XX avaldus YY vastu lapse ja isa suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. veebruari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina esindajad Puudutatud isikud: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa YY (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja: Yulia Zaitseva Eestkosteasutus Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta toimikusse YY 20. veebruari 2020. a määruskaebusele lisatud D OÜ tõend massaaži ja võimlemisaegade kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 6. veebruari 2020. a määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte enda kanda ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Tsiviilasi nr: 2-19-11289 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (isa) esitas Harju Maakohtule 28. juulil 2019 avalduse lapse QQ-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Isa lõplikuks nõudeks menetluses jäi määrata suhtlemise kord, mille kohaselt viibib laps isaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni, lisaks ühe nädala talvevaheajal ja ühe kuu suvel. Isa tuleb reedel lapsele Helsingist Tallinnasse järele ning toob lapse pühapäeva õhtul Tallinnasse tagasi.
2.Lapse ema YY esitas maakohtule 16. augustil 2019 vastuavalduse, milles palus määrata suhtlemiskord nii, et isa ja laps viibivad koos iga paarisnädala nädalavahetusel ühe päeva. Kohtumised toimuvad Eestis. Menetluse kestel väljendas ema vastumeelsust sellele, et isa viib lapse Soome. Ema arvates võiks laps viibida nädalavahetustel isaga Eestis. Vajadusel ööbivad hotellis või sugulase juures. Isa viib lapse nädalavahetusel ringidesse, trennidesse ja teraapiatesse. Lapse psüühika on nõrk ja pole hea, kui ta liigub üle nädala kahe riigi vahet. Ema arvates on lapse isa ebastabiilne, tal on probleeme alkoholiga ning ta ei suuda tagada lapse turvalisust. Soomes on laps võõras kultuuri- ja keelekeskkonnas. Kui ta jääb abitusse seisundisse, siis ei oska laps kelleltki keelebarjääri tõttu abi küsida. Lisaks pole emal veendumust, et lapse elamistingimused isa kodus on lapsele sobivad. 30. jaanuari 2020 kohtuistungil tegi ema ettepaneku, et laps viibib ühe nädalavahetuse kuus isaga Soomes ja ühe nädalavahetuse Eestis.
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas isa avalduse rahuldamist. Vanemate peamine vaidlus on küsimuses, kas laps võiks isaga suhelda ka Soomes olles. Esindaja hinnangul pole arusaadav lapse ema vastumeelsus lase viibimiseks Soomes isa juures. Tegemist on lapsele tuttava keskkonnaga, kus ta on varem viibinud. Helsingi kaugus Tallinnast on sisuliselt sama kui Tartu. Esindaja hinnangul ei oma määravat tähtsust lapsevanemate minevikus aset leidnud konfliktid. 22. juunil 2017 on vanemad Soomes abielu lahutuse taotluses leppinud kokku, et isa võtab lapse igal teisel nädalavahetusel enda juurde. Ema hindas tol ajal lapse elamistingimusi Soomes nõuetekohasteks. Need ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samuti pole ema väitnud, et isa alkoholiprobleemid oleks peale lahutust süvenenud. Ta viitab abielu ajal
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-11289 esinenud asjaoludele. Ometigi ei pidanud ta neid lapsele ohuks abielulahutuse ajal, kuigi sel ajal oli laps kaks aastat noorem.
4.Eestkosteasutus (Tallinna Linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) toetas isa avalduse rahuldamist. Suhtluskord, mis näeb ette, et laps veedab isaga koos üle nädala nädalavahetuse reedest pühapäevani, on lapse huvides. Isa peab tagama lapse heaolu ja turvalisuse. Lapse ema peab toetama lapse ja isa regulaarset suhtlemist ning võimaldama lapsel isa elukohas käia. Suhtlemine isa ja tema perekonnaga võiks mõjuda lapse sotsiaalsele arengule hästi. Eestkosteasutus on saanud lapse lasteaiast infot, et lapse psühholoogiline ja emotsionaalne seisund on ebastabiilne, sotsiaalsed oskused nõrgad. Lapsel ei kujune sõprussuhteid teiste lastega ja suhtlus täiskasvanutega on keeruline. Lapsega on soovitatud pöörduda abi saamiseks psühholoogi ja teiste spetsialistide poole. Lapse isa on eestkosteasutusele kinnitanud, et tal on Soomes 2-toaline 60 m2 üürikorter, kus on tehtud remont, üks tuba on lastetuba, kus on kaks eraldi voodikohta. Ema poolt antud infost on mh selgunud, et laps on isasse kiindunud ning poiss ootab väga, millal saaks isaga koos aega veeta. Samas kardab ema, et isa ei too last enam Eestisse tagasi.
