XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks YY avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Harju Maakohtu 12. juuli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik II (laps): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Kohalik omavalitsus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Natalia Rahhanskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata YY 28. juuli 2020 ja 6. augusti 2020 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
2.Jätta rahuldamata YY 28. juuli 2020 taotlus korraldada kaebuse läbi vaatamiseks istung. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3.Harju Maakohtu 12. juuli 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni punktid 1 ja 2) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I) abielust sündis XX.XX.XXXX QQ (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II). Vanemad elasid koos kuni 2015. aasta kevadeni, abielu lahutati 14. märtsil 2016. Peale eraldi elama asumist jäi laps ema juurde. Ema abiellus 14. augustil 2018 Mehhiko Ühendriikidesse kodanikuga ja soovib kolida Mehhikosse. Vanematel on ühine hooldusõigus ja nad ei jõudnud kokkuleppele lapse elukoha küsimuses.
2.Ema esitas 25. märtsil 2019 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise, ravi- ja haridusküsimustes ning emale üleandmiseks ja suhtluskorra määramiseks. Ema arvates on tema senine pühendumus lapsele isast suurem, laps soovib elada koos emaga ja koos emaga elamine on lapse huvides. Ema palus määrata lapse ja isa suhtlemise kord, mille kohaselt laps veedab isaga ühe õppeaasta sisese koolivaheaja Mehhikos, konkreetse koolivaheaja valib isa ja teatab sellest emale ette vähemalt 2 kuud ning laps veedab suvevaheajast Eestis vähemalt 2 kuud, millest 5 nädalat on laps isaga ja isapoolsete sugulastega ning 3 nädalat emapoolsete sugulastega. Lapse toimetab Eestisse ja tagasi Mehhikosse ema. Lapse lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt.
3.Isa vaidles ema avaldusele vastu. Isa arvates peaks jätkuma vanemate ühine hooldusõigus, laps jääma Eestisse elama kas koos emaga või isaga, kui ema asub elama Mehhikosse. Lapse Mehhikosse kolimisega pole ta nõus. Kui laps on isast nii kaugel, kannatab nende vaheline side. Lisaks on Mehhiko ohtlik suure kuritegevuse ja nakkushaiguste ohuga riik. Isa ei soovi, et tema laps elaks kõrge ohtlikkusega keskkonnas.
4.Isa esitas 5. mail 2019 avalduse suhtluskorra määramiseks. Suhtluskorra põhilise sisu kohaselt viibib laps kordamööda kaks nädalat järjest kummagi vanema juures. Alternatiivselt, kui kaks nädalat on kohtu arvates liiga pikad perioodid, võivad kohtumised olla ka järjest 10- või 12-päevased. Isa on ka nõus, et kohus määrab suhtlemise korra oma äranägemise kohaselt. Isa ei soovi arutada lapsega suhtlemise korda sellisel kujul, et laps elab Mehhikos.
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) toetas ema avaldust. Küsimustele vastates rääkis laps, et ootab väga Mehhikosse elama asumist. Ta on seal mitu korda käinud, talle meeldib seal ja ta saab nii ema mehega kui ka mehe seal elavate sugulastega hästi läbi. Ta on juba mõelnud, mida uude elukohta kaasa võtab. Talle on lubatud, et kindlasti võetakse kaasa tema koer ja kaks kassi. Isal hakkab ta koolivaheaegadel külas käima ja isa võib ka talle külla sõita. Ta tahab kindlasti elada koos emaga nagu seni. Ema pakutud suhtluskord vastab igati lapse huvidele, pakkudes lapsele ja isale nende tulevaste koduriikide suurest vahemaast tingitud nii logistiliste kui rahaliste probleemidega arvestades siiski vajalikke suhtlusvõimalusi, säilitades nendevahelist lähedust.
6.Tallinna linna (edaspidi: kohalik omavalitsus) esindaja toetas samuti ema avaldust ning leidis, et lapsel on kõik eluks vajalikud tingimused Mehhikos olemas. Isa soov, mille kohaselt elaks laps kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga, ei ole lapse jaoks sobiv. Lapsele on koormav olukord, kus laps viibib kahe nädala kaupa kord ühe vanema ja siis jälle teise vanema elukohas. Selline elukorraldus ei tekita lapses kummagi vanema juures kodutunnet. Laps vajab normaalseks arenguks stabiilset elukohta ja elukorraldust. 2 (9)
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 12. juuli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse emale. Ühtlasi määras maakohus kindlaks isa ja lapse suhtluskorra alates lapse Mehhikosse kolimisest järgmiselt: laps veedab Mehhikos paaritutel aastatel isaga jõuluvaheaja ja emaga kevadvaheaja, paarisaastatel vastupidi. Vastava koolivaheaja täpse aja teatab ema isale hiljemalt koolivaheaegade avaldamisele järgneva nädala jooksul. Isa Tallinn-Mexico CityTallinn lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt selliselt, et ema hüvitab isale poole tema poolt ostetud lennupileti maksumusest seitsme päeva jooksul lennupileti ostmisest. Isa transpordi Mexico Cityst lapse elukohta Querétarosse ja tagasisõidul Querétarost Mexico Citysse tagab ja kulud kannab ema. Isa ööbimise ja toitlustuse lapse kodus tagab ja selle kulud kannab ema; - laps saabub Eestisse suvevaheajal igal aastal kolme päeva jooksul ametliku suvevaheaja algusest ning veedab saabumisel kuus järjestikust nädalat isaga (ja isa sugulastega) ja sealt edasi kaks järjestikust nädalat emaga (ja ema sugulastega). Lapse Mexico-City-Tallinn-Mexico City lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt selliselt, et lapse isa hüvitab lapse emale poole tema poolt ostetud lapse lennupiletite maksumusest seitsme päeva jooksul lennupiletite ostmisest; - kummalgi vanemal on ajal, mil laps on teise vanemaga, õigus suhelda lapsega iga päev videokõne (Skype, Messenger) vahendusel kella 20 ja 21 vahel lapse viibimiskoha kohaliku aja järgi. Kumbki vanem tagab selleks ajaks lapsele nutiseadme ja internetiühenduse. Kuni Mehhikosse kolimiseni toimub lapse ja vanemate suhtlemine järgmiselt: - esmaspäevast kuni reedeni on laps emaga; - iga kuu esimene ja teine nädalavahetus (reedest pärast kooli kuni pühapäeval kella 18-ni) on laps isaga. Iga kuu kolmas nädalavahetus on laps emaga. Kuu neljas nädalavahetus reedest kuni pühapäeval kella 18-ni on laps isaga; - igal kolmapäeval võtab isa lapse koolist pärast koolitunde ja toob ta tagasi koju ema juurde hiljemalt kell 18; - kui laps on ühe vanemaga, siis teine vanem ei tee lapsega ajaveetmise plaane; - plaanide muutumise korral vanemad teavitavad teineteist kolm päeva ette telefoni, SMS-i või e-kirjaga; - ühe vanema poolt lapsega reiside korraldamisel on vanem kohustatud teatama sellistest plaanidest teist vanemat üks kuu ette. -
Isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda, lapse riigi õigusabi kulud aga riigi kanda.
7.1.Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 137 ja leidis, et emale lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmine ja seda ka väljaspool Eesti Vabariiki on kooskõlas lapse huvidega.
7.1.1.Peale vanemate lahkuminekut 2015. aasta märtsis jäi poeg elama ema juurde, kes on last põhiliselt kasvatanud ning teinud ka lapse suhtes valdavalt vajalikud otsustused. Lapsel on lähedussuhe mõlema vanemaga, aga see, et laps soovib kindlameelselt jääda elama koos emaga, viitab sellele, et lapse lähedussuhe emaga on tugevam. Ka kohaliku omavalitsuse esindaja ja lapse esindaja leidsid, et lapsel on sügavam emotsionaalne side emaga. 3 (9)
7.1.2.Maakohus suhtles nii lapse kui ka ZZ-ga (edaspidi: ema abikaasa) ning hindas nendevahelise suhe heaks. Laps rääkis, et saab ema abikaasaga hästi läbi, nad on koos mänginud ja suhtlevad omavahel. Laps soovib koos ema abikaasaga ühes peres elada.
7.1.3.Querétaro sotsiaaleksperdi arvamusest nähtub, et ema abikaasa majanduslik tase on kõrge ja ta suudab ülal pidada oma abikaasat ja tema poega, tagades neile kõrge sotsiaalmajandusliku elatustaseme. Ema abikaasale kuuluvas elumajas on lapsel oma tuba, kuhu laps on ise mööbli valinud. Elumaja paikneb suletud elurajoonis, mille sissepääsu kontrollitakse 24 tundi. Elamurajooni peetakse väga turvaliseks. Elamurajoonis on oma klubi ning spordi- ja sotsiaaltaristu. Laps saab seal lõimuda tervislikku, sportlikku, kultuuriliselt ja sotsiaalselt heal tasemel keskkonda. Esitatud tõendi kohaselt on lapse elutingimused Mehhikos talle sobivad ja ei ole praegusest halvemad.
7.1.4.Arvamuses märgitakse, et ema abikaasa ja tema perekond on kõrge haridustasemega ning haridust peetakse oluliseks. Kool, kuhu laps on registreeritud, on tunnustatud. Laps õpib juba hispaania keelt ning kõneleb selles ema abikaasa ja tolle perega. Sellises vanuses uue keele omandamine lisaks emakeelele on pikas perspektiivis pigem lapse huvides. Kuna ema oskab juba mingil määral hispaania keelt, saab ta aidata last õpingutes.
7.1.5.Isa vastuväited lapse Mehhikosse elama asumise kohta on otsitud. Igal maal on omad tavad ja kombed. See ei tähenda, et võõrad kombed tekitaksid segadust. Inimesed üldjuhul kohanevad teise maa tavade ja kommetega. Samuti ei ole lapse tervis Mehhikosse elama asudes rohkem ohus kui Eestis. Eelviidatud arvamusest nähtub, et viimase viie aasta jooksul ei ole Queretaros registreeritud ühtegi epideemiat, mis ohustaks lapse tervist. Koroonaviirus, tuberkuloos ja erinevad hepatiidi vormid levivad nii Mehhikos kui ka Eestis. Mehhikos elavad küll mürkmaod, kuid Eestis levitavad väga ohtlikke haiguseid puugid, keda Mehhiko keskpaigas ei leidu. Teadaoleva info põhjal ei ole Queretaro küll sama turvaline kui Eesti, kuid esitatud tõenditest ei saa järeldada, et see piirkond on eluohtlik eriti valge nahavärviga isikutele. Põhjendatud ei ole isa oletus, et laps saab viibida Mehhikos vaid 180 päeva kaupa. Kui emal on olemas ajutine viisa, siis saab ta taotleda ka ajutist viisat lapsele. Lapse esmane turvavõrgustik Mehhikos on ema ja ema abikaasa, kellega lapsel on head suhted. Samuti on laps tuttav ema abikaasa vanematega ning on nendega ka suhelnud. Kindlasti hakkab laps aktiivselt suhtlema ka ema abikaasa teiste sugulastega. Seega ei saa väita, et turvavõrgustik Mehhikos oleks oluliselt väiksem ja nõrgem kui on Eestis. Ema kinnitas, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis kavatseb ta koos abikaasaga teha kõik, et lapse õigused oleks tagatud, sh kohustub ema abikaasa tooma lapse vajadusel Eestisse isa juurde. Ema ja tema abikaasa senise käitumise põhjal puudub alus arvata, et isal tekib probleeme hooldusõiguse teostamisel teoreetilises olukorras, kui ema ei saa lapse eest hoolitseda. Ema abikaasa kinnitas, et ta ei takista isa ja lapse omavahelist suhtlemist.
7.1.6.Laps kinnitas ärakuulamisel, et soovib elada koos emaga ja ootab väga Mehhikosse kolimist. Ärakuulamisel ei jäänud muljet, nagu poleks laps teadlik võõrale maale elama asumise tagajärgedest. Laps kujutas ette, kuidas hakkab välja nägema tema õppetöö. Laps selgitas ka, et Mehhikos on tal pere. Arvestada tuleb lapse sooviga elada tavapärases kahe vanemaga peres (ema ja tema abikaasa). Arvestades, et ema abikaasal ei ole võimalik asuda elama Eestisse, jääks lapsel juhul, kui ema avaldust viibimiskoha määramise õiguse osas ei rahuldata, kogemata võimalus taolises tavapärases peres pikaajaliselt elada (periood, mil laps kasvas koos isa ja emaga, ei olnud pikk ning lapsel ei saa sellest ajast ka kuigi palju mälestusi olla). Puudub alus kahelda, et lapse huvid on Mehhikos ema ja tema abikaasaga elades kaitstud ning talle on tagatud head elutingimused ja turvatunne. 4 (9)
7.1.7.Põhjendatud ei ole isa arvamus, et ema abikaasa võiks kolida Eestisse. Arvamusest nähtub, et kõik ema abikaasa pereliikmed töötavad või on kaastegevad pereäris. Eluliselt on usutav, et pere ainsal pojal on moraalne kohustus võtta üle perefirma, eriti kui tema enda tegevusvaldkond ei ole sootuks teisel alal. Samuti on usutav, et kogu laiendatud perekonna sissetulek võib sõltuda perefirma edukast toimimisest. Isegi kui ema abikaasa leiaks võimaluse kasvõi mingiks ajaks lükata edasi oma perekonna firma juhtima asumise või selles olulisel määral osalemise vajadust, siis ei ole eesti keelt mitte valdaval isikul võimalik kuigi kergelt leida Eestis mõistliku töötasuga tööd, seda eriti koroonaviiruse piirangute tagajärjel juba saabunud majanduslanguse ajal. Ülima tõenäosusega mõjutaks see ema ja tema abikaasa omavahelisi suhteid negatiivselt ning vähendaks seeläbi lapse võimalust elada tavalises, rahumeelses ja stabiilses peres.
7.2.Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduse ja tervise küsimuses. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on vaidlus lapse tervise ja hariduse osas. Põhjust ei ole eeldada, et isa asub lapse hariduse omandamisele Mehhikos vastu töötama, vajalikest nõusolekutest keeldudes. Mingeid vanemate põhimõtteliselt erinevaid seisukohti hariduse omandamise osas maakohus ei tuvastanud. Samuti ei ole tõenäoline, et lapsel jääb isa nõusoleku tõttu saamata vajalik ravi. Samuti ei jää kiireloomuline abi üldjuhul saamata põhjusel, et eksisteerib vaid ühe vanema nõusolek raviks. Kuna isa hoolib oma lapsest ja soovib talle parimat, ei jätaks ta vajalikku nõusolekut raviks andmata. Samuti on tänapäeva maailmas ühenduse võtmiseks ja nõusolekute andmiseks hästiarenenud ja üha edasi arenevad sidekanalid.
7.3.Maakohus kohaldas PKS § 143 ja määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Maakohus lähtus ema soovitud suhtluskorrast, kuna isa ei pakkunud omapoolset alternatiivset suhtlemiskorraldust juhuks, kui laps peaks kolima Mehhikosse. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu võib lapse tegelik elukohamuutus viibida, on põhjendatud määrata ka suhtluskord, mis kehtib kuni lapse elukoha muutumiseni. Lahendi jõustumisel ei kehti enam ajutine suhtluskord ja sel juhul võib tekkida ajaline vahe lahendi jõustumise ning elukoha muutumise vahel. Kui sel ajal tekib vanematel vaidlus lapsega suhtlemise osas, siis pole see lapse huvides. Isa taotletud vahelduv suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Laps on harjunud elama koos emaga ning lapse elukorralduse oluline muutumine ei tooks lapse elus kaasa stabiilsust. Samuti tuleb arvestada sellega, et lapse enda sooviks on elada põhiliselt ema juures ning külastada isa.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Isa esitas 27. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta ema avaldus rahuldamata ning rahuldada isa avaldus lapsega järgmise suhtluskorra määramiseks: -
-
laps viibib kaks nädalat isa ja kaks nädalat ema juures. Lapse elukoht on Eesti Vabariik; alternatiivselt, kui kaks nädalat on kohtu arvates liialt pikk periood, siis võivad kohtumised olla ka 10 või 12 päeva järjest; suvevaheaja veedab laps võrdselt jagatud päevade arvu mõlema vanema juures. Lapse isa juures viibimise täpsema aja kooskõlastavad vanemad e-kirja teel hiljemalt iga aasta
30.aprilliks; vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias, spordivõistlustest, riigipühadega seotud üritustest jms. Samuti on vanemal õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kella 18 ja 20 vahel;
5 (9)
-
-
-
-
lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Juures viibiv vanem on kohustatud tagama selle, et lapsel oleks kokkulepitud ajaks telefon kättesaadav; kui lapsega minnakse reisima, on vanem kohustatud teist vanemat sellest informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt 10 päeva (kui võimalik) enne lahkumist; kui üks vanem vahetab elukohta on ta kohustatud informeerima teist vanemat vähemalt üks kuu enne elukoha vahetamist; poolte kokkuleppel saab kohtumisaja asendada, kui sobivat asendusaega ei leita, toimub järgmine kohtumine suhtluskorra järgsel korral; lapse sünnipäeva veedab laps vanema juures, kelle juurde kohtumine langes – mõlemal vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva – eelduslikult peetakse see mõlema vanemaga koos; emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab; isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab; vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on. Vanemate kokkuleppel võib seda korraldust muuta; paaritul aastal veedab laps jõulupäeva (24. detsember) emaga ning paarisaastal isaga; paaritul aastal veedab laps jõulupühad (25.–26. detsember) isaga ja paarisaastal emaga; lapse sõpruskonda kuuluvate sõprade sünnipäevade tähistamised kooskõlastavad vanemad omavahel (suguselts ja lasteaia sõbrad jms); vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kehtestavalt, kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema; vanemad otsustavad lapse elukorraldust puudutavad küsimused (sh haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt, arvestades võimaluse korral lapse soove ning lähtudes sellest, mis tagab lapsele tulevikus parema toimetuleku.
Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
maakohus ei andnud hinnangut totaalsele muutusele lapse elus, kui ta kolib emaga Mehhikosse. Lapsel on Eestis turvaline ja harjumuspärane keskkond, mille lõhkumiseks vaidlustatud määruses põhjendused puuduvad. Lapse jaoks muutub senine perekonnamudel, sest laps on harjunud elama kas ema või isaga ning ei oska ette kujutada uue liikme kaasamist perekonda. Kolimisel Mehhikosse kaotab laps lähedased suhted isaga, samuti vanavanemate ja teiste lähedaste sugulaste ning sõpradega. Maakohus ei andnud ka hinnangut lapse majanduslikule toimetulekule Mehhikos, kus emal puudub esialgu sissetulek ja ema abikaasa poolt puudub igasugune toetus. Lisaks ei ole Queretaro nii turvaline kohta elamiseks kui Eesti, Mehhiko kuritegevuse määr on ülimalt kõrge ja tõusuteel; maakohus jättis hindamata, kas lapsel on sama usaldusväärne suhe ka isaga nagu seda on emaga; maakohus rikkus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna isa ei kutsutud lapse ärakuulamise juurde; kui laps asub elama välismaale, ei ole vaidlustatud määruse täitmine suhtluskorra osas kontrollitav, v.a kui vanem seda vabatahtlikult täidab;
6 (9)
-
suhtluskorra määramisel kehtestas maakohus lapsega suhtlemiseks videokõne vahendusel isa jaoks täiesti ebasobiva aja. Arvestades ajavahet on Mehhikos kell 20 Eesti aja järgi kell 5. Lisaks on määratud suhtluskord liialt kulukas ja koormav, mõeldav ei ole, et isa või laps käivad kogu aeg Eesti ja Mehhiko vahet, kuna selleks puuduvad nii rahalised kui ajalised ressursid. Kui ema saab ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, tuleb emal hüvitada isale igakuiste Mehhiko reiside lennupiletid ja hotellis viibimine.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohaliku omavalitsuse esindajale tähtaja sellele vastamiseks. Ema, lapse esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja vaidlevad kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
26.augustil 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal.
12.Isa esitas koos määruskaebuse ja selle täiendusega taotlused uute tõendite (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku 22. jaanuari 2020 analüüs, Eesti koolikalender 2019/2020, Mehhiko koolikalender 2019/2020, 2018. aasta artikkel “Mehhiko on läbimas oma ajaloo veriseimat perioodi”, Rootsi uuringud „Viiskümmend elukohavahetust aastas: kas ühise hooldusõiguse ja lastepsühhosomaatiliste vaevuste vahel on seost?“ ja „Eelkooliealistel lastel, kes elavad ühise füüsilise hooldusõiguse alusel mõlema vanema juures, esineb vähem psühholoogilisi sümptomeid kui koolieelikutel, kes elavad peamiselt või ainult ühe vanemaga“ ning nende tõlked) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid asjassepuutuvad, sest nende põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu jäävad isa taotlused TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus eemaldab nende väljatrükid toimikust.
13.PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
14.PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
7 (9)
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lapsest ning soovib osaleda tema elus. Siiski ei anna see kõiki asjaolusid kaaludes alust järeldada, et vanemate ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises ei tuleks lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et lapse elu- ja viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmine emale on põhjendatud ja on lapse huvides. Määruskaebuses esiletoodud asjaolud ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
17.1.Eespool p-s 14 viidatud Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et lahendades vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asja olukorras, kus vanem soovib asuda lapsega välisriiki elama, tuleb arvestada ka lapse seotust kummagi vanemaga. Riigikohus leidis, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud.
17.2.Maakohus tõi välja, et lapsel on lähedussuhe mõlema vanemaga. Samas on laps elanud koos emaga alates vanemate lahkuminekust 2015. aastal. Ema on olnud lapse igapäevane hooldaja, mille tulemusel on lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvesse tuleb võtta ka seda, et laps on nii kohtule, enda esindajale kui ka kohaliku omavalitsuse esindajale avaldanud, et soovib elada koos emaga ning kolida koos temaga Mehhikosse. Seega pole laps Mehhikosse kolimise vastu ning seda hoolimata sellest, et isa jääb Eestisse. See asjaolu viitab mh ka sellele, et lapsel on praeguses eluetapis suurem kiindumussuhe emaga. Kui ema koliks Mehhikosse nii, et lapsel ei ole võimalik temaga kaasa minna, kaotaks laps võimaluse elada koos vanemaga, kellega ta on senini koos elanud. See ei ole lapse huvides.
17.3.Ema selgitas lapse elutingimusi Mehhikos. Ta esitas andmed oma abikaasa ja tema perekonna ning elamiskoha ja lapse tulevase kooli kohta. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda, et lapse huvid on Mehhikos emaga elades kaitstud ning talle tagatakse head elutingimused ja turvatunne. Neis asjaoludes ei kahtle ka lapse ega kohaliku omavalituse esindaja.
17.4.Asja materjalidest nähtub, et ema on kolimise läbi mõelnud ja selline soov on juba 2018. aastast. Kohus ei saa vanematele ette kirjutada reegleid elukaaslaste valimise või välisriiki kolimise kohta. Oluline on kontrollida, et hooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha määramises ühele vanemale on lapse huvides. Emale on lapse huvid väga tähtsad ja ta on veenvalt põhistanud, et suudab lapse huvide eest seista parimal viisil. Lapse praeguses vanuses (8-aastat) ei ole võõrkeelsesse keskkonda elama asumine arengut ja kasvu takistav. Sellises vanuses lapse areng, sh keeleline areng on väga kiire. Asja materjalidest nähtuvalt on laps juba õppinud hispaania keelt ja uue keele omandamine on pikas perspektiivis pigem lapse huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et isa etteheited lapse elutingimuste ja lapse huvide vastasuse kohta ei leidnud kinnitust ega ole ka eluliselt usutavad. 8 (9)
17.5.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et emale ainuhooldusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ei kahjusta lapse huve ning sellega on tagatud ka ema õigus uuele perekonnaelule. Kui lapse huve ema valikud ei kahjusta, ei saa kohus takistada emal asuda alaliselt elama uue abikaasa juurde väljaspool Eesti Vabariiki.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka suhtluskorra määramisel. Maakohus on isa ja lapse suhtluskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtluskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele. Maakohus on suhtluskorra kindlaksmääramisel põhjendatult lähtunud ema ettepanekust, sest isa omapoolset varianti juhuks, kui laps asub Mehhikosse elama, välja ei pakkunud.
18.1.Arvestades Eesti ja Mehhiko ajavahet ning lapse koolikohustust, on maakohus igapäevaseks suhtlemiseks määranud sobivaima aja, millal laps eemalviibiva vanemaga saab videokõne vahendusel suhelda. Kui lapse elukorraldus Mehhikos saab paika, võivad vanemad kokku leppida mõistlikuma aja lapsega igapäevaseks suhtluseks. Kuivõrd isa tegutseb vabakutselise fotograafina, ei ole tal raske oma tegemisi sättida nii, et saab lapsele sobival ajal temaga suhelda.
18.2.Seoses reisikuludega märgib ringkonnakohus, et vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Võrdsed kohustused tähendavad ka võrdselt kulude kandmist. Kuna sõidukulud on otseselt seotud isa ja lapse suhtlemisega, ei ole õiglane, et lapse lennupiletite kulu kannab ainult ema. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et isa kannab poole lapse sõidukuludest. Kuivõrd ema on nõustunud isa lennupileti maksumusest poole hüvitama ja enda kanda võtma isa transpordi, ööbimise ja toitlustuse kulu Mehhikos, ei ole alust ka selles osas määrust muuta.
19.Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad lapse alalise elukoha tekkimist Mehhikos, Haagi lapseröövi konventsiooni ja kohtulahendi täidetavust, kuna need ei ole asjaolud, mida kohus peaks arvestama praeguse asja lahendamisel. Vaidlustatud määrusega paika pandud suhtluskord on kohustuslik ka emale ning kohtul puudub alus arvata, et ema ei täida kohtu määratud suhtluskorda, kuivõrd see tugineb tema ettepanekutel.
20.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
21.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.