Mõista kostjalt B.B.lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 100 eurot, mille tasumise osas sai B.B. ringkonnakohtult menetlusabi. Nimetatud summa tuleb B.B.l tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 25. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled abielu 29. oktoobril 2016. Pooltel on ühine laps. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nad elavad alaliselt lahus. Kostja on agressiivne ning ta on hageja suhtes kasutanud vägivalda, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Kostja ei ole perekonnaseisuasutuses soovinud abielu lahutada.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on abielu lahutamine ennatlik. Kostja proovib oma käitumist parandada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus lahutas 22. juuni 2020. a otsusega hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud 29. oktoobril 2016 Ida-Viru Maavalitsus poolt (dokumendi nr X). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Leppimiseks antud tähtaja (ühe kuu) jooksul pooled kohtule tõendit leppimise kohta ei 2(4)
esitanud. Maakohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Abielu mehe ja naise vahel on vabatahtlik ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kuivõrd pooltel puudub praegusel juhul ühine tahe abielu jätkamiseks, tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 2. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul puudub alus arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei ole välja toonud tõsikindlaid põhjuseid abielu lahutamiseks. Lisaks ei ole kohus võtnud tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks, sh perelepituses osalemiseks. Üks kuu ei olnud praegusel juhul poolte lepitamiseks ja abielusuhete taastamiseks piisav. Pooltel on ka ühine laps.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi abielusuhteid säilitada ega taastada. Kostja on vägivaldne. Kostja käitumise parandamisel ei ole tähtsust. Hageja arvates oli maakohtu antud ühekuuline leppimise tähtaeg piisav veendumaks, et tema nõue on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
8.1.Ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
8.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus võtnud tarvitusele piisavalt abinõusid poolte lepitamiseks.
8.2.1.Hageja on käesolevas asjas põhjendanud, miks tema arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja on nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses välja toonud, et kostja on kasutanud tema suhtes vägivalda (tl-d 3, 15 pöördel ja 51). Kostja ei 3(4)
ole seda hageja väidet vaidlustanud, vaid on üksnes 19. mai 2020. a kohtuistungil märkinud, et viimase aasta jooksul ei ole ta vägivalda kasutanud (tl 15 pöördel). Hageja avaldas ka enda 21. augusti 2020. a vastuses apellatsioonkaebusele, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik, kuna kostja on vägivaldne (tl 51). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et poolte abielusuhted on praegusel juhul pöördumatult lõppenud ja abielu pole võimalik säilitada (perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1). Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Asjaolu, et pooltel on ühine laps, ei välista abielu lahutamist.
8.2.2.Maakohus andis PKS § 67 lg 3 alusel pooltele leppimiseks aega üks kuu, selgitades võimalust perelepitaja poole pöördumiseks (tl-d 15 pöördel–16). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb PKS § 67 lg-st 3 kohtule kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus leppimisaja andmisel, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea poolte lepitamist käesolevas asjas võimalikuks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Ringkonnakohus lisab, et täiendavate abinõude võtmine poolte leppimiseks ei oleks olnud praeguses asjas põhjendatud ega tulemuslik, vaid oleks kohtumenetlust üksnes venitanud. Kohus ei saa sundida pooli leppima. Leppimine peab tulema mõlema poole vabast tahtest.
Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.
9.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
10.Ringkonnakohtu 28. juuli 2020. a määrusega on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel 100 euro ulatuses riigilõivu tasumisest vabastatud (tl-d 48–49). Ringkonnakohus märkis juba nimetatud määruses, et pool, kelle kahjuks lahend tehakse, kannab menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskuludest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Kuivõrd ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati muutmata, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.