lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5555/18

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5555/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-5555/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval18.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5555

Tsiviilasi

TH hagi MT vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.08.2015 määrus menetluse osaliseks lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja TH (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Stig Hendrikson Kostja MT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Anu Talu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 27.08.2015 määrus tühistada osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise osas, so osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 415 eurot ületava hüvitise. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta selles osas kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.11.04.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju eest 415 eurot. Hagiavalduse kohaselt kahjustas kostja hageja kinnistul asuvat puitaeda, tekitades sinna 1m2 suuruse augu. Samuti on murtud aia konstruktsioonis olevaid puitliiste, mistõttu on kahjustunud aia välisilme. Kostja tegevuse osas viidi läbi väärteomenetlus, mille protokollist nähtuvalt on kostja augu tekitamise omaks võtnud. Kostja on kahjustanud 6 aiapaneeli, kahju on tekitatud 415 euro ulatuses, arvestades puitpaneelide maksumust (ühe paneeli hind keskmiselt 37-40 eurot), transpordi ning paigaldamise kulusid.
2.07.06.2015 esitas hageja seisukoha, mille järgi arvestades asjaolu, et kohtumenetluse ajal on 4 aiapaneeli ja kostja vastuse punktis 10 märgitud lahenduse kohaselt aiapaneelid kostja ja/või korteriühistu poolt paigaldatud, vähendab hageja hagihinda. Tuginedes kostja esitatud arvele on uueks hagihinnaks 28.50 eurot. 13.07.2015 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat võtma nõude vähendamise osas seiskoht, kas loobub nõudest osaliselt või võtab hagi osaliselt tagasi. 24.07.2015 esitas hageja avalduse hagist osaliselt loobumiseks. Hageja teatas, et loobub osaliselt hagist tulenevalt sellest, et kostja on hageja nõude osaliselt rahuldanud. Paigaldatud on 5 aiapaneeli: 4 paneeli kõrgusega 180cm ning üks aiapaneel tehtud kaheks osaks (2x90 cm). Hagihind sai määratletud tulenevalt 6 aiapaneeli turuhinnast ning kuna 5 aiapaneeli on menetluse ajal kostja poolt paigaldatud, on uueks hinnaks 28.50 eurot. Seega loobus hageja nõudest 386.50 euro (93,13%) ulatuses. Hageja menetluskuludest 93,13% tuleb jätta kostja kanda. Seoses menetluskulude jaotusega märkis hageja, et vaidlust ei ole selles, et hageja püstitas kahjustatud aia omal kulul. KÜ-ga kirjavahetuses olles ei saanud hageja veenduda aiapaneelide osalises väljavahetamises ning lisaks oleks hagi 2015.a aprillis aegunud. Seega ei ole hageja käitunud pahauskselt. Üldkoosoleku otsus ja aiapaneelide ostmise arve esitati hagejale alles kohtumenetluse ajal. Lisaks ei ole KÜ otsusest võimalik üheselt välja lugeda, kas otsus aiapaneelid välja vahetada on vastu võetud ning millal need välja vahetatakse. Fakt on see, et kostja kahjustas hageja omandit ning aiapaneelid said osaliselt paigaldatud kohtumenetluse ajal. Sellest tulenevalt märkis hageja ka eelistungil, et on alust hagihinda vähendada. Kui kostja ei oleks hageja omandit kahjustanud, ei oleks kostja vastu hagi esitatud. Kostjale anti võimalus asja kohtuväliseks lahendamiseks enne hagi esitamist. Juhul, kui kohus jaotab menetluskulud erinevalt TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatust tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
