Hageja: D B (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX) Alaealise (seaduslik) esindaja: N K (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX) Kostja: A B (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A B P B kasuks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot elatist alates 02.07.20.2020 kuni P B täisealiseks saamiseni, s.o XXX või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Välja mõista A B eurot.
P B kasuks elatis alates 01.06.2020 kuni
01.07.2020 aja eest 228
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates hagi esitamisest 02.07.2020 kuni kohtuotsuse jõustumiseni A B tasutud elatise makseid.
Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid. Elatis tuleb kanda N K pangakontole XXX igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
2-20-9551
EDASIKAEBAMISE ÕIGUS
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.D B esitas 02.07.2020 hagi A B vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 292 eurot igakuist elatist, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Mõista kostjalt välja 292 eurot elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2020, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustusi hageja ees vabatahtlikult. Kohustada kostjat kanda elatis N K pangakontole XXX igakuiselt 15. kuupäevaks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemate kooselu lõppenud. Pärast kooselu lõppu kostja elatist lapse ülalpidamiseks seaduses määras ei tasu. Aastal 2020 tasus kostja elatist 250 eurot kuus ning alates maist on tekkinud võlgnevused. Lapse igakuised kulud on 590 eurot. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas, kui seadus seda ette näeb. Lapse ema sissetulekuk on 850 eurot kuus, lastetoetus 120 eurot, kuna hageja ema ülalpidamisel on veel üks laps. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvat alates 01.06.2020, kuna kostja ei täida ülalpidamiskohustusi lapse ees.
2.Hageja 03.08.2020. a seisukoha kohaselt nähtuvalt kostja esitatud konto väljavõttest teeb kostja pidevalt sularaha sissemakseid arvele, mis eeldab, et tal on lisa tuluallikas. Seega leiab hageja, et kostjal on suuremad sissetulekud. Samuti on kostja ettevõtte A OÜ juhatuse liige, mille majandusaasta aruande leht 10 kohaselt jagamata kasum on 8834 eurot. Hageja leiab, et kui tõesti on kostja majanduslik olukord nii halb, et ta ei suuda elatist tasuda, saab ta maksta välja kasumi dividendina. Kostja on noor terve mees, kel on ehitaja eriala. Ta on äriühingu juhatuse liige. Sellest tu-lenevalt, kostja sissetuleku teenimise võimalused on kõrged, ning elatise määramisel tuleb sellest lähtuda. Hageja leiab, et puudub alus elatise vähendamiseks ning peretoetuse arvesse võtta, kuna tu-leb arvestada vanemate üldist majanduslikku olukorda. Hageja leiab, et kostja majanduslik olukord võimaldab maksta elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Kui analüüsida kostja poolt esitatud konto väljavõtte siis on näha, et hagejale oli tasutud elatis 29.01.2020 elatis 250 euro 29.02.2020 elatis 250 euro 30.03.2020 elatis 250 euro 30.04.2020 elatis 250 euro 11.06.2020 elatis 250 euro 06.07.2020 elatis 250 euro Puudub makse maikuus 2020 ning sellega kostjal on võlg ühe kuu eest. Sellest tulenevalt, hageja on õigustatud nõuda kostjalt välja tagasiulatuvalt elatis ühe kuu eest.
KOSTJA SEISUKOHAD
3.Kostja leiab 26.07.2020. a vastuses leiab, et on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja on hagejale tasunud ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Väljavõttest on näha, et kostja 11.06.2020. a juba maksis elatisraha 2020. a juuli kuu eest 250 eurot ning 06.07.2020. a maksis kostja elatisraha 2020.a augusti kuu eest 250 eurot. Seda tuleb arvestada kohtuasjas otsuse tegemi2
2-20-9551 sel. Hageja väidab hagis, et tema ülalpidamiseks on vajalik 590 eurot kuus. Kostja arvab, et neid kulutusi on tunduvalt suurendatud. Kostja arvamuse kohaselt on põhjendatud kulutuste summa hageja vajaduste katmiseks 290 eurot kuus. Hagi ja selle lisadega ei ole tõendatud, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus 590 eurot. Järelikult ei ole hageja seaduslikul esindajal õigust nõuda kostjalt hageja elatusraha 292 eurot kuus. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011.a otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-37-11, p 16;
7.detsembri 2009.a otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-127-09, p 15). Hageja ei teata, milliseid lapsetoetusi ja kui suures summas saab ta riigilt ning ei võta neid summasid arvesse kostjalt 292 euro suurust elatisraha välja nõudes. Seega peab hageja jaoks kostjalt välja mõistetava elatisraha summa olema vähemalt poole hagejale makstavate riiklike toetuste summa võrra väiksem. Kostja arvab, et tal on alust paluda kohtul vähendada makstava elatusraha summat alla seadusega sätestatud minimaalmäära. Kostjal on veel üks alaealine laps, kellele kostja peab ülalpidamise tagama, Kui kostjalt mõistetakse hagejate kasuks välja 292 eurot elatisraha kuus, jääks kostjale enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks kätte ainult 258,38 eurot, mis ei vasta kostjal olevate rahaliste vahendite võrdse jagunemise printsiibile. Kostja töötab ja tema kuu keskmine sissetulek on 550,38 eurot (neto). Kostja on arvamusel, et antud asjas on võimalik sõlmida kompromisskokkulepe järgmistel tingimustel: kostja kohustub maksma hagejatele elatisraha 200 eurot kuus igale hagejale alates 01.07.2020.
