Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-132128
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Holm Bank AS hagi Xi (X) vastu võlgnevuse nõudes 6 188,60 eurot Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Katrin Teller Kostja X (isikukood XXX; e-post xxx; xxx) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098). Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 20.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304200088 (mille alusel väljastati kostjale laenu summas 5 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 20.04.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud krediidikulukuse määr 23,58% aastas VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt, tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringuid kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja esitas hagejale krediiditaotluse (dtl 161), milles märkis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Hageja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (dtl 163) ning mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (dtl 164). Kostja märkis enda sissetulekuks 700 eurot, Maksuja Tolliameti päringuga tuvastati, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 553,15 eurot. Hageja küsis kostja poolt öeldud andmete kontrolliks ka konto väljavõtet. Kostja andis konto väljavõtte esitamiseks nõusoleku ja hageja kasutas Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel võeti kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeriti need vastavalt hageja vajadusele (dtl 165-176). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on pension 647 eurot ning igakuiseks kohustuseks 70 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 647 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto väljavõttelt 70 eurot, liites sellele elatusmiinimumi 303,40 eurot ehk kokku kostja kohustused summas 373,40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hagi kohaselt on hageja järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.