 2020 veebruarini ka kommunaalkulud. Hagejate ema ei ole aga alates 2020.a märtsist kommunaalkulusid tasunud, välja arvatud üks makse summas 85,70 eurot. Kostjal on tekkinud korterühistu ees võlgnevus. Hagejad leidsid, et tähtsust ei ole, kuidas vanemad kommunaalkulud omavahel kannavad. Kostja on 14.04.2020 esitatud vastuapellatsioonkaebusele lisanud tõendid kommunaalkulude maksmise ja elatusraha tasumise kohta. 09.11.2020 on kostja esitanud tõendid elatise tasumise kohta, kommunaalteenuste arved, tõendid kommunaalteenuste eest tasumise kohta ning korteriühistu teated võlgnevuse tekkimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et need omavad asja lahendamisel tähtsust ja võtab need asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1). Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud elektrienergia eest ning korteriühistule teenuste eest kuni 2020 veebruarini. Hagejate ema ei ole jätkanud 2020.a märtsist korteriühistu arvete tasumist (v.a üks makse summas 85,70 eurot), kuigi kostja on elatusraha tasunud. Korteriühistu ees on tekkinud võlgnevus. Kuigi hagejad on apellatsioonimenetluses väitnud, et vahepeal on hagejate ema korraldanud nii, et elektrienergia arved laekuvad otse hagejate emale, ei ole hagejad seda väidet tõendanud, ega ole esitanud ka tõendeid elektrienergia arvete tasumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejate ema ei ole nõuetekohaselt jätkanud kommunaalteenuste eest tasumist, mistõttu on tekkinud võlgnevus, siis tuleb anda kostjale võimalus tasuda ise laste elamiskulude eest. Seega tuleb vähendada ka kostja poolt hagejatele väljamõistetud elatise suurust 50 euro võrra kummagi hageja kohta.
20.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud arvestamata, et hagejate elatise arvestuses sisaldus ka mobiiltelefoni kulu 10 eurot kummagi hageja kohta. Kostja ei ole maakohtus sellele kulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kulu mobiiltelefonile tuleb lugeda
põhjendatud kuluks ning kostjalt väljamõistetavat elatist tuleb suurendada 5 (10/2) euro võrra kummagi hageja kohta.
21.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul ei ole alust elatist lapsetoetuse võrra vähendada. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene nagu võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigust saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks aluse elatist vähendada lapsetoetuse võrra.
22.Seega kuulub kostjalt hageja I kasuks väljamõistmisele elatis 165 eurot kuus (210 - 50 + 5) ja hageja II kasuks elatis 195 eurot kuus (240 – 50 + 5).
23.Hagejad palusid tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kolleegium märgib, et kuna pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja hakanud elatusraha tasuma, siis puudub vajadus kohtuotsuse tunnistamiseks viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.