Hageja I: H P M (isikukood: x) Hageja II: R R M (isikukood: x) Hagejate seaduslik esindaja: A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e- post: xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: jurist Krista Paal (epost: [email protected]) Kostja: L M (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Angela Jürgenson (e-post: [email protected])
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja L M`lt elatis alaealise lapse H P M ülalpidamiseks summas 216 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 27.10.2028.
3.Mõista välja L M`lt elatis alaealise lapse R R M ülalpidamiseks summas 211 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 10.12.2029.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
1.H P M, R R M esitasid 01.06.2020 hagiavalduse L Mlt elatise nõudes. Hagejad paluvad alates 01.06.2020 kostjalt välja mõista hagejate ülalpidamiseks elatusrahana 292 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi asjaolude kohaselt hagejate esindaja ja kostja abielu lahutati 2015.a. Hagejad jäid peale vanemate abielu lahutamist elama hagejate esindaja, ema juurde. Lapsevanemad sõlmisid Tallinna notari Priidu Pärna juures 22.04.2015 lepingu “Ühisvara jagamise kokkulepe, kokkulepe lastele elatise maksmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, lastega suhtluskorra kokkuleppe“. Eelnimetatud kokkuleppe p 3 kohaselt leppisid hagejate esindaja ja kostja kokku, et kostja maksab hagejatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimummäärast. Tallinna notari Priidu Pärna büroos koostati 18.03.2020 kostja tahtel kokkuleppe osaline ülesütlemise avaldus, milles kostja ütles üles elatise maksmist reguleeriva punkti. Alates lepingu ülesütlemisest 18.03.2020 rikub kostja laste ülalpidamise kohustust, kuna ei tasu elatist miinimummääras.
2.Hagejate ülalpidamiskulud on keskmiselt alljärgnevad:
H Peter 73,3 114,34 20,00
RR 73,3 114,34 20,00
13,00 77,85 20,75
5,00 77,85 20,75
34,75 69,46
34,75 69,46
95,8 20,00 41,8
93,75 20,00 10,00
10.Muud pereüritustega seotud kulud (reisid, seiklused, ujulad, kinod, teatrid jne)
67,44
67,44
11.Muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes, kuu arvestuse
95,00
115,75
1.1. Eluasemekulud:
2.2. Kulutused toidule:
3.3. Kulutused transpordile:
4.4. Sidekulud
5.5. Kulutused tervishoiule
6.Kulutused hügieenitarvetele
7.7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks:
8.8. Kulutused riietele ja jalanõudele:
9.9. Muud vältimatud püsikulutused (loetelu):
9.1.Huviharidus ja sport (aasta keskmine)
9.2.Taskuraha
9.3.Kooli ja huvitegevuse kohustuse täitmisel ühistegevuste raha kogumine (laagrid)
Kokku:
743,49 EUR
722,39 EUR
3.Hagejate seaduslik esindaja töötab huvijuhina x töötasuga 832,64 eurot. Lisaks on hobi korras tantsutreener A T. Hagejate esindajale kuulub kinnistu xxx. Kostja vastus
4.22.06.2020 esitatud vastuses kostja hagi õigeks ei võta. Hagiavaldusest nähtuvalt täidab kostja hagejate ees nende ülalpidamiskohustust 150 euro ulatuses hageja kohta, mis on tõsi. Alates 2020. a aprillist maksab kostja hagejate ema arvelduskontole elatiseks 300 eurot, mida peab õigustatuks, õiglaseks ja jõukohaseks arvestades oma pere kulutusi, kostja ülalpeetavaid, hagejate tegelikke kulutusi ja hagejatele vahetu ülalpidamise andmist 8 ööpäeval kuus. Kostja elukaaslane on lapseootel. Teise lapse eeldatav sünnitähtaeg on 1. septembril 2020. a ning terviseuuringute kohaselt sünnib tähtajaline laps. Kostja elukaaslane on 2-aastase lapsega kodune, tema sissetulekuteks on töötutoetus (alla 8-aastast last kasvatavale vanemale) 170 eurot. Eelnev tähendab aga seda, et kahe kuu pärast tuleb kostjal hoolitseda nelja alaealise ülalpeetava eest. Hagiavaldusest nähtub, et hageja 1 ülalpidamisele kulub 743,49 eurot ja hageja 2 kasvatamiseks 722,39 eurot kuus. Kostja pole eelnevate summadega nõus. Justiitsministeeriumi tellitud uuringu veebruaris 2020. a järgi on kahe lapsega peres lapse kuluks kuus 343 eurot. Hagejate ema sissetulek on hagis märgitud 832,64 eurot, mistõttu on selge, et hagejate ema ei saa kulutada hagejate peale 1465,88 eurot kuus.
Hagejate ema pole kulusid ka tõendanud, kuid mida tuleks tal teha. Lisaks kattub hagi esitamise periood riigis kehtinud eriolukorraga, mil ei toimunud trenne ja hagejatele polnudki võimalik teha hagisse märgitud kulusid. Kostja leiab, et hagejate kulutused on ülepaisutatud ning ei nõustu hagiavalduses märgitud hagejate kulude suurustega.
5.Kostja esitab hagis ja tema poolt arvatud põhjendatud (vastavalt kohtupraktikale, viidatud uuringule ja hagejate elustandardile ja vanemate võimalustele) kulude suurused alljärgnevas tabelis. Võrdluseks on esitatud ka kostja kolmanda lapse kulud. Hagis märgitud kulud
LAPSE VAJADUSED H
RR Lapse vajaduste loetelu (1 kuu P kohta) Eluasemekulud: 73,3 73,3 Kulutused toidule: 114,34 114,34
Kostja kostja arvates kolmanda reaalne kulu lapse kulud H RR P Greete Mia
Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: 34,75
34,75
Kulutused riietele ja jalanõudele:
69,46
93,75
69,46
Huviharidus ja sport (aasta keskmine) 95,8 Taskuraha
Kooli ja huvitegevuse kohustuse täitmisel ühistegevuste raha kogumine (laagrid) 41,8 Muud pereüritustega seotud kulud (reisid, seiklused, ujulad, kinod, teatrid jne) 67,44 Muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes, kuu arvestuse
Kokku: 743,49
67,44
115,75 722,39
Kolmanda lapse kulude selgitus
(üür+kom) Lasteaeda, ujuma/võiml ema
Teatrid, jõulukingid lasteaias Nt jalanõud iga hooaja lõpuks väikesed Ujumine ja võimlemine Pelgulinna Perekeskuse s Lasteaia kohatasu+sö ök
Uus voodi; jõulukingid, sünnipäev
6.Alljärgnevas tabelis on hagejate kulud, mida kannab kostja hagejate tema juures olles:
LASTE KULUD
Eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud jagatuna 5 inimesele) Toidukulud Transpordikulud (Laste ema on pidevalt pühapäeviti x, kuhu kostja lapsed viib) Hügieenitarbed Riided ja jalanõud Taskuraha Pereüritustega seotud kulud (reisid, seiklused, kinod jne) Muud ettetulevad kulud aasta lõikes, kuu arvestuses
Hageja 1 29,88
Hageja 2 29,88
129,88 Hagejad kokku (eurot):
119,88 249,76
7.Kostja teeb ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja maksab alates hagiavalduse esitamisest mõlemale hagejale igakuiselt elatist 175 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohustuse täitmisel võetakse arvesse enne kompromissi kinnitamist kostja poolt tasutud maksed. Kompromissiga mittenõustumisel rahuldada hagiavaldus osaliselt, määrates kostja poolt hagejatele igakuiselt makstavaks elatiseks 175 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtu eelnev menetlus
8.Kohus määras 17.09.2020 toimunud kohtuistungil hagejale kuludokumentide esitamiseks tähtaja kuni 22.10.2020. Seejärel teavitab kohus kohtuotsuse avalikustamise aja. Hagejad tõi 22.09.2020 vastuses kohtu ette tabeli hagejate tegelikest ülalpidamiskuludest. Kohus käsitleb uut kulunimekirja uue asjaoluna, mis on esitatud hilinenult tähtaja möödudes ja seetõttu jätab 22.09.2020 esitatud kulunimekirja tähelepanuta. Kohus tugineb hagejate ülalpidamiskulude hindamisel hagiavalduses välja toodud ülalpidamiskuludele, kuivõrd nimetatud kulud on kohtuistungil pooltega läbi arutatud ning poolte seisukohad kajastuvad 17.09.2020 istungiprotokollis. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot.
11.Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et H P M (hageja I) on sündinud 27.10.2010 (saab lähiajal 10 a.) ja R R M (hageja II) on sündinud 10.12.2011 (vanus 8 a.). Laste emana on sünnitunnistusele kantud A M ja isana L M. Seega on A M ja L M laste hooldusõiguslikud vanemad.
12.Hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja I ülalpidamiseks 743,49 eurot ning hageja II ülalpidamiseks 722,39 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus. Kostja leiab, et õiglane kulu on 175 eurot kuus hageja kohta.
13.Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
14.Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:
15.Hagejate kulud (kulud on arvestatud lapse kohta): 1) Eluasemekulud hagis 73,30 eurot. Kostjale teada olevalt elavad hagejad neljakesi koos oma emaga vanaema X T juures 4-toalises korteris x, mille eest tasutakse vaid kommunaalkulusid. Vaidlus puudub, et pere elab nimetatud korteris ja hagejad teenuseid kasutavad. Elamisega kaasnevad ilmselgelt elamispinnakulud, vee tarbimine, elektri kasutamine, kanalisatsioon ja prügiveokulud. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Hagejate seaduslik esindaja on eluasemekulusid tõendanud arvetega x ja Telia x ning pangakonto väljavõtetega. Esitatud arvetelt nähtub, et elektri tarbimise kulu on juuli kuu eest 20,91 eur (tlk 119), kommunaalide maksumus on mai kuu eest 238,73 eur
(tlk 111) ja teleteenuste kasutamise eest on septembri kuus laste ema tasunud summas 15,01 eur (tlk 106), seega kokku 273,92. Jagades eluasemekulud kogusummas 273,92 eurot 4 pereliikmega on tõendatud eluasemekulu summas 68,48 eurot. 2) Toidukulud hagis 114,34 eurot. Kostja pakub põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus (vt istungiprotokoll). Mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu. Mõlemale hagejale ostetakse ning valmistatakse toitu korraga, mis teeb hagejate toidukulu väiksemaks (nn mastaabisääst). Kohus leiab, et toidukulu laste vanusega üldiselt kasvab ning arvestades hagejate vanust ja kehalist aktiivsust (korvpallitreeningud), samuti toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ja ka seda, et lapsed vajavad mitmekesist toitu, sealhulgas puuvilju, mahlu ning aegajalt ka maiustusi, peab kohus põhjendatud toidukuluks kostja pakutud 100 eurot kuus. 3) Kulutused transpordile hagis 20 eurot. Arvestades, et laste elukoht on Tallinnas ja Tallinnas on ühiskondlik transport tasuta, siis Tallinnas sõidukulusid tekkida ei saa. Vaidlus puudub, et lapsed käivad tihti Harkus ja sinna sõidetakse autoga, mistõttu on nimetatud kuluna põhjendatud kostja pakutud 7 eurot kuus. 4) Sidekulud hagis H P (hageja I) 13 eurot, R E (hageja II) 5 eurot. Vaidlus puudub (vt istungiprotokoll), mistõttu kohus arvestab sidekuluna hagejale I 13 eurot ja hagejale II 5 eurot. 5) Kulutused tervishoiule hagis 77, 85 eurot. Kostjale ei ole teada, et lapsed põeks mõnda kroonilist haigust. Lastel on siiani esinenud vaid köha ja nohu. Ema väitel saavad lapsed psühholoogilist nõustamist. x OÜ arvelt nr 864/20 (tlk 123) selgub, et A V pereteraapias on käinud A ja 2 poega. Arve kinnitab, et A M on 03.09.2020 sularahas tasunud 110 eurot. Jagades pereteraapia 12 kuuga ja 3 inimese vahel teeb summaks 3,05 eurot (110 eurot:12 kuud =9,16 eur : 3 ga = 3,05 eur). Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Tasulise ortodondi külastuse kohta tõendid puuduvad. Kohus nõustub kostjaga, et kulud on ülepaisutatud. Kooskõlas kohtupraktikaga loeb kohus põhjendatud tervishoiukuluks 20 eurot kuus+3,05 eurot pereteraapia, kokku 23,05 eurot kuus. 6) Kulutused hügieenitarvetele hagis 20,75 eurot (elektrilised hambarajad, desovahendid). Kostja nimetatud kulu kohtuistungil ei vaidlustanud. Arvestades, et inimesed hoolitsevad reeglina ka oma hügieeni eest ja pesevad riideid ning käivad juuksuris, peab kohus põhjendatuks kuluks 20,75 eurot kuus. 7) Koolikohustuse kulud hagis 34,75 eurot. Vaidlus puudub, et mõlemad hagejad H P (2. klass) ja R X (1. klass) õpivad X gümnaasiumis. Hagejad on leidnud, et nende keskmiseks haridusega seotud kuludeks on 34,75 eurot kuus, viidates vajadusele soetada õppevahendeid (raamatud, töövihikud, pliiatsid, viltpliiatsid, pinalid jms),
samuti ühistegevuseks vajaminev raha (klassi fotod, näituste külastused jne). Hetkel koroona pärast ekskursioonidel ei käida. Kostja leiab, et põhjendatud on12 eurot kuus. Koolis käimisega kaasnevad ilmselgelt lisakulud, kuid hagejad ei ole kulutuste suurust tõendanud, mistõttu kohus hindab kooliga seotud kulusid tuginedes kohtupraktikale ja loeb põhjendatuks 20 euro ulatuses. 8) Kulutused riietele ja jalanõudele hagis 69,46 eurot. Kostja ei ole lastega arutanud riiete ja jalanõude teemat, kuid leiab, et põhjendatud on 20 eurot. Kohus leiab, et laste kulutustes esineb mastaabisääst (keskmised kulud lapse kohta vähenevad), kuna hagejad on samast soost ja sellises vanuses, kus laps kasvab kiiresti riietest ja jalanõudest välja, mistõttu vanemale lapsele väikseks jäänud riideid saab anda nooremale lapsele, eriti kui lapsed on samast soost. Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on keskmine kulu riietele ja jalanõude kahe lapse puhul 39 eurot kuus. Eelmärgitud põhjendustel kohus hindab riiete ja jalanõudekulu väiksemaks, so 39 eurole kuus. Ortopeediliste jalatsite soetamist pole tõendatud. 9) Huvihariduse ja spordikulu hagis H P 95,8 eurot, R X 93,75 eurot. Mõlemad lapsed osalevad aktiivselt sporditreeningutel ja arendavad oma teadmisi huvikoolides. Hageja H P käib x ja x metsasarve õpingutel. Hageja R R treenib X korvpalliklubis, x jalgpalliklubis ja x x klaveriõppes. Kostja nimetatud kuluartiklit ei vaidlusta, seega kohus arvestab kuluga H P`le 95,8 eurot, R X`le 93,75 eurot (vt istungiprotokoll). 10) Taskuraha 20 eurot hagis. Kostja taskuraha ei vaidlusta (vt istungiprotokoll). Kohus arvestab taskurahaks 20 eurot. 11) Kooli ja huvitegevused (laagrid) hagis H P 41,80 eurot, R X 10,00 eurot. Kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja täpsustab nõuet summale 10 eurot. Kostja hageja pakutud summat ei vaidlusta ja kuna spordikulud on juba elatisena arvestatud, siis on põhjendatud nimetatud kuluartiklile 10 eurot. 12) Muud pereüritustega seotud kulud hagis 67 eurot. Kohtuistungil selgitas laste ema, et lapsed käivad palju SPA-s. Kostja leiab, et nimetatud kulu tuleb jagada aasta keskmisega, sest lapsed nädala sees SPA-s ei käia. Kohus nõustub kostja märgituga ja kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga, siis kohus hindab põhjendatud kuluks kostja pakutud 15 eurot. 13) Muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes H P 95 eurot, R X 115,75 eurot. Notariaalses kokkuleppes (punkt 3.2.4.) on vanemad kokku leppinud, et muud lastega tekkivad kulud lepivad osapooled reeglina jooksvalt kokku ja vanemad leiavad koos igale lapsele parimad lahendused (tlk 9). Kohtuistungil hagejate esindaja loobus nimetatud kuluartiklist.
16.Kokku on hageja I põhjendatud kulud summas 432,08 eurot kuus: eluasemekulud 68,48 eur, toidukulu 100 eur, transport 7 eur, sidekulu 13 eur, tervishoiukulu 23,05 eur, hügieenitarbed 20,75 eur, koolikohustused 20 eur, riided/jalanõud 39 eur, huviharidus ja sport 95,80 eur, taskuraha 20 eur, kooli ja huvitegevus 10 eur, muud pereüritused 15 eur.
