2-20-10279
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind Menetluse liik
Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 28.september 2020 Paide kohtumaja 2-20-10279 XX`i hagi YY vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja WW, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht samas Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx 918 eurot [(292-190) x 9] Kirjalik eelmenetlus
Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
2-20-10279
Menetlus 16.07.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatise suurendamist seadusega sätestatud minimaalmäärani, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so hagiavalduse esitamise ajal 292 eurot kuus. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et 24.04.2015 kohtumääruse järgne elatise kokkulepe elatise maksmiseks 190 eurot kuus ei vasta enam lapse vajadustele. Seoses lapse kasvamisega on lapse ülalpidamiskulud kasvanud. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis elavale perekonnaliikmele, seega on kostja hagimaterjalid kätte saanud (TsMS § 322 lg 1). Kuivõrd kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud, lahendab kohus tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 asja tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 24.04.2015 määrusega kinnitas kohus XX`i (esindaja WW) ja YY kompromissi, mille kohaselt maksab YY oma alaealisele lapsele XX`ile ülalpidamiseks elatist iga kuu 190 eurot alates 20.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 459 lg 1 p 1 kohaselt pärast kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud. Käesoleval juhul on hageja seda ka teinud. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et lapse vajadused on suurenenud, mis annab aluse elatise suurendamiseks hagis nõutud ulatuseni. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.