Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

1(3)

2-20-14661 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 07. oktoobril 2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis miinimummäära ulatuses alates 01. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis palub hageja kanda hageja esindaja arveldusarvele. Kostja esitas 12. oktoobril 2020 kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on nõus kostja maksma hagejale elatist hageja nõutud ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96; PKS § 97 p 1; PKS § 100 lg 1, lg 2; PKS § 101 lg 1 ja lg 2, PKS § 108, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 01. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 292 eurot. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 122 lg 2 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2628 eurot (292x9). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord 2(3)

2-20-14661 Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja esindaja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ülalpidamiskohustust oma lapse eest täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi elatise nõudes õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja esitas hagi kohtusse isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.