17.Kokku on hageja II põhjendatud kulud summas 422,03 eurot kuus: eluasemekulud 68,48 eur, toidukulu 100 eur, transport 7 eur, sidekulu 5 eur, tervishoiukulu 23,05 eur, hügieenitarbed 20,75 eur, koolikohustused 20 eur, riided/jalanõud 39 eur, huviharidus ja sport 93,75 eur, taskuraha 20 eur, kooli ja huvitegevus 10 eur, muud pereüritused 15 eur.
18.Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
19.Hagejate ema töötab huvijuhina Tallinna X töötasuga 950 eurot (bruto) kuus (tlk 45 palgateatis), lisandub lastetoetus summas 120 eurot. Samuti saab laste ema sissetulekut tantsutreenerina A X summas 156,80 eurot netos (tlk 96 pangakonto väljavõte). A Mle kuulub kinnistu x, x vald ning ta kasutab liisinguautot. Hagejate isa L M töötab AS-s x teenindusnõuniku ametikohal, töötasu juuli kuus oli 1555, 36 eurot neto (tlk 36 palgatõend). Laste isa kinnisvara ega isiklikku sõidukit ei oma, kasutab liisinguautot kuumaksega 244 eurot kuus, elab üürrteris. Üüritasu oli 05.06.2020 seisuga 300 eurot kuus (tlk 25 kostja pangakonto väljavõte). Võrreldes kostjaga saab laste ema endale lubada Tallinnas elades ka maakodu ülalpidamist x vallas. Muus osas nähtub, et hagejate vanemate majanduslikud seisundid ei ole drastiliselt erinevad, mistõttu on vanemad kohustatud panustama laste ülalpidamisse võrdses ulatuses.
20.Vaidlus puudub, et lapsevanemad sõlmisid Tallinna notari Priidu Pärna juures 22.04.2015 lepingu “Ühisvara jagamise kokkulepe, kokkulepe lastele elatise maksmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, lastega suhtluskorra kokkuleppe“. Kokkuleppe p 3 kohaselt leppisid hagejate esindaja ja kostja kokku, et kostja maksab hagejatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimummäärast. Samuti puudub vaidlus, et Tallinna notari Priidu Pärna büroos koostati 18.03.2020 kostja tahtel kokkuleppe osaline ülesütlemise avaldus, milles kostja ütles lastele elatise maksmist reguleeriva punkti üles.
21.Kostja poolt notariaalse elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise põhjuseks olid asjaolud, et 2015. a, kui elatise maksmise kokkulepe notaris sõlmiti, oli kostjal vaid kaks alaealist ülalpeetavat ja kostja elas Raplas oma vanemate juures, kus elamiskulud puudusid ning tema kulud piirdusid ainult autoliisingu, sidekulude ja kindlustuse maksetega. Eelnevast tulenevalt oli kostjal võimalik hagejatele maksta nii miinimummääras elatist kui ka nendega palju aega veeta. Nüüdseks on aga kostja
elamiskulud suurenenud üürrteri kulude näol Tallinnas ning sündinud on ka uus laps ning peagi lisandumas järgmine laps, mistõttu on materiaalsed võimalused piiratud, kuid siiski on soov kõikidele lastele tagada võrdsed tingimused. Kostja leiab, et ta on võimeline elatist tasuma 175 eurot kuus lapse kohta.
22.Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Praeguses asjas on kostja tuginenud elatise vähendamisele põhjusel, et kostjal on uuest kooselust lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
23.Rahvastikuregistri andmetel on L M 4 alaealise lapse isa. Kaks nooremat last uuest kooselust on sündinud 29.03.2018 G M M ja 31.08.2020 J M. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 215-15909).
24.Seega tuleb kohtul hagejate ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka kostja teiste alaealiste lastega. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (PKS § 102 lg 2).
