Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-135369 19. veebruar 2025, Narva Tamara Šabarova Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu avaldus S K (K) vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu (registrikood 80015336) Avaldaja lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Puudutatud isik S K (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Mõista S K (isikukood) välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu (registrikood 80015336) kasuks võlgnevus 521,47 eurot (põhivõlg) seisuga 31.10.2024.
2.Mõista S K välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlalt 521,47 eurot alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Määrata kindlaks ja mõista S K välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu kasuks avaldaja kantud menetluskulud 175 eurot. Saata kohtumäärus menetlusosalistele
EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1(4)
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu (avaldaja) esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S K (puudutatud isik) 370,22 euro saamiseks. Võlgnik esitas 12.10.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 23.10.2024 määrusega andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule. Viru Maakohus 25.10.2024 jättis avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagita menetluses avaldusele ettenähtud vormis. Avaldaja esitas 20.11.2024 avalduse koos lisadega, mille maakohus uuesti jättis käiguta ning määras tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 05.12.2024 täpsustatud avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes.
2.Avalduse kohaselt puudutatud isik on korteri nr XXX majas aadressil Kivilinna tn 18, Narva omanik. Majas on loodud Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu. Puudutatud isik hoidub kõrvale korteriomaniku kohustuste täitmisest. Majandamiskulud tasub osaliselt. Puudutatud isikule määrati 2022. aastal tasumiseks 2067,47 eurot, kuid tema on tasunud 11 kuu jooksul kokku 1498,21 eurot ehk 569,25 euro vähem. Kuna 2022. a 12. kuu (detsembri) eest määrati 232,08 eurot ja makse laekus jaanuaris 2023. a, siis 2022. a võlg oli 337,18 eurot (569,25 — 232,08). Alates 2023. a jaanuarist hakkas puudutatud isik talle määratud summasid korrektselt maksma järgneva kuu alguses. Kuid 2023. a septembri eest määratud summat 173,29 eurot ta ei tasunud. Oktoobri 2023. a eest määratud 247,07 eurot tasuti 09.11.2023. a, novembri 2023. a eest määratud 245,11 eurot tasuti 09.12.2023. a ning detsembri 2023. a eest määratud 296,79 eurot tasuti 11.01.2024. a. Seega oli puudutatud isiku võlg 2023. a eest 173,29 eurot. 2024. aasta jaanuarist oktoobrini määratud summad tasus puudutatud isik täpselt ja maksenõudes märgitud tähtaja jooksul. Seisuga 31.10.2024. a on puudutatud isikul põhivõlg avaldaja ees kokku 521,47 eurot (337,18 + 173,29). Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg 521,47 eurot, viivised alates kohtulahendi jõustumisest ning kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (Kohus märgib, et 18.02.2025 kinnitas avaldaja lepinguline esindaja kohtujuristile telefonitsi, et avalduse nõudes on ebatäpsus ja õige sõnastus on: välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis alates kohtumääruse jõustumisest kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.)
3.Kohus 05.12.2024. aastal võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega sai puudutatud isik isiklikult kätte 05.12.2024. a e-toimiku kaudu. Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning rahuldada avaldus.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus 2(4)
Tsiviilasi nr 2-24-135369
lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
6.Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 26 – 27), on puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr XXX, registriosa numbriga XXX, asukohaga Narva linn, Kivilinna tn 18, omanikuna. Kinnistusaamatu andmetel kuulub eluruumi juurde 611/42306 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum üldpinnaga 61,10 m2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Avaldaja nõue eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi 2022. a – 2023. a eest. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (väljavõtted isikukontolt dtl 29 - 39). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud puudutatud isikule esitatud arved, millest selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 41 – 43).
11.Avaldaja esitas korteriomanike hääletusprotokollid (dtl 44 – 69) : - 30.05.2020. a, millega kehtestati alates 01.05.2020 hooldustasu määraks 0,40 eurot/m 2, remondifondi määraks 0,15 eurot/m2 ja sihtotstarbeliseks kogumiks mai-september 0,10 eurot/ m2 - 11.06.2021. a, millega kinnitati remondifondi määraks 0,20 eurot/m 2 ja sihtotstarbeliseks kogumiseks 0,10 eurot/m2 mai-septembri perioodil; - 31.05.2022, millega kinnitati hooldustasu määraks 0,40 eurot/m 2, remondifondimääraks 0,20 eurot/m2 ja sihtotstarbeliseks kogumiseks 0,10 eurot/m2 mai-septembri perioodil; - 28.04.2023. a, millega kinnitati hooldustasu määraks 0,50 eurot/m2 ja remondifondi määraks 0,30 eurot/m2. Muud maksepositsioonid on arvutatud tulenevalt korteri mõõturite näitudest või ühistu poolt faktiliselt tasutud teenustest (soojuse, elekter, prügi väljaveo osas).
12.Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on 3(4)
Tsiviilasi nr 2-24-135369
puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 31.10.2024 seisuga põhivõlgnevus 521,47 eurot.
13.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 521,47 eurot alates kohtumääruse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
15.Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduselt riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulu) 175 eurot (19.11.2024 arve nr 12 summas 125 eurot ja 04.12.2024 arve nr 16 summas 50 eurot). Puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta.
17.TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Arve nr 12 on väljastatud seoses hagiavalduse ettevalmistamise (sh dokumentide kogumine) ja koostamisega summas 125 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Põhjendatuks ei saa pidada avaldaja lepingulise esindaja kulu seoses täpsustatud avalduse ettevalmistamise ja koostamisega (04.12.2024 arve nr 16). Puudutatud isik ei pea kandma õigusabikulusid, mis on seotud avalduse puuduste kõrvaldamisega. Seega avaldaja lepingulise esindaja kulu 125 eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohus mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja 175 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.