Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-12890 30. oktoober 2020, Narva kohtumaja
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A P hagi M P vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja A P (isikukood XXX) Kostja M P (isikukood XXX) Hagimenetlus 14.10.2020 kohtuistungil
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-20-12890
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja on 4. septembril 2020 esitatud Viru Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 21. juulil 2006. Kostja 2020. a maikuu alguses hagejale avaldas, et temal on teine mees. 04.05.2020 lahkus kostja perest ja sellest ajast elavad pooled lahus. Hageja ettepanekuid lahutada abielu perekonnaseisuametis on kostja eiranud. Hageja leiab, et edasine kooselu ja perekonna säilitamine on võimatu ja ebamõistlik, kuna kostjal on uus pere. Abielust on pooltel ühine alaealine laps A P (ik XXX), kes elab nüüd koos hagejaga. Poolte vahel puuduvad vaidlused lapse hooldusõiguse kohta. Pooltel puuduvad ka varalised vaidlused.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja TsMS § 132 lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot.
Kohus kuulas pooled ära 14. oktoobri 2020 kohtuistungil. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, taotles lahutada abielu. Hageja on seisukohal, et kostjaga abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega hageja ei soovi. Kostja on kohtule selgitanud, et ei ole abielu lahutamisega nõus ja palus leppimisaeg. Tegemist on kostja perega. Kostjal on ka tunded alles. Kostja on kinnitanud, et tal oli paarisuhe teise meesterahvaga, kuid käesolevaks ajaks, nimelt 08.09.2020, see otsa sai ja küll on hageja sellest teadlik. Kostja püüdis hagejaga suhteid taastada, kuid pooled võtavad teineteist ülemäära emotsiooniküllaselt. Kostja on hagejal korduvalt palunud ta koju lubada, tegemist ka kostja koduga. Poolte suhete ajal esines vägivald, seega on kostja valinud tee, et läheb teise mehe juurde. Hageja on kategooriliselt leppimisaja esitamisele vastu. Kohus jättis kostja taotlus leppimisaja esitamiseks rahuldamata. Arvestades, et hageja ei ole nõus leppimisajaga ja otsustavalt meelt avaldas, et kui kostja pöördub perelepitaja poole, siis ta sinna ei tule, on kohus arvamusel, et muutub abikaasadele lepitusaja andmine mõttetuks. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-20-12890
Abielu lahutamise korral taotles kostja abielus kantud perekonnanime alles jätmist.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas kogumina esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 21. juulil 2006 (abieluakt nr 265). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled on selgitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Abikaasad elavad eraldi. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on kostja poolt truuduse rikkumise tõttu lõppenud, hageja soov on abielu lahutada. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui teine abikaasa ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Asjaolu, et abikaasadel on ühine laps, ei välista abielu lahutamist. Kohus on seisukohal, et leppimisaja esitamine ei oleks olnud praeguses asjas põhjendatud ega tulemuslik. Kohus TsMS § 357 sätetest tulenevalt juhtinud kohtuistungil abikaasade tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Hageja on kategooriliselt leppimisaja esitamisele vastu ja loobunud perenõustaja poole pöördumisest. Kohus leiab, et leppimisaja andmine ja menetluse peatamine üksnes venitaks kohtumenetlust. Leppimine sõltub mõlema abikaasa tahtest, kohus ei saa sundida pooli leppima.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-20-12890
Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja on kohtuistungil taotlenud jätta talle abielus kantud perekonnanime alles. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja välja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus jõustunud kohtuotsuse edasi Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.