lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-1569/7

Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-1569/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1569

Tsiviilasi

YY (Y) hagi LL (L), VV, NN (N) ja UU vastu kostjate erialase ettevalmistuse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I LL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III NN (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja IV UU (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 27.02.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.30.01.2020 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu nende erialase ettevalmistuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-2991 (hageja avaldus HH vastu nende alaealise lapsega suhtlemiskorra määramiseks), milles kostjad lastekaitsespetsialistidena andsid järgmised arvamused: a) Maardu Linnavalitsuse (LV) sotsiaalabi osakonna kiri 20.09.2019 nr 10-4.7/709-11, mille allkirjastas LL ja koostas VV; b) DD 23.10.2018 kiri, millega ta väljendas Maardu LV seisukohta; c) Maardu LV volikiri 19.10.2018 VV-le linnavalitsuse esindamiseks kohtus tsiviilasjas nr 2-17-2991; d) LL 19.02.2018 kohtule esitatud arvamus tsiviilasjas nr 2-17-2991; e) 19.07.2019 UU ja NN arvamus Maardu LV nimel tsiviilasjas nr 2-19-1905; f) UU avaldas 25.02.2019 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-19-1905 Maardu LV esindajana volituse alusel arvamust arutatavate asjaolude kohta. Hageja palus tuvastada, et kostjatel puudub erialane ettevalmistus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele töötamiseks lastekaitsetöötajana, millise nõude sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 19. Seega on protsessis, kus hageja on üheks pooleks, andnud arvamuse selleks õigustamata ja kompetentsi mitteomavad isikud. Hagejal on selle asjaolu tuvastamiseks õigustatud huvi.
2.Harju Maakohus keeldus 27.02.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkti 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kostjate haridusnõuete kontrollimise kohustus eelkõige nende tööandjal. Kostjate esindusõigust kontrollib suhtlemiskorra osas antud juhul tsiviilasja nr 2-17-2991 menetlev kohtunik. Lisaks on asja lahendaval kohtunikul pädevus hinnata kostjate esitatud seisukohti (TsMS § 477 lõiked 5 ja 7). Iseenesest näeb TsMS § 368 lõige 1 küll ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samas ei ole hageja nõude näol siiski tegemist sellise tuvastusnõudega, mida peaks kohus eraldiseisvalt menetlema – hagejal puudub selleks iseseisev tuvastushuvi.
3.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda ning märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus märkis, et tagastab määruse jõustumisel riigilõivu TsMS § 150 lõike 1 punkti 2 ning lõike 4 koosmõju alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.13.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut jätkama hagi menetlemist.
5.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjate tööandja täitnud kohustust kontrollida haridusnõudeid ja kaebuse esitajal on õigustatud huvi nõude esitamiseks. Õige ei ole, et esindusõigust kontrollib antud juhul tsiviilasja nr 2-17-2991 menetlev kohtunik. Tegelikkuses on kohtunik võtnud arvamused asja materjalide juurde ilma, et oleks kontrollinud, kas arvamuse esitajatel on üldse õigust arvamust avaldada. Seega ei ole kohtunik kostjate kvalifikatsiooni arvesse võtmisel olnud objektiivne, mistõttu on oluline, et käesolevat hagi menetletaks eraldi nõudena teise kohtuniku poolt. Kuna kostjatel ei ole kvalifikatsiooni arvamuse andmiseks tsiviilasjades nr 2-17-2991 ja 2-191905, ei saa kohtuotsust nendele arvamustele rajada. Muid tõendeid nendes

tsiviilasjades ei olegi, seega ei rajaneks kohtulahend asjas kogutud tõenditele. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on iseseisev tuvastushuvi olemas, kuna tuvastatud asjaolust sõltub, kas kohtulahendid on põhjendatud ja seaduslikud.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb seega maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
8.TsMS § 3 lõige 1 sätestab üldise põhimõtte, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, tuues välja, et hageja esitas tuvastushagi, omamata selleks tuvastushuvi. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt on tuvastushagi esitamine lubatud üksnes tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu korral. Asjaolu, et kaebajal on eelduslikult isiklik huvi selle vastu, et tsiviilasjades, milles hageja on menetlusosaline (tsiviilasi nr 2-17-2991 – hageja avaldus HH vastu alaealise lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks; tsiviilasi nr 2-19-1905 – HH avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning osalise ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse saamiseks) kõrvaldatakse tõendite hulgast Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna seisukohad, ei anna alust tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on kohtu poolt TsMS § 552 lõikes 2 sätestatud nõude täitmiseks küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mida kohus hindab TsMS § 477 lõikest 1 tulenevalt sama seadustiku § 232 lõigete 1 ja 2 kohaselt viidatud kohtuasjades. Hagejal puudub õigustatud huvi saada eraldi tsiviilasjas kohtulahend selle kohta, kas teistes tsiviilasjades seaduse alusel kogutud kohaliku omavalitsuse arvamused on õiguspärased. Tõendite analüüs ja hindamine toimub selle tsiviilasja menetluses, milles need olid kogutud. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel.
9.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval