2-20-7622/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-20-7622 esitasid hagejad oma sünni tõendid (tl 10 ja 11). Hageja 1 on sündinud 12.10.2010 ja hageja 2 on sündinud 05.07.2005. Hagejate seaduslik esindaja C. elab lastega koos, kostja hagejatega koos ei ela. Kostja ei tasu lastele elatist vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja kohtuväliselt kokkuleppele elatise tasumises 2020. a sätestatud miinimummääras ei ole saanud. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvat elatist perioodi 01.01.2020 kuni hagi esitamiseni 25.05.2020 eest summas 1403,25 eurot kummagi lapse kohta. Kohus võttis 27.05.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati kohtumäärus ja hagimaterjalid 22.06.2020 kätte kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxx TsMS § 314' lg 1-3 sätestatu alusel ja kohus luges kohtumääruse ja hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o 29.06.2020. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 14.07.2020. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2020. a 292 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.02.2020 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha alates 01.01.2020 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.