4.Kostja 30.08.2020. a seisukoha kohaselt on kostja arvele laekunud teistele isikutele antud laenusummad ja kostja ise on kohustatud maksma krediidiasutuste ees laenukohustusi. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostja oli kuni 20.03.2020.a registreeritud töötuna ja tema arvelduskontole laekusid summad Eesti Töötukassast (jaanuar – 649,46 eurot, veebruar – 557,06 eurot, märts – 778,22 eurot). Tuleb arvesse võtta, et hageja nõuab elatisraha väljamõistmist alates 01.07.2020 (tagasiulatuvalt alates 01.06.2020.a), seega kostja majanduslikku ja varalist olukorda tuleb arvesse võtta alates 01.06.2020 ja sealt edasi. Alates 01.09.2020 jääb kostja jälle ilma tööta ja võetakse töötuna arvele, kuna firmal ei ole tellimusi ja vastavalt ei ole ka võimalust palka maksta. Samuti planeerib kostja minna oma kvalifikatsiooni tõstmiseks tööturu suunamisega kursustele. Seda tõendavad dokumendid esitatakse 2020. a septembrikuu keskel. 2019. a aruandes esinev kasum ei tähenda, et kogu see summa võib olla suunatud elatisraha maksmiseks. Esiteks tuleb selle summa välja maksmise korral tasuda riigimaksud. Teiseks, see summa oli seisuga 31.12.2019, aga pärast koronaviiruse põhjustatud kriisi kulus see summa töötasude ja maksude tasumiseks ning kohustuste täitmiseks krediitoritele, kuna firma tegevus oli peatatud alates 2020. a märtsist. Käesoleval ajal on firma raamatupidaja puhkusel ja dokumendid saab kostja esitada peale puhkuse lõppemist. Asjaolu, et ehitussfääris on töötasud kõrged, ei tähenda see veel , et kui kostja firma tegeleb ehitusega, on kostja töötasu kindlasti kõrge. Kostja oleks isegi rõõmus saamaks töö eest 1200-1400 eurot tasu, kuid reaalsus on selline, et ta saab endale maksta ainult minimaalsest natukene kõrgemat töötasu ja jääb alates septembri kuust täiesti ilma tööta. Kostjal on võimalk tasuda elatist 200 eurot kuus.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
2-20-9551
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et D B on A B laps. Samuti puudub vaidlus, et hageja vanemad elavad lahus ning laps elab ema juures. Puudub ka vaidlus, et mõlema vanema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 2.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
9.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01. 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema laste senine elustandard. Ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle vaieldes peaksid kooselu lõpetanud lapsevanemad end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lastele varasema elulaadi.
10.PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras. 2020. a aastast oli kuupalga alammäär 584 eurot, elatis ühele lapsele 292 eurot. Hageja märgib, et lapse igakuised kulud on 590 eurot. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2020 kuni hagi esitamiseni so 02.07.2020 eest summas 292 eurot. Kostja märgib, et on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt kokkuleppele ning oma majandusliku olukorra tõttu suudab tasuda elatist 200 eurot kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps ning hetkel on ta töötu ja tasub igakuiselt laenu.
12.Esmalt märgib kohus, et kostja väide laenulepingust tulenevate kohustuste osas jätab kohus tähelepanuta. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt on laenu võtnud kolmas isik ning laenu sihtotstarve on sõiduki ost. Kohus nõustub, et laen võidi võtta kostja pere huvides, kuid laenuga on saanud kostja ka hüve, mistõttu on loogiline, et see tuleb ka laenuandjale tagastada. Samas on laenu võttes tehtud ratsionaalne otsus ning nimetatud kulusid saab isik ise reguleerida.
2-20-9551
13.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja (ema) saab igakuiselt lastetoetust 60 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16, 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
14.Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib siiski põhimõte, et üldreegel on PKS § 101 lg 1 ning kas esinevad PKS § 102 lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Samas on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 võib lapse huve puudutavas vaidluses koguda kohus tõendeid omal algatusel. Maksu-ja Tolliameti andmetel on N K saanud tulu 01.09.2019 kuni 31.08.2020 kokku 12 104,80 eurot. Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab N K lapsetoetust 120 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on N K nimel korteriomandid, mida kasutab hageja elukohana. N K on kehtiv töösuhe ning tema nimele on registreeritud sõiduk Volkswagen Tiguan 2012. A B sai Maksu-ja Tolliameti andmetel tulu perioodil 01.09.2019-31.08.2020 summas 7126,98 eurot. A B ei ole kinnisvara ja tal ei ole hetkel kehtivat töösuhet. A B on 2007. a sõiduauto Volkswagen Touareg ja 2004. a Mercedes-Benz. A B on A OÜ juhatuse liige. Äriühingu tegevuseks on jaemüük kioskites ja turgudel. Kohtule esitatud majandusaasta aruande kohaselt (dtl 50-60) on ettevõtte 2019. a aasta kasum 275 eurot ja varasemate aastate jaotamata kasum 8559 eurot. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja ülalpidamisel 2019. aastal sündinud tütar.
16.Kohus selgitab, et 2020. a Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt koostatud lapse ülalpidamiskulude uuringu (uuringu lk 43) kohaselt on kuue aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 228 eurot kuus, kokku 456 eurot kuus. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf
17.Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et ei ole eluliselt usutav, et vanem, kes saab kuus töötasu umbes 850 eurot, kulutaks sellest ühele lapsele 590 eurot. Seega tekiks küsimus, millest tehakse kulutused enda ja teise alaealise lapse vajalike kulutuste katteks. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et kostja on alates 2016 enda loodud ettevõttes juhatuse liige ning arvestades ettevõtte tegevusvaldkonda, saab järeldada, et on võimalus efektiivsemaks majandamiseks, mis tooks ka suurema kasumi. Samuti nõustub kohus hagejaga, et kostjal on võimalus oma ettevõtte tegutsemisel reguleerida ka kasumi väljavõtmist varasemate aastate eest.
2-20-9551
18.Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vaneamad peavad panustama võrdväärselt lapse kulutuste katmisel. Samas rõhutab kohus, et vanema, kelle juures laps elab, kulud on alati suuremad, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti nõustub kohus, et lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
19.Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida töö, mis tagab laste vajaduste rahuldamise. Kohus pöörab tähelepanu, et see kohustus on mõlemal vanemal. Seega leiab kohus, et arvestades vanemate varalist seisu, asjaolu, et mõlema vanema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, riigi poolt makstavat peretoetust ning värsket uuringut miinimumelatise suuruse osas, mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 02.07.2020 summas 228 eurot kuus kuni D B täisealiseks saamiseni või ku-ni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
20.Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2020 kuni hagi esitamiseni s. o 02.07.2020 summas 292 eurot.
21.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist arvestades kokkuleppega ettenähtut.
22.Kohus rõhutab, et elatise eesmärk on lapse vajaduste rahuldamine. Ei ole välistatud võimalus, et vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud (st mõlemad) reguleerivad omavahelisi suhteid nii, et lahus elav vanem soodustab laste ülalpidamist nt perele võetud kohustuste kandmisega võimaldades sel viisil teisel vanemal panustada rohkem laste ülalpidamisse, kuid sellisel viisil ülalpidamise andmine eeldab vanemate vastavat kokkulepet (vt ka Riigikohtu 26.06.2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13).
23.Kohtule esitatud tõenditest (konto väljavõtted) nähtub, et kostja on lapse ülalpidamiseks maksnud 250 eurot, kuid juunis ei ole elatist kostja tasunud. Kohus arvestades välja mõistetud elatise suurust, leiab, et nimetatud kulud lapsele ei saanud olla ka suuremad perioodil 01.06.2020 kuni 02.07.2020, mistõttu leiab kohus, et tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista summas, milleks on elatise suurus ühes kuus ehk 228 eurot kuus.
24.Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks täidetav st et vanem oleks suuteline seda täitma kahjustamata seejuures enda igapäevast toimetulekut.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26.Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
2-20-9551
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.