3.Kostja leidis 12.06.2015 seisukohas, et menetluskulud tuleb jätta 93,13% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et KÜ oli 23.12.2014 e-kirjaga hagejale kinnitanud oma otsust 4 aiapaneeli väljavahetamise kohta 2015.a kevadel. Samuti oli hageja teadlik sellest, et kostja ei soovi enda korteriomandi ette aeda endises kõrguses. Seega on hageja pöördunud vähendatud nõude osas kohtusse pahatahtlikult ning kostja menetluskulud tuleb jätta selles osas hageja kanda. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus lõpetas 27.08.2015 määrusega menetluse osaliselt seoses hagist osalise, so summas 386.50 eurot, loobumisega. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja lepingulise esindaja kulu 670.54 eurot.
5.Hageja leidis, et vastavalt hagist osalise loobumise proportsioonile tuleb 93,13% hageja menetluskuludest (93.13 eurot) jätta kostja kanda ning hageja ei pea kostja menetluskulusid kandma. Kostja antud seisukohaga ei nõustunud, leides, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Puudub vaidlus, et kõnealune aed on parandatud KÜ Supeluse 18 poolt, kes on võtnud enda kanda vastavad kulutused (5 aiapaneeli: 4 paneeli kõrgusega 180cm ning 1 tehtud 2 osaks (2x90cm)). Kostja ei võtnud hagi 25.05.2015 eelistungil õigeks osas, mis puudutab nimetatud 5 aiapaneeli, kuid nõustus, et on aeda lõhkunud enda akna eest. Seega ei olnud 25.05.2015 kostja hagi 5 paneeli osas õigeks võtnud ning teatas ka kohtule, et KÜ üldkoosolek on otsustanud sõltumata poolte vaidlusest parandada aed oma kuludega. Nimetatud asjaolud näitavad üheselt, et kostja ei ole TsMS § 168 lõike 4 tähenduses nõuet rahuldanud, vaid seda on teinud kolmas isik, so KÜ Supeluse 18. Hageja esitas 07.05.2015 menetlusdokumendiga kirjavahetuse, millega KÜ 23.12.2014 e-kirjaga teatas hagejale oma otsusest aiapaneelide väljavahetamise kohta 2015.a kevadel. Seega on hageja esitanud hagi kohtule teadmisega, et KÜ on seadnud eesmärgiks aed parandada ja sellega võttis hageja teadlikult endale riski, et hagi ja sellega seoses kantavad kulud osutuvad osaliselt põhjendamatuks.
6.Kostja 12.06.2015 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosneb menetluskulu õigusabikulust summas 720 eurot, so 5 tundi x 144 eurot (sh käibemaks) järgmise spetsifikatsiooni alusel: hagimaterjalidega tutvumine, asjaolude väljaselgitamine, hagile vastuse koostamine, 2 tundi; esindamine 25.05.15 eelistungil, 1,5 tundi; 08.06.15 menetlusdokumendi koostamine, 0,5 tundi; hageja 07.06.15 menetlusdokumendiga tutvumine ja 12.06.15 menetlusdokumendi koostamine, 1 tund. Hageja leidis, et tsiviilasja mahtu ja keerukust silmas pidades on õigusabikulud osaliselt põhjendatud ning juhindudes TsMS § 162 lõikest 4 tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Kohus leidis, et kostjat esindanud lepingulise esindaja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas nimetatud tööd on proportsioonis toimingutele eelduslikult kuluva ajaga, mida kinnitab kostja lepingulise esindaja menetlusdokumentides kajastuv argumentatsiooni sisulisus. Hageja ei ole ka vaielnud vastu, et kostja lepingulise esindaja töötunnid oleksid olnud ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja töötunni maksumus vastab kohtu hinnangul keskmisele turuhinnale.
8.TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo nr 3-2-1-142-10, punkt 10). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, milles võiks järeldada ebaõiglust hageja suhtes, et seeläbi õigustada menetluskulude poolte kanda jätmine. Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKo nr 3-2-1-4-15, punkt 14). Hageja on kohtule esitanud nõude summas 415 eurot, mis on hagihinnaks. Kohus leidis, et antud asjas tuleb lähtuda suuremast menetluskulust kui hagihinnaks nimetatud summast, so 720 eurost. Tuleb võtta arvesse, et hageja on põhjustanud põhjendamatu menetluse osas, kus oli juba enne hagi esitamist põhjust uskuda, et taastatakse osaliselt kahju hüvitamise aluseks olevatele sündmustele eelnev olukord. Käesolev vaidlus on