25.Kostja on märkinud, et tema väljaminekud ühes kuus on autoliising 244 eurot, eluasemeüür 300 eurot, x M ülalpidamiskulud 375 eurot. Kuna noorim laps X sündis kohtumenetluse ajal, kes vajab samuti ülalpidamist, siis kohus tugineb tema ülalpidamiskulu hindamisel TÜ 2020.a uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mis sätestab kuni aastase lapse ülalpidamiskuluna 584 eurot. Kohtu hinnangul on kostja väljaminekud ühes kuus kokku 1023,50 eurot [244 eur liising+300 eur üür+laste ülalpidamine 187,50 eur (375:2)+292 eur (584:2)]. Eeltoodust tuleneb, et pärast igakuisest sissetulekust väljamineku mahaarvamist jääb kostjale rahalisi vahendeid 531,86 eurot (1555, 36 eurot - 1023,50 eurot). Kostja pere sissetulekule lisandub kostja elukaaslase saadav miinimum emapalk ja lastetoetus 120 eurot.
26.Kohus leiab, et kostja sissetulek võimaldab kostjal tasuda hageja I ülalpidamiseks 216 eurot ja hageja II ülalpidamiseks 211 eurot kuus. Väljamõistetavad elatised vastavad hagejate tegelikule ülalpidamisvajadusele ühes kalendrikuus. Samuti on väljamõistetud elatised kooskõlas TÜ 2020.a uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, milles on leitud, et Tallinnas elava lapse ülalpidamiskulud on keskmiselt 431 eurot kuus (uuringu lk 15). Kohus selgitab, et elatis on ajas muutuv, elatise vaidlust saab tulevikus uuesti algatada kui elatise summa pole piisav või muutuvad lapse vajadused ja vanema majanduslik olukord.
27.Kostja palub elatist vähendada põhjusel, et täidab hagejate vahetut ülalpidamist. Kostja tugineb notariaalselt tõestatud 22.04.15 suhtluskorra kokkuleppele „5.2.4. Oma isaga L M ́ga viibivad koos lapsed vähemalt kaks (2) päeva nädalas. Isa võtab lapsed reede õhtul, kuid mitte hiljem kui kell 19.00 lasteaiast/ koolist ja toob lapsed ema juurde tagasi laste alalisse elukohta hiljemalt pühapäeval kell 19.00.” Kostja leiab, et kasvatab hagejaid igas kuus ajaliselt 26,6 %, mil hagejatega seotud kõik kulud on kostja kanda.
28.Riigikohus on asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd hagejad elavad emaga, siis kannab laste ema suurema osa laste kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hagejad sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole. Kostja on 22.06.2020 vastuses välja toonud kulud, mida kostja kannab kui hagejad viibivad laste isa juures: hageja I kulud summas 129, 88 eurot ja hageja II kulud summas 119,88 eurot (tlk 20). Kohus leiab, et ainuüksi kostja esitatud kulude tabel ei tõenda, et kostja on nimetatud kulud ka reaalselt kandnud. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada, arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejatel on vahelduv elukoht, või et hagejad viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.
29.Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et
teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
30.Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. Kostja peab lapsi planeerides mõtlema, kas ta suudab sündivaid lapsi üleval pidada. Sissetuleku puudumine ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks elatise vähendamist alla miinimumi. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks laste ülalpidamise. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.
31.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja I ülalpidamiseks summas 216 eurot ja hageja II ülalpidamiseks summas 211 eurot.
32.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus aprilli kuu eest 284 eurot ja mai kuu eest summas 284 eurot. Elatise võlgnevus on tekkinud sellest, et kostja ei ole tasunud elatist miinimummääras. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub, et lapsevanemad sõlmisid Tallinna notari Priidu Pärna juures 22.04.2015 elatise maksmise kokkuleppe, mille p. 3.2.1. kohaselt kostja maksab hagejatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimummäärast. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ütles Tallinna notari Priidu Pärna büroos elatise kokkuleppe üles alates 18.03.2020. Hageja leiab, et seoses elatiskokkuleppe ülesütlemisega tuleb kostjal tasuda laste ülalpidamiseks PKS § 101 lg 1 alusel miinimumelatist. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Elatise suurus tuleb kindlaks teha PKS § 99 järgi, st määrata lapse esmavajadused lähtudes lapse tavalisest elulaadist. Hagejad on kostja tasutud elatised aprilli kuu eest 300 eur (2x150 eurot) ja mai kuu eest 300 eurot (2x150 eurot) vastu võtnud. Puuduvad tõendid, et hagejad oleks nimetatud perioodil elatist juurde küsinud, seega järeldab kohus, et hagejate ülalpidamisvajadused olid kostja tasutud elatistega kaetud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude summas 568 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.