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohtu 6. veebruari 2020 määrusega rahuldas maakohus isa avalduse ja määras lapse ja isa vahelise suhtlemise korra alljärgnevalt: 5.1 Isa viibib koos lapsega iga paarisnädala nädalavahetusel alates reede lõunast kuni pühapäeva õhtuni. 5.2 Isa tuleb lapsele reedel Helsingist Tallinnasse järele ja toob lapse pühapäeva õhtul Tallinnasse tagasi. 5.3 Isa võib lapse lasteaiast ära võtta reedel enne lõunaund. Kui laps läheb kooli, siis viibib isa koos lapsega alates lapse koolipäeva lõpust. 5.4 Laps on suvel igas kuus vähemalt 30 päeva isaga. Vähemalt üks viibimiskord kestab 14 päeva järjest. 5.5 Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. 5.6 Paarisaastatel on laps talvevaheaja alates vaheaja algusest kuni 2. jaanuarini isaga ja alates 2. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni emaga, paaritutel aastatel vastupidi. 5.7 Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga. 5.8 Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib. 5.9 Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides. 5.10 Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal välisriikides teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi. 5.11 Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. 5.12 Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt ekirja või SMS-i saatmise teel.
6.Maakohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused: 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-11289 6.1 Laps on määruse tegemise ajal kuueaastane, ta sündis 29. septembril 2013. Vanemad elavad lahus alates 2017. aastast. Laps elab koos emaga ja selles osas pole vanemate vahel vaidlust. 6.2 Kohtu hinnangul on menetluses kinnitust leidnud, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Kohtul pole tekkinud kahtlust, et kumbki vanematest ei suuda lapse hoolduskohustust täita. Isa on tugevalt motiveeritud lapsega suhtlema. Kohus määras kohtumenetluse ajaks isa nõusolekul suhtlemise korra, millise kohaselt isa kohtub lapsega üle nädala nädalavahetustel Tallinnas, ööbides koos lapsega hotellis. Seda suhtluskorda on pooled täitnud. 6.3 Menetluses pole kinnitust leidnud kahtlustused, et isa ei tule toime enda elukorralduse või lapsega. Isa on lapse hooldusõiguslik vanem ja võib lapsega aega veeta enda valitud kohas, sh oma kodus Helsingis. Isa on nõus kandma lapse Soomes käimisega seonduvad kulud. Suhtlemiskord, mida isa taotleb, on kohtu hinnangul minimaalne ja seda vähendada ei saa, sest see rikuks lapse õigusi isaga suhtlemiseks. 6.4 Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Lapse esindamise kulud jättis maakohus riigi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse ema. Ta palus tühistada maakohtu määruse osaliselt, resolutsiooni p-de 1, 4, 8 ja 10 osas. Tühistatud osas palus ema määrata suhtlemise kord järgmiselt: 7.1 Isa viibib koos lapsega Soomes üks kord kuus /kuu esimese paarisnädala nädalavahetusel/, alates reede lõunast kuni pühapäeva õhtuni. Kuu teise paarisnädala nädalavahetusel tuleb lapse isa Tallinnasse ja suhtleb lapsega Tallinnas reedest pühapäevani. 7.2 Laps on suvel vähemalt 30 päeva isaga. 7.3 Lapse sünnipäeva pidamine toimub Tallinnas. Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeval kuni kolm tundi. 7.4 Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt neli nädalat enne reisi.
8.Määruskaebust põhjendab ema järgmiselt: 8.1 Maakohus on ilmselt ekslikult sõnastanud määruse resolutsiooni punkti nr 4 („suvel igas kuus vähemalt 30 päeva isaga“), sest sellisel kujul tähendab see, et laps veedab terve suve isaga. 8.2 Maakohtu määruse resolutsiooni punkt nr 1 („Isa viibib koos lapsega iga paarisnädala nädalavahetusel alates reede lõunast kuni pühapäeva õhtuni“) ei arvesta lapse huvidega. Laps läheb septembrist kooli ning tal tekivad lisakohustused. Soome reisimine kaks korda kuus on sellises vanuses lapsele liiga koormav. Nii noor laps vajab peale lasteaiapäeva taastumist turvalises keskkonnas, s.o emakodus. Lapse huvides oleks Soomes käimine üks kord kuus. Teisel nädalavahetusel võiks lapse isa käia Tallinnas ja ööbida koos lapsega siin. Kõik võimalused on lapse isal selleks olemas. Kui laps sõidab Soome, ei saa ta käia logopeedilises massaažis, külastada eripedagooge ja käia pühapäevakoolis. Suhtluskord ei taga lapsele stabiilse kodutunde tekkimist. Laps on sunnitud kohanema kahe erineva olmeoluga, nelja erineva keelega. 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-11289 Lasteaed X kinnitas oma 16. detsembri 2019 tõendis, et Q emotsionaalne seisund on ebastabiilne. On täiesti piisav, kui laps külastab isa Soomes üks kord kuus, ülejäänud ajal tuleb lapse isa Tallinnasse ja suhtleb lapsega siin. Ema on esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et isa tarvitab alkoholi. Alkoholi mõju all on isa agressiivne ega suuda ennast kontrollida. Isa elamistingimusi Soomes pole keegi kontrollinud. Puuduvad teadmised, kas lapsele on tagatud privaatsus, magamistingimused, õppimisvõimalused. 8.3 Lapse sünnipäevade pidamine peaks toimuma Tallinnas, kus elavad lapse sõbrad ja teised lähedased inimesed. Isale peab olema tagatud võimalus viibida lapse sünnipäeval. 8.4 Ema ei nõustu, et reisist teavitamine toimub üks nädal enne. Reeglina käib pereelu planeerimine kaks nädalat ette (nt sünnipäevade pidamine, võistlustel osalemine). Ka reis planeeritakse tavaliselt pikalt ette. Reisist tuleb seetõttu teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3-4 nädalat enne reisi. 8.5 Ema palus jätta määruskaebuse menetluskulud isa kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Eestkosteasutus ei toetanud määruskaebuse rahuldamist.
10.Lastele määratud esindaja ei toetanud määruskaebuse rahuldamist.
11.Laste isa vaidles määruskaebusele vastu.
12.Maakohus parandas 8. juuni 2020. a määrusega vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4 ilmse ebatäpsuse ja luges resolutsiooni p-i 4 sõnastatuks järgmiselt: „Laps on suvevaheajal 30 päeva isaga. Vähemalt üks viibimiskord kestab 14 päeva järjest“.
13.3. juuli 2020. a kirjaga saatis Harju Maakohus määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
15.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2, 3, 5, 6, 7, 9, 11, 12 osas. Kohtumäärus on selles osas seega jõustunud.
16.Määruskaebuse esitaja esitas täiendavalt tõendi D OÜ massaaži ja võimlemisaegade kohta. Arvestades, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, võtab ringkonnakohus vastu määruskaebusele lisatud D OÜ tõendi massaaži ja võimlemisaegade kohta, kuna tegemist on asjakohase tõendiga.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-11289
17.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse p-de 1, 4, 8 ja 10 tühistamiseks. Arvestades, et maakohus parandas 8. juuni 2020. a määrusega vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4 ilmse ebatäpsuse ja luges resolutsiooni p-i 4 sõnastatuks järgmiselt: “Laps on suvevaheajal 30 päeva isaga. Vähemalt üks viibimiskord kestab 14 päeva järjest“, on kaebaja selles osas oma eesmärgi saavutanud ning ringkonnakohus määruskaebuse vastavaid väiteid ei käsitle. Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti mõlema vanema ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanem elab välisriigis. Üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, s.h ka selle vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps saaks osa ka lahus elava vanema elust, keelest ja kultuurist. See põhimõte tuleneb selgelt ka perekonnaseaduse § 143 lg-st 1, mis ei sätesta mingeid erisusi, muu hulgas ka sõltuvalt vanemate elamisest eri riikides. Seetõttu ei ole isa soov suhelda lapsega lisaks lapsele tuttavale elukeskkonnale ka isa elukeskkonnas iseenesest lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik. Sellist suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 26).