olnud keskmisest vaidlusest mitmekülgsem, arvestades poolte esitatud väited, seetõttu on vaidlus olnud ka keerulisem, mis suuremat menetluskulu õigustab.

9.Vastavalt hagist osalise loobumise proportsioonile tuleb 93,13% kostja menetluskuludest, so summas 670.54 eurot, jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Määruskaebus
10.22.09.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kantud menetluskulud 93.13 eurot või alternatiivselt, jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11.Vaidlust ei ole, et kostja on hageja omandit kahjustanud. Hageja loobus osaliselt nõudest heas usus teadmisega, et kohtumenetluse ajal on osaliselt uued aiapaneelid paigaldatud. Kostja ei ole vaidlustanud fakti, et kohtumenetluse ajal sai osaliselt hageja nõude rahuldatud kostja ja KÜ poolt. Antud juhul ei ole oluline hinnata, mis ulatuses KÜ ja kostja kandsid kulusid hageja nõude rahuldamisel. Seda kinnitab kostja 04.05.2015 vastuse punktis 9 lubadus „paigaldada osaliselt aia paneelid ühiste jõududega“. Kostja on KÜ liige, mistõttu saab lugeda, et ka kostja rahuldas kaudselt hageja nõude. Lisaks jääb hageja oma seisukoha juurde, et enne kohtumenetlust puudus tal kindlus, millal ja kas aiapaneelid üldse välja vahetatakse, kuna hagejale ei olnud esitatud arvet ega KÜ otsust, need esitati alles kohtumenetluse ajal. Kirjavahetust KÜ-ga ei saa vaadata kui tõendit, mille alusel saaks tõsikindlalt järeldada, et hageja nõue kohtuväliselt osaliselt rahuldatakse ning seega ei olnud tegemist põhjendamatu menetluse põhjustamisega.
12.Menetluskulude jätmine hageja kanda oleks ka ebamõistlik ning ebaõiglane juba ainuüksi seetõttu, et kohus on tuvastanud hageja omandi kahjustamise kostja poolt. Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid tulenevalt kohtu poolt tuvastatud kostja õigusvastasest käitumisest. Samuti leidis hageja jätkuvalt, et Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulud suuruse rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Antud juhul ei olnud asi keeruline ega mahukas. Kostja on kahju tekitamise osaliselt omaks võtnud ning ülejäänud osas puudutas kohtuasi tõendamist ning kahju ulatust. Hageja poolt taotletav hüve suhtes menetluskulude hageja kanda jätmise osaga oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 27.08.2015 määrus tuleb tühistada osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise osas, so osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejale välja 415 eurot ületava hüvitise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks käesolevas asjas 415 eurot, milline summa tuleb hagejalt kostjale välja mõista. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna ning TsMS § 659 ja

§ 654 lõike 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja neid käesolevas lahendis ei korda.

16.Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et kostja on hageja nõude osaliselt kohtumenetluse ajal rahuldanud. Selles osas järgib kolleegium maakohtu põhjendusi ega korda neid. Seega on maakohus ka õigesti kohaldanud TsMS § 168 lõiget 5, jättes menetluskulud vastavalt hagist osalise loobumise proportsioonile, so 93,13% osas, hageja kanda. Täiendavalt märgib kolleegium, et viidatud sätte kohaldamisel on Tallinna Ringkonnakohus 26.03.2013 määruses tsiviilasjas nr 2-12-33273 leidnud, et selleks, et menetluskulud oleks võimalik erinevalt üldnormist (TsMS § 168 lõikest 2) jätta kostja kanda, peab hageja põhjendama ja tõendama, et kostja tema hagi vabatahtlikult rahuldas. Samas määruses on leitud, et kui hageja nõude on rahuldanud kolmas isik, peab hageja tõendama, et kolmas isik täitis just kostja kohustuse ning tegi seda just kostja korraldusel – üksnes sel juhul saab kõnelda kostjapoolsest hagi vabatahtlikust rahuldamisest. Neid asjaolusid hageja käesolevas menetluses tõendanud ei ole.
17.Samuti peab paika maakohtu järeldus, et käesolevas asjas ei saa kohaldada TsMS § 162 lõiget 4, kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaks vastava normi kohaldamist ja seeläbi menetluskulude poolte kanda jätmist.
18.Küll aga leiab ringkonnakohus, et hagejalt kostja menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kaebuses on asjakohaselt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15, mille punktis 14 on leitud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Ringkonnakohus leiab, et viidatud lahendis väljendatud põhimõte on kohaldatav ka praeguses asjas, mis ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas. Lahendis nr 3-2-1-11209 on Riigikohus leidnud, et asja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust, kuid võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et käesolev vaidlus on keskmisest vaidlusest mitmekülgsem, arvestades poolte esitatud väiteid ning et seetõttu on vaidlus olnud ka keerulisem. Praeguses asjas olid elulised asjaolud juba menetluse algusest peale selged, vaidlus puudutas enamuses tõendamist ja kahju ulatust. Tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Seetõttu ei näe kolleegium põhjust hagejalt välja mõista kostja menetluskulu haginõudest, so 415 eurost, suuremas ulatuses.
19.Määruskaebuse menetlemise kulusid TsMS § 178 lõike 4 alusel ei hüvitata.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja