Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Hageja seaduslik esindaja CC Kostja YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Zubkova
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 2. oktoobri 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsus tühistada osas, millega kohus jättis XXle elatise välja mõistmata alates 1. novembrist 2019 kuni tema täisealiseks saamiseni ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Jätta Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsus muutmata tagasiulatuva elatise osas (01.01.2018 – 31.08.2018) ning perioodi osas 01.09.2018 – 31.12.2018.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-18-15317 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 11. oktoobril 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palus: 1) mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2018 – 31.08.2018 eest kokku 2000 eurot; 2) mõista kostjalt välja igakuine elatis 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 250 eurot kuus alates 11. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja (ema) arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos oma vanematega (ema CC ja kostja) kuni 2017. aasta detsembri lõpuni, mil hageja asus elama ema juurde. Kostja ei ole hagejale alates 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2018 elatist maksnud. Kostja ei osale lapse kasvatamises.
2.8. jaanuaril 2019, 20. veebruaril 2019, 19. märtsil 2019, 31. mail 2019 ja 23. septembril 2019 esitas hageja täiendavaid seisukohti ja tõendeid ning hagiavalduse täpsustused. Hageja selgitused ja täpsustused on järgmised: 1) Kui vanemad elavad lahus, siis on lapse elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Hageja on elanud koos emaga alates 1. jaanuarist 2018. Vanematel ei ole kokkulepet ülalpidamise andmise kohta. Kostja hagejale tehtud kulutused on tema vabatahtlik panus, see ei vabasta teda elatise maksmise kohustusest. 2) 20. veebruari hagi 2019. a täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise 1100 eurot perioodi 01.01.2018–31.08.2018 eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja jätkab põhi– või keskhariduse omandamist põhikoolis või gümnaasiumis või kutseõppes, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21–aastaseks saamiseni. 3) Lapse elatustase on vanemate lahkuminekust alates langenud. Enam ei ole võimalik teha nii palju kulutusi uutele riietele ning veeta kvaliteetselt vaba aega, samuti on toidule tehtavad kulutused vähenenud. 4) Hageja ema töötasu on 855 eurot kuus, lapsetoetus 55 eurot, kokku 910 eurot kuus. Laps elab koos emaga 3–toalises üürikorteris. Igakuine üürikulu ühe inimese kohta on 335 eurot kuus, kulu elektrile 15 eurot kuus. Muud vajalikud kulud on järgmised: kulu toidule on 300 eurot kuus, side- ja teleteenuste kulu 18 eurot 74 senti kuus, tervishoiukulud 15 eurot kuus, hügieenikulud 15 eurot kuus, koolikohustuse täitmisega seotud kulud 26 eurot 18 senti kuus (töövihikud, päevik, koolikott, kooli üritustel
2-18-15317 osalemise kulu), kulu laagrile 75 eurot, suvelaagrile 239 eurot 20 senti, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus, kulud kodutehnikale 5 eurot kuus. 5) 2019. aasta maikuu eest kostja hagejale elatist ei maksnud. Kostja jätkab ise elatise suuruse reguleerimist, vähendades ja suurendades seda omal algatusel. 6) Hageja viibib kostja juures igakuiselt maksimaalselt kuuel päeval. Kostja ei ole tõendanud, et teeb kulutusi lapse riietele, toidule ja vaba aja sisustamisele. Seega on kostja väited hagejale tehtavate kulutuste kohta paljasõnalised. Kostja esitatud kuludokumente (ostutšekid) tuleb vaadata kulude lõikes. Samuti on arusaamatu, miks kostja esitas tõendina kütusetšekid, kui kostja tööandja maksab kostja kütusekulu kinni. 7) Ainuüksi asjaolu, et hageja ema saab lapsetoetust, ei anna alust elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära vähendada. Peretoetus ei asenda vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund on nii halb, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Hageja elukoht ei ole tema ema elukoht. Hageja vanemad elasid koos 2004. aastast kuni 2018. aasta augustini, moodustades ühise leibkonna. 2018. aasta augusti keskpaigas lahkus hageja ema ning asus elama üürikorterisse. Hageja ja kostja elukohaks on olnud kogu aeg kostjale kuuluv korter aadressil XXX. See on jätkuvalt hageja peamine elukoht, seda ka rahvastikuregistri järgi. 2) Kuna hageja peamine elukoht on kostja elukoht, siis kannab hageja kulud peamiselt kostja. Seetõttu ei peaks kostja hagejale üldse elatist maksma, kuna suurema osa ajast (4 päeva nädalas) elab hageja kostja juures. Tal on kostja juures oma tuba, kooliasjad, riided, voodi ning lemmikloom. Kolmel päeval nädalas ööbib hageja oma ema juures. Selle tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte alates 1. juunist 2017. Pangakonto väljavõttega soovib kostja tõendada, et on kogu aeg hageja ülalpidamiskulusid kandnud ning seda ka enne 2018. a augustit. 3) Kostja töötasu oli 2017. aastal 602 eurot kuus (neto), alates 2018. aastast 800 eurot kuus (neto). Sisuliselt kulub kogu kostja sissetulek hageja ülalpidamisele ning kommunaalteenustele. 4) Hageja tagasiulatuva elatise nõue 2000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja on hagejat perioodil 01.01.2018–31.08.2018 üleval pidanud, tema igapäevased vajadused katnud ning taganud kõik hageja arenguks vajaliku. Samuti on kostja hagejat üleval pidanud 1. septembrist 2018 kuni hagile vastamise ajani. Kostja teeb lisaks igapäevasele ülalpidamisele hagejale igakuiseid ülekandeid 25–50 eurot kuus. Arvestades, et kostja igakuine sissetulek on 800 eurot kuus, paneb tagasiulatuva elatise nõudmine kostja raskesse majanduslikku olukorda. 5) Rahuldamata tuleb jätta ka igakuise elatise nõue, kuna kostja on hageja ees ülalpidamiskohustuse täitnud ning hagejale elatist tasunud. Hageja elab siiani suurema osa ajast isa juures (7–st päevast nädalas 4 päeva). 2018. aasta augustis nõudis hageja ema, et kostja maksaks hageja eest elatist 250 eurot kuus. Kuna augustikuus 2018 tegi kostja hagejale kulutusi rohkem kui 250 euro ulatuses, nõustus kostja elatist tasuma alates septembrist 2018 ning hageja ema nõustus sellega. 10. septembril 2018 tegi kostja hageja ema kontole ülekande 250 eurot koos selgitusega alimendid/elatis ning maksis hageja
2-18-15317 kontole 50 eurot selgitusega „kingitus“. Samuti kandis kostja hageja ema kontole 250 eurot
10.oktoobril 2018 ning ka hageja enda kontole 50 eurot. Sama tegi kostja ka 2018. aasta novembrikuus. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustuse hageja ees täitnud ning hagejal ei ole alust elatist kohtu kaudu nõuda. 6) 2018. aasta detsembris oli hageja lisaks tavapärasele kostja juures ka perioodil 15.–22. detsember, kuna hageja ema oli ära. Seega oli hageja detsembris 2018 kostja juures kokku 20 päeva. Elatist maksis kostja hagejale tavapärases suuruses 250 eurot. Kostja tegi lisaks sellele ka ise hagejale kulutusi: kinos ja veekeskuses käimine, riided. Sama kordus jaanuaris 2019, mil kostja maksis hagejale elatist 250 eurot, ning kulutas ise hagejale täiendavalt 192 eurot 11 senti, seega kokku 482 eurot 11 senti. Veebruaris 2019 olid kulud 383 eurot 84 senti, sh elatisraha hageja ema kontole ning kulud vabaaja tegevustele ja spordiriiete kulu. Samuti annab kostja hagejale igakuiselt taskuraha 50 eurot. 2019. aasta maikuus reisis kostja hagejaga Türki. 7) Kostja hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab emaga igal nädalal esmaspäevast kolmapäevani ja kostjaga neljapäevast pühapäevani (kaasa arvatud). Vaidlust ei ole, et ka lapsetoetus laekub hageja emale. Seega on hageja ülalpidamiseks saadav summa koos kostja tasutud elatisega 310 eurot kuus. Sellele lisanduvad muud kostja poolt hagejale tehtud kulutused. Seega on kostja kulud hagejale isegi kuni 500 eurot kuus. Neid väiteid saab kostja tõendada oma pangakonto väljavõtetega. 8) Hageja ema pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja ema kulud toidule on väga väiksed, samuti ei nähtu sealt kulutusi eluasemele, samas on suured kulud seoses sõiduautoga. Hageja ema esitatud kommunaalteenuste arved on väljastatud võõra isiku nimele, seega ei ole hageja ema tõendanud kulutusi seoses üürikorteriga. Hageja ega tema ema ei ela enam ammu üürikorteris. Perioodil 11.10.2018–18.03.2019 on hageja ema sissetulekud olnud 50 672 eurot 52 senti, mis teeb ühe kuu sissetulekuks keskmiselt 10 134 eurot 50 senti kuus. Isegi kui sellest sissetulekust võtta maha väidetavalt emalt saadud raha 44 000 eurot korteri ostuks, jääb 5–kuulise perioodi sissetulekuks 6672 eurot 52 senti, mis teeb ühe kuu sissetulekusk 1334 eurot 50 senti. Sellise sissetuleku juures on häbematu rääkida hageja elustandardi langusest. Hageja ema sissetulek on tunduvalt suurem kui ta ise on öelnud. Hageja ema on juuksur, kes saab tulu ettevõtlusest ning ta on oma tulusid nii kostja, maksuameti kui ka kohtu eest varjanud. Hageja ema väitel on tema sissetulek töötasu 855 eurot ning lapsetoetus 55 eurot, kokku 910 eurot. Kui võtta arvesse, et hageja ema sissetulek on 910 eurot kuus ning hageja elab poole ajast kostja juures, siis on hageja emal piisavad vahendid hageja ülalpidamiseks. 9) Pärast 5. veebruari 2019. aasta kohtuistungit on hageja ema keelanud hagejal neljapäeviti kostja juurde tulla. Hageja ema selline keeld olukorda ei muuda, sest kolmel päeval nädalas elab hageja ikka kostja juures. 24. mail 2019 läks kostja koos hagejaga puhkusereisile Türki. Kõik reisikulud tasus kostja, samuti ostis kostja hagejale uued suveriided. Seega on õige hageja ema väide, et mais ja juunis kostja hageja emale elatist ei tasunud, kuna kostja kulutas hagejale suuri summasid. Alates 2019. aasta juulikuust jätkas kostja hagejale elatise maksmist ning andis taskuraha 50 eurot. Ajal mil hageja oli koos kostjaga puhkusereisil Türgis, et teinud hageja ema hagejale mingeid kulutusi.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 4. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2-18-15317 Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et asus koos emaga kostjast eraldi elama 2018. aasta jaanuaris. Hageja ema arvelduskontolt ei nähtu, et hageja ema on tasunud 2018. aasta jaanuarikuust augusti lõpuni 2018 hageja eluasemekulusid, sh elektrikulusid. Kohtule ei ole esitatud 20. veebruari 2019. aasta menetlusdokumendi lisas märgitud hageja ema uue elukoha üürilepingut. Hageja ema ei ole väitnud, et ta oleks hageja nimel esitanud kostjale elatise nõude enne 2018. aasta augustit. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ta on 2018. a jaanuaris teinud hagejale kulutusi kokku 369 eurot 97senti, 2018. a veebruaris 174 eurot 25 senti, 2018. a märtsis 149 eurot, 2018. aprillis 284 eurot 95 senti, 2018. a mais 156 eurot 50 senti, 2018. a juunis 318 eurot 20 senti, 2018. a juulis 477 eurot 12 senti spordireisiks, 25 eurot hageja ema kontole ning vahetuid kulutusi 44 eurot, 2018. a augustis vahetuid kulutusi 352 eurot 5 senti. Kokku on kostja ajavahemikul 01.01.2018– 31.08.2018 teinud hagejale kulutusi, mida on põhjendatud arvata elatise hulka, 2351 euro 4 sendi ulatuses, seega keskmiselt 293 eurot 88 senti kuus. Lisaks nähtuvad kostja pangakonto väljavõttelt kulud eluasemele, mis on tehtud hageja eluasemele pere kooselu ajal. Kulud toidule ja hügieenile on üldteada, seetõttu ei pea neid tõendama. Maakohus leidis, et elatise hulka kuuluvateks kuludeks ei tule arvestada kulutusi hageja emale, kingitusi hagejale ja hageja emale, sünnipäevapeokulusid, kulusid lemmikloomale ja mänguasjadele, veekeskuse- ja reisikulusid. Hageja ema ei ole vastu vaielnud spordikuludele, seega kohus eeldab, et kulutused hageja sportimisele on hageja vanemate vahel kokku lepitud kulud ja need on põhjendatud arvestada elatise hulka. Hageja ema ei ole vastu vaielnud kostja poolt esitatud ja tehtud kuludele, v.a toidukulud. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oli ajavahemikul 01.01–31.08.2018 hagejale lahuselavaks vanemaks ja pidi tasuma hagejale elatist raha maksmisega hageja ema arvelduskontole. Lapsega koos elava vanema puhul on loomulik, et ülalpidamist antakse lapsele igapäevase elu käigus vahetult. Asjakohane ei ole seisukoht, et kõik kostja tehtud kulutused on kostja kingitused ja et lisaks nn kingitustele peab kostja maksma elatist ka rahas. Kostja on ajavahemikul 01.01.–31.08.2018 kandnud vabatahtlikult hageja kulusid ja andnud sellega hagejale ülalpidamist. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue 1100 eurot ajavahemiku 01.01.– 31.08.2018 eest jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vähemalt 2018 septembris ei elanud hageja vanemad enam koos ja et alates 2018 septembrist on kostja maksnud hageja ema arvelduskontole hagejale elatist 250 eurot kuus. Kohtuistungil kinnitas hageja ema, et tema tegeleb lapse kooliasjadega esmaspäevast kolmapäevani. Kostja väitele, et hageja elab kostja juures neljapäevast pühapäevani, ei ole hageja ema põhistatult vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et hageja elab alates 2018 septembrist vanemate kokkuleppel vaheldumisi nii isa kui ema juures, sealjuures ühe vanema juures kokku keskmiselt 12-16 päeva kuus, s.o 3 päeva või 4 päeva nädalas. Seda, et hageja kostja juures viibides sööb ja vajab eluaset, ei ole vaja tõendada. Lisaks maksab kostja hageja ema arvelduskontole igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Sellega on tagatud kindlate vahendite olemasolu ka hageja emal, sõltumata sellest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Pooled on üksmeelel selles, et riiklik peretoetus, mis on 2019. aastal 60 eurot kuus, makstakse hageja ema arvelduskontole. Elatisemaksete hulka ei kuulu kostja poolt tehtud maksed hageja arvelduskontole, kuna vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kuna kostja maksab hagejale elatist hageja ema arvelduskontole ja annab hagejale ülalpidamist ka vahetult, siis ei ole tekkinud perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 sätestatud olukorda, mille puhul on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista. Kuna kumbki hageja vanem ei ole väitnud, et ta ei suuda lapsele ülalpidamist anda, siis ei tuvastanud maakohus vanemate varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet.
2-18-15317 Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna pole kahtlust, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulude jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda, arvestades, et hageja on alaealine laps, kelle suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Vaidlus puudub, et kostja ei ela hagejaga koos. Seega on hagejal õigus saada kostjalt elatist. Kostja hakkas hagejale elatist maksma siis, kui hageja esitas maakohtule hagi elatise saamiseks. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostja on hageja ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud. Vaidlust ei ole, et hageja elab ema juures. Seega katab ema hageja vajadused vahetult ning isa, kes ei ela hagejaga koos, peab täitma ülalpidamiskohustust PKS § 100 lg 1 alusel perioodiliste maksete tegemisega. Tõendamata on, et vanemate vahel on olemas kokkulepe, millisel viisil ja ajavahemike jooksul tuleb ülalpidamist anda. Kostja reguleerib ise elatise suurust ning omal algatusel vähendab seda või isegi jätab elatise maksmata. 2) Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta asju ja tasuda teenuste eest, võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisulise kokkuleppe lapsega koos elava vanemaga. 3) Alates veebruarist elab hageja alaliselt emaga ning kahel päeval nädalas (puhkepäevadel) on hageja isa juures.
6.10. jaanuaril 2020 esitas hageja täiendavad seisukohad seoses kostja esitatud tõenditega ning hageja enda ülekuulamise taotluse. Hageja leiab, et kostja esitatud tõendid ei ole asjakohased ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Hageja rõhutab, et kostja tasub oma suvaotsuse järgi erinevad maksed, ostab hageja emaga eelnevalt kokku leppimata hagejale riideid või asju, mida hageja ei vaja või mis ei vasta lapse kasvule. Hageja selgitab, et ei ole kunagi nii pikalt isa juures viibinud ega elanud nagu kostja püüab kohtule esitada. Hageja elas mõnda aega pärast vanemate lahkuminekut isa juures, kuid mitte kauem kui kolm päeva nädalas. Viimasel aastal on laps isaga kohtunud mõnel korral kuus ning ainult nädalavahetustel. On ka selliseid nädalavahetusi, kus hageja ei kohtu isaga üldse. Kostja manipuleerib hagejaga ning veenab teda enda juures pikemalt viibima. Kostja on väljendanud, et ei pidanud 2019. aasta mai– ja juunikuu eest hagejale üldse elatist maksma, kuna hageja koer hävitas kostjale kuuluvat vara (vt 30.05 taotlus täiendavate tõendite
2-18-15317 asja juurde võtmiseks). Samuti selgitas kostja, et kuna käis koos hagejaga puhkusel, oli hageja täielikult tema ülalpidamisel. Seetõttu maksis kostja elatist jälle alles juulis 2019. Sellega soovis kostja hüvitada talle tekkinud kahju alaealise lapse arvel. Hageja viibis kostjaga reisil ainult 10 päeva, mitte kaks kuud. Reis oli kostja isiklik otsus, mis ei saa olla põhjus elatise maksmata jätmiseks. Hageja soovib, et kohus kuulaks teda isiklikult üle, et hageja saaks kohtule kinnitada apellatsioonkaebuse väiteid ning lükata ümber kostja väite hageja kostja juures elamise kohta ning väited kostjaga kohtumise sageduse kohta. Kostja vastus
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda, kuna viimane on alustanud tarbetud kohtuskäimist kostjaga. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2019–17.12.2019 kohta, millega soovib tõendada, et on igakuiselt tasunud elatist 250 eurot hageja ema pangakontole. Samuti tõendab pangakonto väljavõte muude kulutuste tegemist vahetult hagejale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tagasiulatuva elatise osas (01.01.2018 – 31.08.2018) ning perioodi 01.09.2018 – 31.12.2018 osas. Hageja elatisenõude osas alates 01.01.2019 tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2018 – 31.08.2018 eest kokku 2000 eurot ning alates 01.09.2018 elatis 250 eurot kuus. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on elatist vabatahtlikult andnud. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab vastavas osas maakohtu põhjendusi.
10.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2018 oli kuutasu alammääraks 500 eurot, millest pool on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“).
11.Hageja on menetluses avaldanud, et enne hagi kohtule esitamist tasus kostja 250 eurot iga kuu alates 01.01.2018 kuni 31.08.2018 (viimati ringkonnakohtu istungil 02.10.2020). Seega on kostja tasunud elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras raha maksmisega teise vanema kontole. Et maakohus tuvastas ja tugines tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel üksnes sellele, et laps ei elanud sel ajal kostjast eraldi, tuleb maakohtu põhjendusi täiendada asjaoluga, et kostja on nimetatud ajal tasunud elatist ka raha maksmisega.
12.Kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks perioodil 01.09.2018-31.12.2018. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et vähemalt nimetatud ajal tasus isa elatist 250 eurot kuus (maakohtu otsuse lk 8). Sama on lapse ema kinnitanud ringkonnakohtu istungil. Seega on kostja ka 2018
2-18-15317 aastal täitnud elatise tasumise kohustust PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras raha tasumisega ema pangakontole.
13.Alates 01.01.2019 tõusis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumäär. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest pool on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks vastavas määras elatist tasunud, kuid on vastu väitnud, et ta andis lapsele elatist vahetult. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas kõiki asjakohaseid elatisenõude eeldusi analüüsinud.
14.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatis välja mõistes arvestada asjaolu, et lahuselav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista (RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12; RKTKm, 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 11).
15.Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 08.01.2014, 32-1-165-13, p 13).
16.Miinimumist väiksema elatise võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 12; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).Elatise välja mõistmiseks alla miinimummäära tuleb kohtul kaaluda lapse ja vanema huve võttes arvesse, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 13).
17.Eelnevast järeldub, et kuna kostja esitas elatise nõudele vastuväite, et lapsel on vahelduv elukoht ja palus jätta elatise välja mõistmata või mõista välja alla miinimummäära, pidi kohus kaaluma lapse ja isa huve. Lapse ja isa huvide kaalumiseks pidi maakohus välja selgitama, milliseid vajadusi katab kumbki vanem ajal, mil laps on tema juures ja milline on kummagi vanema varaline seisund.
2-18-15317
18.Maakohus neid asjaolusid menetluses ei hinnanud, vaid tugines üldiselt sellele, et laps on vähemalt pool ajast isa juures ja lisaks tasub isa emale elatist 250 eurot kuus (maakohtu otsus, lk 9). Kolleegiumi arvates on maakohus sellega rikkunud otsuse põhjendamiskohustust TsMS § 436 lg 1 mõttes ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded – selgitada pooltele nõude rahuldamise eeldusi ja tõendamiskoormust (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2) ning selgitada välja asja lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3). Isegi kui üldpilti vaadates võib tunduda tõenäoline, et lapse isa annab ühel või teisel perioodil piisavat elatist, tuleb kohtul siiski konkreetselt välja selgitada lapse ja vanema huvide kaalumist võimaldavad asjaolud (vt käesoleva otsuse eelmine lõik).
19.Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Kohus saab TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi (RKTKo 17.06.2020, 2-18-7948, p 16; RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.2). Uut asjaolu või väidet, mis asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda võimalus esitada oma seisukoht (vt nt RKTKo, 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 11; RKTKo nr 32-1-112-16, p 16; RKTKo nr 3-2-1-53-16, p 17; RKTKo nr 3-2-1-166-12, p 15).
20.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, et lapse ja isa huvide kaalumiseks tuleb pooltel esile tuua milliseid vajadusi katab kumbki vanem ajal, mil laps on tema juures ja milline on kummagi vanema varaline seisund. Selleks tuleb esile tuua, millistel ajavahemikel on laps vaidlusalusel perioodil (alates 01.01.2019) kummagi vanema juures viibinud, tuues võimalusel viibimisaja kuupäevaliselt esile. Edasi tuleb pooltel esile tuua millised on lapse püsivajadused, mis ei sõltu viibimiskohast – trenn, huviharidus, tervis jne – ning kes kannab vastavad kulud. Seejärel tuleb pooltel esile tuua, milliseid vajadusi rahuldab lapsevanem ajal, mil laps viibib tema juures (toit, meelelahutus, eluase jne). Lõpuks tuleb pooltel esile tuua väited kummagi lapsevanema varalise seisundi kohta.
21.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud (käesoleva otsuse p-d 18-20). Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17).
22.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Liis Arrak, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.