Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30.10.2020.a, Tallinnas
Hagihind
1 530 eurot
Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
2-20-909 K Š hagi K Š vastu elatise nõudes
nende Hageja: K Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kostja: K Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K Š’ilt K Š (sünd. xxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis alates 18.01.2020 summas 170 eurot kuus kuni K Š täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda M P poolt viidatud arvelduskontole selgitusega „K Š, elatis“.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et kostja on seisuga 04.10.2020 tasunud hagis nõutud perioodil hagejale elatist 08.02.2020 100 eurot, 06.03.2020 100 eurot, 09.04.2020 100 eurot, 22.05.2020 115 eurot ja 04.09.2020 115 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, siis jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.K Š esitas 18.01.2020 hagi K Š vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 170 eurot.
Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on 57 % ulatuses töövõimetu ning saab töövõimetustoetust. Samuti palub kostja arvestada sellega, et tal on ka teine alaealine laps, kes vajab ülalpidamist. Kostja palub vähendada hageja nõutavat elatist 170 eurot. Kostja on suuteline maksma elatist summas 130 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Seoses asja menetlenud kohtuniku Ann Meriluht pikaajalise eemalviibimisega on asi ümber jagatud kohtunikule Janek Väli ja ning seega on kohtukoosseis vahetunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kohus informeeris pooli kohtukoosseisu vahetumisest 01.10.2020 kirjaga.
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist summas 170 eurot kuus või vähem.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 170 eurot kuus. Kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 130 eurot. Kostja palub arvestada asjaoluga, et ta on 57% ulatuses töövõimetu ning tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps (t lk 7, 33).
10.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse
ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
12.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kahe 2 alaealise lapse, s.h hageja isa (t lk 38, 56). Seega asub kohus seisukohale, et kostja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis.
13.Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
14.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatise summas 170 eurot. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hageja emal.
15.Kohus on 21.01.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 teinud kostjale ettepaneku esitada tõend enda viimase 6 kuu sissetulekute kohta (t lk 5). Kostja esitas 22.01.2020 enda pangakontode väljavõtted LHV pangas perioodi 01.12.2019-22.01.2020 kohta (t lk 9-13) ja SEB pangas perioodi 01.07.2019-01.01.2020 kohta (t lk 14-31).
15.1.LHV pangakontost nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 1 155,68 eurot (kogusissetulek 2311,35€ : 2 kuuga).
15.2.SEB pangakontost nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 1 046,42 eurot (kogusissetulek 6 278,50€ (arvestamata 02.12.2019 võetud laenu summas 5000€) : 6 kuuga).
15.3.Seega kokku oli kostja pangaandmetest nähtuvalt tema igakuine sissetulek sel perioodil keskmiselt 2 202,09 eurot.
16.Kohtu 01.10.2020 kirjaga paluti kostjal esitada andmed enda igakuiste sissetulekute kohta (näiteks töötasu) ja varalise seisu kohta ning samuti esitada pangakontode väljavõtted viimase 3 kuu kohta (t lk 57). Kostja esitas vastuse 03.10.2020 (t lk 59), millele lisas oma pangakontode väljavõtted sissetulekute (kreedit) osas (t lk 61-66).
16.1.LHV pangakontost perioodi 01.07.-02.10.2020 kohta nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 699,52 eurot (kogusissetulek 2 098,55 € : 3 kuuga).
16.2.SEB pangakontost perioodi 01.06.-01.10.2020 kohta nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 276,48 eurot (kogusissetulek 1 105,90€ : 4 kuuga).
16.3.Seega kokku oli kostja pangaandmetest nähtuvalt tema keskmine sissetulek kalendrikuus sel perioodil 975,99 eurot.
17.Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted seavad kahtluse alla tema väite, et tal polnud vahepeal muud sissetulekut peale töövõimetuse toetuse 260 eurot (t lk 59) või vähemalt, et selline olukord oleks pikemaajaliselt kestev ja seda tuleks asja läbivaatamisel arvesse võtta. Pangakontodest nähtub küll, et kostja sissetulekud on langenud, kuid on oluliselt suuremad, kui 260 eurot. Kostja ei ole esitanud täpsemaid andmeid oma sissetulekute või laekumiste allikate
kohta. Kohtu hinnangul on pangakontodelt nähtuv sissetulek üle 900 euro kuus endiselt piisav selleks, et maksta hagejale igakuist elatist hageja nõutud summas 170 eurot.
17.1.Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta on võimeline teenima töötasuna vähemalt 450 eurot neto kuus, millele lisandub igakuine töövõimetuse toetus 263,11 eurot. Ka orienteeruvalt 700-euro suurune sissetulek võimaldab maksta hagejale 170 euro suurust elatist ilma, et see kahjustaks ülemäära kostja heaolu ning seaks tema teise alaealise lapse ebavõrdsesse seisu võrreldes hagejaga.
17.2.Kohus märgib, et isegi, kui kostja on hetkel töötu või ei omaks sissetulekut, ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja hagejale vajalikus ulatuses elatist maksma ei pea. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad üldse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
18.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja K Š kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 170 eurot alates 18.01.2020 kuni K Š täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.11.2027.
19.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda M P poolt viidatud arvelduskontole selgitusega „K Š, elatis“.
20.Poolte poolt esitatud andmetest (t lk 69; lk 59) nähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta, et kostja on seisuga 04.10.2020 tasunud hagis nõutud perioodil hagejale elatist 08.02.2020 100 eurot, 06.03.2020 100 eurot, 09.04.2020 100 eurot, 22.05.2020 115 eurot ja 04.09.2020 115 eurot.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 1 530 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
25.TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning hageja menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust, seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.