Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-18-8377
Kohtuasi
QQ hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi QQ vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Timo Kullerkupp Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 21.08.2020 otsuse peale.
3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.QQ (hageja) esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka laenukohustus Bigbank AS ees, laenujääk hagi esitamise seisuga oli 5841,08 eurot, ja fototehnika (kaamera ja objektiiv Nikon Df+AF-S 50mm) väärtusega 1499,25 eurot. Hageja palus nii laenukohustuse kui fototehnika jätta hageja omandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejale enamsaadu väärtuse 2170,92 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et laenukohustus ja fototehnika ei ole poolte ühisvara ning väitis, et kostja valduses ei ole eelnimetatud fototehnikat.
3.Kostja esitas 10.04.2019 vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagis palus kostja jagada poolte ühisvara, mille moodustab laenukohustus 3500 eurot DD ees ja laenukohustus 3500 eurot CC ees, selliselt, et nimetatud laenukohustused jäävad kostja omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 3500 eurot.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja kinnitas, et hageja ei ole teadlik kostja poolt laenude võtmisest ega nende kasutamisest perekonna huvides.
5.Kohus lahutas poolte abielu osaotsusega 01.10.2018 ja jätkas menetlust ühisvara jagamise osas. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 21.08.2020 otsusega hagi ühisvara jagamiseks ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
7.Maakohus leidis, et hageja tõendas oma kontoväljavõttega veenvalt, et hagis nimetatud laenu kasutati perekonna huvides ja seega on tegemist solidaarkohustusega, mis kuulub võrdselt jagamisele poolte vahel. Esitatud tõenditest nähtuvalt kasutati laenu suuremas osas olmelisteks kuludeks ja väiksemas osas hagis nimetatud fototehnika ostuks. Fototehnika osas ei omanud kohtu hinnangul tähtsust asjaolu kumma valduses fototehnika on, vaid üksnes see, kas tegemist oli perekonna huvides ostetud esemetega või mitte. Esitatud tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks fototehnika üksnes enda huvides ostnud, mistõttu tuleb eeldada, et fototehnika osteti perekonna ühistes huvides. Kuivõrd hageja nõue on, et fototehnika jätta hageja valdusesse ja hageja hüvitab kostjale poole fototehnika väärtusest, ei oma tähtsust kostja vastuväide, et fototehnikat ei ole kostja valduses. Kostja ei tõendanud, et fototehnika osteti hageja huvides ja et ka kontoväljavõttel nähtavad muud kulud ei ole tehtud perekonna huvides. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt esitatud nõudele jättis maakohus nii laenukohustuse kui fototehnika hageja omandisse ja kohustas kostjat hüvitama hagejale 2170,92 eurot.
8.Vastuhagi lahendamisel tuvastas maakohus, et laenukohustust CC ees ei eksisteeri ja laenukohustus DD ees võeti enne abiellumist, mistõttu jättis maakohus vastuhagi ühisvara jagamiseks rahuldamata.
2-18-8377 Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
10.Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes otsuse piisavalt põhjendamata. Maakohus ei teinud selgeks, kas kostja oli teadlik, et fototehnika kuulub ühisvara hulka või mitte. Väär on kohtu seisukoht selles osas, et kui kostja leiab, et tegemist ei ole ühisvaraga, lasub kostjal tõendamiskoormis tõendada, et fototehnika osteti hageja huvides. Selleks, et lahendada küsimus, kas fototehnika osteti perekonna ühistes huvides, tuleb esmalt selgeks teha, kas kostja oli üldse teadlik sellest ostust.
11.Maakohus rikkus menetlusnorme, tuginedes otsuses tõenditele, mida istungil ei uuritud. Maakohus tugines otsuses ebaõigesti hageja konto väljavõttele. Kostja märkis maakohtu menetluses, et konto väljavõttest on võimatu aru saada, millised kulud ja mille eest oli tehtud hageja poolt ja miks hageja arvab, et võetud laen kasutati poolte ühise majapidamise korraldamise huvides. Hageja ei ole seda välja toonud ega tõendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.
13.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Arvestades tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid ja menetlusdokumente, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.
14.Kuigi kostja palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, käsitlevad tema kaebuse väited maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamise osas ja vastuseks ringkonnakohtule teatas apellant, et vaidlustab maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt heidab kostja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist. Kostja on seisukohal, et maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostjal tuleb tõendada, et fototehnika osteti hageja huvides, ning maakohus tugines otsuses ebaõigesti tõendile, mida kohtuistungil ei arutatud.
15.Kolleegiumi hinnangul ei jaganud maakohus ebaõigesti tõendamiskoormust ega hinnanud tõendeid vääralt. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust korduvalt ja põhjalikult. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja vastas piisavalt põhjalikult kostjate väidetele. Maakohus ei rikkunud ühisvarasse kuuluva vara koosseisu, s.o fototehnika ja laenukohustuse, kindlaks tegemisel menetlusõiguse norme, nagu kostja ekslikult leiab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab üldreeglina kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et fototehnika, mis oli ostetud abielu ajal, ei kuulu ühisvara hulka, kuna see osteti hageja huvides ja kostja ei olnud selle ostmisest teadlik, tuli kostjal ka seda tõendada. Kostja seda ei teinud. Kostja teadlikkus fototehnika ostmisest ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähtsust (vt Riigikohtu 09.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-173
2-18-8377 14766, p 19). Samamoodi tuli kostjal tõendada väidet, et võetud laenu ei kasutatud poolte ühise majapidamise korraldamise huvides, kui ta soovis tugineda sellele, et laenukohustus ei olnud ühisvara. Hageja esitas tõendina enda konto väljavõtte ja selgitas, et laenuks saadud raha kasutati abikaasade igapäevaste kulude katmiseks (v.a. fotokaamera ja objektiivi omandamine, mis moodustas ca kolmandiku laenu summast). Kohtu hinnangul tõendas hageja eeltooduga veenvalt, et kõnealust laenu kasutati perekonna huvides ja seega on tegemist ühisvaraga. Ebaõige on kostja arusaam, et maakohus ei saanud otsuses tugineda hageja esitatud konto väljavõttele põhjusel, et selle tõendi üle ei arutatud kohtuistungil. Maakohus läks 01.10.2018 kohtuistungil poolte nõusolekul üle kirjalikule menetlusele. Puudub vaidlus, et kostja on hageja konto väljavõttega tutvunud ja saanud selle osas seisukohti esitada. See, et kostja maakohtu järeldustega tõendite hindamisel ei nõustu, ei ole iseenesest aluseks otsuse tühistamiseks.
16.Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
17.Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele.
18.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
19.Seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega on apellandil (kostjal) õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
20.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.