19.Kolleegium leiab, et maakohus ei ületanud suhtluskorra viisi valikul kaalutluspiire. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Maakohtu tuvastatud asjaolud on sellised, millest saab järeldada, et selles asjas on pigem lapse huvides, kui suhtlemine isaga toimub üle nädala nii, et laps reisib reedel isaga koos isa koju Helsingisse ja veedab seal isaga koos nädalavahetuse.
20.Kolleegiumi hinnangul toetab selline suhtluskord lapse arengut ja pigem soodustab stabiilsuse teket isaga suhtlemises. Määruskaebuse vastupidised väited pole põhjendatud. Asjaolu, et isa kodu on Helsingis ning see, et isa peres räägitakse ka ukraina keelt, ei takista lapsel isa perega lähedaseks saamist, sest peres räägitakse ka vene keelt, mida laps kõneleb hästi.
21.Tsiviilasjas kogutud materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et reisimine Helsingisse on seitsmeaastasele lapsele liiga koormav. Laevareis Helsingisse on tänapäeval mugav ja kestab umbkaudu kaks tundi. Selle aja jooksul saab laps koos isaga laeval vabalt liikuda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tegemist on aktiivse ja isasse kiindunud lapsega, mistõttu ei ole sel viisil reisimine iseenesest lapsele kolleegiumi hinnangul ülemäära keeruline.
22.Isaga kohtumist ei takista asjaolu, et laps läheb sügisest kooli. Isa saab ja peab toetama last tema koolikohustuste täitmisel.
23.Ka pole alust arvata, et lapse psühholoogiline seisund ei võimalda tal uue olukorraga harjuda. Olukord võib nõuda küll kohanemist, kuid lapse arengu huvidest lähtuvalt on sellised regulaarsed, kindlal viisil toimuvad kohtumised vajalikud isa-lapse kontakti säilitamiseks ja tugevdamiseks. Vanematel on võimalik omapoolse toetava käitumisega seda kohanemist soodustada ja kergendada. Tsiviilasja materjalidest, s.h
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-11289 lasteaed X tõendist ja psühholoogi OV`i arvamusest (tl 92) ei saa järeldada, et lapsele on reisimine või suhtlemine isaga tema kodus vastunäidustatud.
24.Ringkonnakohus mõistab ema muret, et laps ei saaks isaga koosveedetavatel nädalavahetustel osaleda Tallinna huviringides ja massaažis. Sellised tegevused saab siiski soovi korral planeerida ka muule ajale, kui laps on Tallinnas, või leida vastavad tegevused Helsingis. Seetõttu ei saa see kolleegiumi hinnangul olla aluseks maakohtu määruse muutmiseks.
25.Määruskaebuse väited, mis puudutavad isa vägivaldsust ja alkoholi tarvitamist, ei ole aluseks maakohtu määruse muutmiseks. Neid väiteid on maakohus menetluses ja määruse tegemisel arvesse võtnud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
26.Soome elamistingimuste kohta on isa esitanud ütlusi ja tõendeid (foto tl 5, kinnitus tl 2 pöördel, protokoll tl 76). Samuti on isa väljendanud menetluses nõusolekut selleks, et ema tuleks isiklikult lapse elamistingimustega tutvuma (protokoll tl 122 pöördel). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
27.Ema on määruskaebuses seisukohal, et lapse sünnipäev tuleks veeta alati Tallinnas. Kolleegium määruskaebuse sellist väidet põhjendatuks ei pea. Määruskaebuses pole toodud välja erandlikke asjaolusid, mille tõttu võiks asuda seisukohale, et lapse sünnipäeva veetmine Soomes, juhul kui see langeb isaga suhtlemise päevadele, oleks lapse huvidega vastuolus. Emal on suhtluskorra kohaselt tagatud võimalus veeta lapsega sünnipäeval aega ka siis, kui see langeb isaga suhtlemise päevadele. Sõpradega sünnipäeva tähistamise soov on mõistetav, kuid see ei kaalu üle lapse vajadust stabiilse isa-poja suhte toimimiseks.
28.Vanemate hooldusõigus lapsele on ühine, mistõttu võivad nii isa kui ema oma suhtluskorra ajal lapsega reisida. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määruses märgitud etteteatamise aeg piisav, sest see täidab informeerimise, mitte nõusoleku küsimise funktsiooni.
29.Eespool märgitud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
30.Kolleegiumi hinnangul on mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.