XX hagi YY vastu elatise saamiseks. Kompromissi kinnitamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 9. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX, seaduslik esindaja WW Kostja (määruskaebuse esitaja): YY, lepinguline esindaja Ivo Jaama
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 9. oktoobri 2020 määrus tühistada.
2.Jätta poolte 21. mai 2020 kompromiss kinnitamata.
3.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi Harju Maakohtule.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.WW (ema) esitas XX (hageja, laps) nimel 26. novembril 2019 Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest hageja kasuks välja elatise 325 eurot kuus ning alates 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019 tagasiulatuva elatise 3220 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal pole kostja vastu nõuet, sest kostja annab lapsele vahetult ülalpidamist. Kostja elab koos lapsega ja osaleb tema kasvatamises.
3.Maakohus korraldas asjas 21. mail 2020 eel- ja põhiistungi, millel ema ja isa allkirjastasid kohtu vormistatud kompromissilepingu. Maakohus kinnitas selle samal päeval määrusega.
4.Kostja esitas 21. mai 2020 määruse peale 5. juunil 2020 määruskaebuse, milles palus selle ja kompromissi tühistada ning lõpetada menetlus hagi aluse puudumise tõttu. Maakohus eksis menetlus- ja materiaalõiguse kohaldamisel, sh tuvastas ebaõigesti asjaolud ja oli erapoolik. Kompromiss on vastuolus heade kommetega, sest see kahjustab ebaproportsionaalselt kostja õigusi ja on kasulik emale. Kohus ei selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus peab veenduma, et menetlusosaline on selgituse sisu mõistnud.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. augusti 2020 määrusega eelviidatud 21. mai 2020 määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks staadiumis, nagu see oli enne kompromissi kinnitamist.
6.Maakohus korraldas 8. oktoobril 2020 uue istungi, millel arutas pooltega nende väiteid, esile toodud asjaolusid ja tõendeid. Kohus viitas ka varasemale kompromissile, mille kohta kostja esindaja märkis: „Ilmselgelt ei saanud kostja aru, millele ta alla kirjutas. Ma ei nõustu ka, et lapsega koos elavalt vanemalt saab elatist nõuda. [...] See kokkulepe tühistati Ringkonnakohtu poolt“. Istungil selgitas maakohus kompromissi tagajärgi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus tegi 9. oktoobril 2020 määruse (vaidlustatud määrus), millega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg-te 1–3 alusel kinnitas uuesti 21. mai 2020 kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus vastavalt poolte kokkuleppele nende endi kanda. Kostja maakohtu uues menetluses kohtule avaldusi ei teinud, mh ei teatanud, et loobub kompromissi kinnitamise avaldusest. Maakohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Mõlemad pooled kinnitasid, et saavad neist selgitustest aru. Puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või muul põhjusel õiguslikult kehtetu.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8.Kostja esitas 23. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Ühtlasi palub kostja tühistada ka kompromissi ja menetluse lõpetada. Teise võimalusena palub kostja muuta kompromissi tingimusi. Määruskaebus kordab suures osas eelmise kaebuse väiteid, mh heidab kostja maakohtule ette asjaolude ekslikku tuvastamist, tõendite hindamata jätmist ning seaduse ja heade kommetega vastuolus oleva kompromissi kinnitamist. Menetlus tuleks lõpetada, sest hagi on alusetu. Kaebuses sisaldub kompromissi tühistamise avaldus eksimuse tõttu.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 6. novembril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja olenemata kaebuse põhjendustest. Ringkonnakohus saab ise teha otsustuse 21. mai 2020 kompromissi kinnitamata jätmise kohta. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 2 (3)
11.Pooltel on TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi tsiviilasja lahendades tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus möönab, et maakohus järgis neid reegleid, kuid sellegi poolest ei tohi kohus kinnitada kompromissi olukorras, kus pole selge, et see vastab kõigi osapoolte tahtele.
11.1.Kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et on ühtlasi täitedokument (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 14). VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
11.2.Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus (vt Riigikohtu 23. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-06, p 14). Kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poole õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik (Riigikohtu 21. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14 kolmas lõik). Seega eristuvad tavaline võlaõiguslik kompromiss ja kohtus kinnitatav kompromiss selle poolest, et kohtumääruse kui täitedokumendina omandab kompromiss tähenduse alates poolte tahteavaldusi sisalduvat kompromissi kinnitava lahendi jõustumisest. Sellest tuleneb ka eripära, et kohus saab kompromissi kinnitada üksnes juhul, kui kohtuni pole enne kinnitamist jõudnud poole tahteavaldus, et ta ei soovi enam olla kompromissiga seotud.
11.3.Käesolevas asjas avaldas kostja tahet olla kompromissiga seotud 21. mail 2020, aga on alates 5. juuni 2020 määruskaebusest järjekindlalt soovinud kompromissi kinnitamata jätmist. Erinevalt maakohtust saab ringkonnakohus kostja esindaja protokollitud avaldustest
8.oktoobri 2020 istungil aru, et kostja ei soovi 21. mai 2020 kompromissi dokumendis märgitud tingimustel endale kohustusi võtta. Sama nähtub väga selgelt ka 5. juuni 2020 määruskaebusest. Seega oli kostja sisuliselt loobunud kompromissi kinnitamise avaldusest. Kahtluse korral saanuks maakohus seda kostjalt või tema esindajalt otse küsida, mida aga protokolli ja istungi helisalvestuse järgi ei tehtud.
11.4.Ringkonnakohtu hinnangul kasutas kostja TsMS § 4 lg 2 järgset õigust käsutada oma menetlusõigusi ja loobus kompromissi kinnitamise taotlusest. Sellises olukorras tuleb kompromiss jätta kinnitamata, sest puudub poolte ühine tahe. TsMS § 430 lg 3 ei ole selles tähenduses ammendav, st menetluse selguse huvides saab kohus jätta kinnitamata kompromissi, mis küll ei vasta selle sätte tingimustele, aga ei vasta ka enam poolte ühisele tahtele.
11.5.TsMS § 9 lg 3 piirangu tõttu ei saa ringkonnakohus asja sisuliselt läbi vaadata ega vastata kaebuse väidetele. Samuti ei saa ringkonnakohus tühistada kompromissi või muuta selle tingimusi. Menetluse lõpetamise alust ei esine. Seetõttu rahuldatakse kaebus osaliselt.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173 lg 3).
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 433 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.